Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

2-22-138602 mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

2-22-138602 Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. G K on kasutanud laenuandja M poolt võimaldatud laenulimiiti kuni 1200 eurot. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 46,72% aastas ja krediidikulukuse määraks on 58,16% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 46,72% aastas (Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3). Krediidiandja üldtingimuste punkt 9.1. näeb ette, et klientidel on õigus taotleda laenu suurendamist. Pooled leppisid 22.01.2020 kokku krediidilimiidi suurendamises kuni 5000 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) Laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.). Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed (juuni, juulikuu ja augustikuu osamaksed) ning krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks, edastas krediidiandja kostjale 27.08.2021 lepingu ülesütlemise teatise. Krediidiandja teavitas kostjat, et leping lõpeb automaatselt 15. päeval teate saatmisest. Krediidilepingu jätkamiseks tuli kostjal tasuda vähemalt 328,05 eurot 14 päeva jooksul alates kirja saatmisest. Kostja võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu loetakse leping automaatselt üles öelduks 11.09.2021. Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Seega tahteavaldused võib lugeda kostjale kätte toimetatuks. Krediidiandja teavitas kostjat 18.03.2022 nõude loovutamisest. Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kogusummas 6376 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 3417,84 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 29.03.2021 summas 52,97 eurot. Seega nõude loovutamise hetkeks kostja põhivõlgnevus oli 2958,16 eurot (6376 – 3417,84). Pärast lepingu lõppemist tasus kostja põhivõla katteks 540 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2418,16 eurot. Vastavalt laenuandja üldtingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 46,72% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt kasutusse antud laenusaldolt. Kuivõrd kostja krediidisumma oli 3958,16 eurot, siis arvestati sellelt summalt iga päeva eest intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 21.07.2021 summas 14 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 22.07.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 11.09.2021 summas 196,90 eurot (periood 22.07.2021 kuni 11.09.2021, intressimäär 46,72% põhinõudelt 2958,16 eurolt). Hageja arvestas viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 12.09.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.03.2023 intressiga võrdses 3(11)

2-22-138602 määras, so 46,72% aastas (0,128% päevas). Kostja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 1870,68 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. 12.07.2023 esitatud hageja seisukohas (dtl 624-626) hageja märgib, et on ekslik kostja seisukoht, et kõnealune leping peab ilmtingimata kandma kellegi allkirja. Tegemist oli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite, so interneti, vahendusel sõlmitud laenulepinguga. VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel loetakse sidevahendi abil sõlmitud lepinguks lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui: •leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis ja •pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja •pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. Käesolev tarbijakrediidileping on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu on kõik lepingu dokumendid, sh. poolte andmed jms., edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuivõrd kostja kasutas krediidiandja teenuseid peaaegu 5 aasta jooksul (mida kostja ise tunnistab), siis antud olukorras on piisvalt selge, et poolte vahel leping oli ikkagi sõlmitud. Lepingu üldtingimuste punkt 3.3. sätestab, et lepingu sõlmimiseks peab klient külastama veebilehte ja järgima seal toodud juhiseid või helistama eespool toodud kontakttelefoninumbril ja järgima saadud juhiseid. Enne lepingu sõlmimist loeb klient läbi lepingu projekti, mis talle kättesaadavaks tehakse. Kostja väidab, et ta on täielikult täitnud F sõlmitud lepingut 2021. aastal. Hageja on arvamusel, et kostja seisukoht on põhjendamatu ja arusaamatu. Esiteks tekib küsimus, milleks kostja tasus peale lepingu ülesütlemist otse hagejale kuni 08.09.2022. Kui kostja nõue sattus hageja kohtuvälise menetlusse, siis kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet ega maininud võlgnevuse täieliku tasumisest, vaid hoopis kinnitas kostja telefonivestlusel, et saab kõigest aru ja on valmis tasuma lähtudes oma võimalustest maksimaalselt 50 eurot kuus. Alles esitades vastuväite makseettepanekule kiirmenetluses avaldas esmakordselt kostja, et nõue on tema arvates juba tasutud 2021. aastal. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostja poolt edastatud maksekorraldused kinnitavad küll kohustuste täitmist krediidiandja ees, kuid ei tõenda lepingu ja nõude täieliku tasumist. Hageja rõhutab, et peale krediidisumma tagasimakse kohustust pidi kostja tulenevalt lepingu tingimustest tasuma ka intressi ja muid tasusid. Intressi arvestatakse igapäevaselt kasutusele võetud summast. Kostjal ei või tekkida veendumus, et võlgnevus on täies ulatuses tasutud. Hageja selgitas hagiavalduses, et kostja poolt esitatud tulu andmed ning maksehäire puudus viisid positiivse krediidiotsuse tegemisele. VÕS § 403 4 ega finantsinspektsiooni (edaspidi FI) soovituslik juhend ei kohusta krediidiandjat ilmtingimata nõudma potentsiaalselt laenusaajalt pangakonto väljavõtet. Nii seadus kui ka FI juhend näevad ette, et krediidivõimelisuse hindamiseks peab krediidiandja tegema mõistlike pingutusi ning toimima nõuetekohase hoolsusega. Laenu väljastamisel kehtisid vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks krediidiasutuses asjakohased sise-eeskirjad, millest F ka lähtus. KAVS § 44 lg 2 sätestab, et 4(11)

