Aktiva Finance Group OÜ hagi U. M. vastu võlanõudes
Hagihind
7726,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja Agnes Zaure (e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (epost: [email protected]) Kostja U. M. (isikukood xxxx, elukoht teadmata) Kohtuistungil 03.09.2024
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus U. M. vastu osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust xxxx tulenev põhivõlgnevuse jääk 2502,35 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu xxxx põhiosamaksed summas 2814,98 eurot edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest järgmiselt: • 15.11.2024 173.18 eurot • 15.12.2024 176.05 eurot • 15.01.2025 177.06 eurot • 15.02.2025 179,03 eurot • 15.03.2025 183.28 eurot
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue 280,02 eurot, haldustasu nõue 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 389,85 eurot ja edasiulatuv viivis alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni 12,9% aastas.
5.Hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud jätta 68 % ulatuses kostja U. M. kanda ning U. M. menetluskulud 32 % ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista U. M. ́elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 744,60 eurot.
7.Välja mõista U. M. ́elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8.Jätta U. M. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
9.Toimetada otsus U. M. ́ele kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja esitatud väited ja nõue
1.20.10.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ hagiavalduse U. M. vastu võlanõudes.
2.AS I ja kostja sõlmisid 11.01.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 7600 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 12,9 % aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks 14,63 %. Kostjaga tehti maksegraafik, mille kohaselt esimese osamakse tähtpäev oli 15.02.2022 ning viimane osamakse tähtpäev 15.01.2026 (osamaksete arv 48).
3.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning 04.04.2023 saadeti kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.04.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
4.AS I loovutas 26.04.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.Esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja põhivõlga summas 6197,02 eurot. Nimelt on kostja laenu saanud 7600 eurot ning kostja on teinud põhiosa katteks tagasimakseid summas 1402,98 eurot; intressivõlgnevus summas 280,02 eurot, mille kohaselt on kokku lepitud intressimäär 12,90 eurot aastas ning kostjal on intressi võlgnevus alates 15.01.2023 kuni ülesütlemiseni 25.04.2023; haldustasu summas 10 eurot, mis oli lepingu kohaselt 2,50 eurot kuus ning lepingu ülesütlemise seisuga 25.04.2023 oli kostjal tasumata ajavahemiku 15.01.2023 kuni 15.04.2023 osamaksete haldustasu 10 eurot; sissenõudmiskulu 50 eurot (05.05.2023 tasuline kiri 25 eurot, 06.06.2023 teine tasuline kiri 5 eurot, 05.08.2023 kolmas tasuline kiri 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulu 15 eurot; viivisenõue 389,85 eurot (alates 26.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise päevani 20.10.2023 aastases määras 12,9 %) ning täiendav viivisenõue 799,42 eurot, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele.
6.03.09.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja 20.10.2023 hagiavalduse juurde. Hageja esitas ka alternatiivnõude seisukoha. Kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mida hageja küll arvab, et teinud ei ole, siis leiab hageja esindaja, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 2160,63 eurot (03.09.2024 seisuga) ning palub graafiku täitmist, kuivõrd graafik ei ole lõppenud. Kohtuistungi päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 4443,33 eurot, kostja on tasunud 2282,67 eurot ning põhiosa võlgnevuseks jääb 2160,63 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud.
7.Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Esialgse võlausaldaja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja viimase 7 kuu keskmine palk (B OÜ) oli umbes 1035 eurot ning finantskohustused umbes 268 eurot, mis kehtisid kuni 08.03.2022. I arvestas regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu osamakseks kujunes 206,95 eurot. Laenuandja arvestas kõik kostja kulud ning sai tead, et kostjale jääb reservi vähemalt 310,05 eurot (1035 – 268-250-206,95). Samuti kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi pea aasta aega. Laenuandja tegi päringu ka maksehäireregistrisse, mille kohaselt oli viimasest maksehäire sulgemisest möödas rohkem kui 12 kuud. Kostja seisukohad
8.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 17.04.2024. Samuti on kostjale kätte toimetatud 17.07.2024 Ametlikud Teadaanded kaudu kutse 03.09.2024 toimuvale kohtuistungile. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja kohus arutas asja ilma kostja osavõtuta. Samuti ei ole kostja esitanud seisukohta hagiavaldusele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
10.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
11.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Hageja on esitanud 11.01.2022 laenulepingu, mille kohaselt on laenuandjaks AS I ja laenusaajaks kostja ning laenusummaks 7600 eurot, tagasimakseperiood maksegraafiku alusel 48 kuud ning laenu tagastamise lõpptähtpäevaks on 15.01.2026.
13.13. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Hagiavalduse lisast nr 1 nähtuvalt on laenuvõtja digitaalselt allkirjastanud 11.01.2022 sõlmitud laenulepingu ehk laenuleping on kirjalikus vormis. Lepingu allkirjastamisel nähtub laenuvõtja nimi, kui isikukood ning allkirjastamise kuupäev ja kellaaeg. Seega on hageja hinnangul kostja lepingut allkirjastades kirjaliku lepingu suhtes lepingu sõlmimise tahet avaldanud.
14.Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja edastas talle lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.
15.Kohus tuvastab, et AS I ja kostja sõlmisid 11.01.2022 laenulepingu, mille alusel väljastati laen summas 7600 eurot, krediidi kulukuse määraga 14,63 % aastas. Kostja kohustus laenu tagastama intressiga 12,9 % aastas vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule igakuiste maksetena (48 tagasimakset) perioodil 15.02.2022 kuni 15.01.2026.
16.Nähtuvalt nõude loovutamise teatest loovutas AS I 11.01.2022 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu 26.04.2023 hagejale.
17.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 11.01.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 14,63 % aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 406 2 lg 1järgset piirmäära ei ületanud.
18.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: -
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
19.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
20.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13 ja 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: -
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
-
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
-
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
21.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
22.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
23.Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 11.01.2022 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades selleks kostja pangakonto väljavõtet, mida analüüsiti, kostjalt küsitud andmeid, päringut Krediidiinfo maksehäireregistrisse (viimase maksehäire sulgemisest oli möödas rohkem kui 12 kuud). Hageja viitas hagiavalduses, et kostja 7 kuu keskmine palk (B OÜ) oli 1035 eurot ning finantskohustused summas 268 eurot, mis kehtisid kuni 08.03.2022. Hageja arvestas regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot ning lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 206,95 eurot. Hageja leidis, et kostjale jäi reservi vähemalt 310,05 eurot. Hageja ka märgib, et lepingu sõlmimise ajal (2022) oli arvestuslik elatusmiinimum 303 eurot ja 40 senti. Hageja leidis, et krediidilepingust tulenev osamakse suurus oli krediidisaajale jõukohane.
24.Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ning ei ole piisavalt hoolikalt kostja kontoväljavõtet analüüsinud. Nimelt nähtub kostja pangakonto väljavõttest perioodil 01.07.2021 kuni 06.01.2022 et kostja tasub igakuiselt üüri keskmiselt summas 628 eurot. Samuti nähtub, et isikul on finantskohustus B OÜ ees ning tasus 154,33 eurot. Hageja on arvestanud regulaarseteks majapidamiskulude katteks 250 eurot. Arvestades, et kostja keskmine sissetulek oli 1035 eurot, millest maha arvestada igakuine üür 628 eurot ja majapidamiskulu 250 eurot, siis ainuüksi selle arvestuse kohaselt jääb kostjale reservi 157 eurot. Ilmselgelt kostja ei olnud võimeline tasuma igakuiseks osamakseks kujunenud laenusummat 206,95 eurot, kui vabasid vahendeid ei jäänud kostjale sellises ulatuses nagu hageja on arvestanud. Kohus leiab, et hageja ei analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet piisavalt hoolikalt.
25.Välja ei ole selgitatud infot kostja igakuiste finantskohustuste suuruse kohta. Hageja esitatust ei nähtu, et konto väljavõtte vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude suurus - üür, pluss lisaks arvestades kommunaalkulud, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Samuti ei nähtu, et oleks selgitatud välja, kas kostjal on ülalpeetavaid. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt küll kulud seoses toidu, telekommunikatsiooni ja transpordiga, kuid tegelikke esmavajaduse kulusid välja selgitatud ei ole. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi seoses
vastuoludega kostja enda esitatud andmete ja krediidiandja kogutud andmete vahel. Asjaolu, et isikul oli olnud eelnevalt maksehäireid, kuigi viimase maksehäire sulgemisest oli möödas rohkem, kui 12 kuud ei välist, et isik oli krediidivõimeline. Antud asjaolu oleks võinud teha hageja tähelepanelikumaks ning oleks rohkem pidanud analüüsima kostja krediidivõimekust.
26.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 11.01.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega on kostjal kohustus tagastada üksnes saadud laenusumma 7600 eurot.
27.Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet mõistab kohus VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingu alusel kostjalt välja sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla jäägi 2502,35 eurot. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kõik kostja tehtud tagasimaksed lugeda põhinõude tagasimakseks (VÕS § 4034 lg 7). Kostja on tasunud kokku 2282,67 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning määrab kostjale laenu maksmise graafiku järgi, kuivõrd graafik ei ole lõppenud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu xxxx põhiosamaksed summas 2814,98 eurot edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest järgmiselt: • 15.11.2024 173.18 eurot • 15.12.2024 176.05 eurot • 15.01.2025 177.06 eurot • 15.02.2025 179,03 eurot • 15.03.2025 183.28 eurot • 15.04.2025 183.05 eurot • 15.05.2025 185.71 eurot • 15.06.2025 187.15 eurot • 15.07.2025 189.72 eurot • 15.08.2025 191.33 eurot • 15.09.2025 193.46 eurot • 15.10.2025 195.89 eurot • 15.11.2025 197.78 eurot • 15.12.2025 200.13 eurot • 15.01.2026 202.16 eurot.
28.Tulenevalt eeltoodust jääb rahuldamata hageja intressinõue 280,02 eurot, haldustasu nõue 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 389,85 eurot ja edasiulatuv viivis alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni 12,9% aastas. Menetluskulud
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 7726,31 eurot, kuid kohus rahuldas hagi 5317,30 euro ulatuses, so 68% ulatuses, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 32 % ning kostja kanda 68 % menetluskuludest.
30.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu kokku 1684,90 eurot, millest 665 eurot riigilõiv, maksekäsu kiirmenetlusega seonduva menetluskuluna 20 eurot ning õigusabikulu kokku 999,90 eurot.
31.Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 665 eurot riigilõivu.
32.TsMS § 144 lg 7 sätestab, et kohtuväliseks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt RKTKm nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista taotletud summa 20 eurot.
33.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega (3 tundi), istungiks ettevalmistamine (1 tund), istungil osalemine (25 min) ning 03.09.2024 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine (1 h 30 min), s.o kokku 5 tundi ja 55 min.
34.Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega tutvumisele, tõendite kogumisele ja lisade komplekteerimisele) lugeda 1 tunni. Samuti vähendab kohus 03.09.2024 dokumendi koostamise aega 30 minuti võrra, kuivõrd dokument sisaldas juba kohtule eelnevalt esitatud seisukohti. Seega kohus loeb põhjendatuks ajakulu 3 h ja 25 minutit.
35.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot tund (käibemaksuta), mida kohus ei pea põhjendatuks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, käesoleva asja sisu ja mahtu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 410 eurot (käibemaksuta).
36.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 1095 eurot (665 + 20 + 410). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 68%, so 744,60 eurot.
37.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 744,60 eurot
38.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.