2-22-138602 sise-eeskiri peab tagama, et krediidiandja või -vahendaja teenuste osutamine on õiguspärane ja kooskõlas krediidivaldkonna majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõudega, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Krediidiandja või -vahendaja hindab regulaarselt sise-eeskirja rakendamist ning ajakohastab sise-eeskirja nii, et oleks tagatud tarbijate huvide ja õiguste kaitse. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kui krediidiandja siseeeskirjadest tulenevalt puudub kohustus nõuda arvelduskonto väljavõtet, siis krediidiandja oli õigustatud tegutseda vastavalt enda sise-eeskirjade sätestatule. Hageja märgib, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. VÕS § 4034 lg 3 teine lause sätestab, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Finantsinspektsiooni juhend punkt 6.1 sätestab, et krediidi võtmise otsustab tarbija, kes hindab krediidiandja või - vahendaja poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal krediiditoote ja krediiditingimuste sobivust oma isikliku krediidihuvi, -vajaduse ja finantsolukorraga ning vastutab krediidilepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kostja puhul tegu on täiskasvanu inimesega, kes lähtuvalt finantskirjaoskusest peab ise adekvaatselt hindama oma maksevõimelisust ning mõistma, et krediidi võtmine on vastutus ja kohustus, mida ta endale vabatahtlikult võtab.

2-22-138602 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 2 3 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hagejal tuli TsMS § 230 lg 1 mõttes tõendada lepingu sõlmimist kostjaga. Hageja on lepingu sõlmimise osas esitanud järgmised tõendid: laenutaotlused (dtl 172-198); F laenulimiidi üldtingimused (dtl 199-207); hinnakiri (dtl 208); Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelt (dtl 209-212). Euroopa Tarbijakrediidiinfo Standardinfo teabeleht, lepingu üldtingimused, hinnakiri, laenutaotlused ei kinnita selgelt kostja tahet 05.10.2026 krediidilepingu sõlmimiseks. tegemist on dokumentidega, mille koostamine ei eelda kostjapoolset tegevust. Seega VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõuet täidetud ei ole. Hageja ei tõendanud laenulimiidi suurendamise lepingu sõlmimist. Krediidilimiidi suurendamise leping ega teabeleht pole kohtule esitatud. Võlaõigusseaduses reguleerivad tarbijakrediidilepingu tühisust erisätted. VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 kohaselt VÕS § 404 lõikes 2 või 2 3 sätestatud andmete puudumisel, ka vorminõude täitmata jätmisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hagiavalduse kohaselt kostjale on lepingu kehtivuse ajal teostatud väljamakseid summas 6376 eurot (summa vastab laenutaotlustes esitatud andmetele, dtl 172-198). Kostja on krediidiandjale teostanud tagasimakseid krediidisumma katteks 3417,84 eurot ning peale lepingu lõppemist tasus veel hagejale 540 eurot ning hageja nõuab sellest tulenevalt kostjalt lepingu rikkumisest tingitult põhivõlgnevuse 2418,16 euro väljamõistmist (6376– 3417,84 - 540). Hagejal lasub tõendamiskoormus osas, mis puudutab hagejapoolset kohustuse täitmist ehk rahasumma (krediidi) kostja käsutusse andmist (VÕS § 401). Hagiavalduse p-s 12 ja hagi lisas 9 ja 10 toodud tabeli (dtl 219-224) ning arvete nr 390570, 398240, 405949, (dtl 213-215) alusel ei ole krediidiväljamaksed tõendatud. Kostja ei vaidlusta krediidi kättesaamist ja kasutamist. Kostja esitas laenukonto väljavõtte iseteeninduskeskkonnast mis kajastab andmed laenu väljamaksetest ja kostja tagasimaksetest (dtl 250-268). Andmed ühtivad hageja poolt esitatud tabelis „väljamaksed ja kostja tagasimaksed“ (dtl 219-224) esitatud andmetega. Krediidiandja on teinud kostjale väljamaksed järgmiselt: 17.10.2016 summas 996 eurot, 09.04.2017 summas 319 eurot, 14.07.2017 summas 330 eurot, 30.08.2017 summas 51 eurot, 16.09.2017 summas 52 eurot, 18.11.2017 summas 650 eurot, 22.11.2017 summas 100 eurot, 25.11.2017 summas 100 eurot, 16.12.2017 summas 137 eurot, 08.10.2018 summas 550 eurot, 18.10.2028 summas 250 eurot, 24.10.2018 summas 75 eurot, 13.11.2018 summas 350 eurot, 23.11.2028 summas 50 eurot, 26.11.2018 summas 180 eurot, 28.11.2018 summas 150 eurot, 13.12.2018 summas 550 eurot, 17.12.2018 summas 45 eurot, 31.12.2018 summas 100 eurot, 15.09.2019 summas 300 eurot, 19.02.2019 summas 100 eurot, 20.02.2019 summas 300 eurot, 04.04.2019 summas 38 eurot, 14.07.2019 summas 138 eurot, 16.10.2019 summas 238 eurot, 14.02.2020 summas 145 eurot, 09.05.2020 summas 82 eurot ehk kokku 6376 eurot. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi järgimata jätmine ei too praegusel juhul kaasa lepingu tühisust seetõttu, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt 6(11)

2-22-138602 muutub krediidileping kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte. Seega tuleb VÕS § 408 lg 2 alusel lugeda pooltevaheline 05.10.2016 krediidileping kehtivaks ehk sõlmituks ja kostja vastuväide allkirjastatud lepingu puudumisega seonduvalt ei ole siinkohal asjakohane. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis õigustaks krediidi tagastamata jätmist. Eeltoodult on tõendatud, et kostja on hagejalt saanud krediiti kogusummas 6376 eurot. Kostja väidab, et tema on tasunud kogu krediidisumma 2021. aastal. Vaatamata kohtu ettepanekule, pole kostja esitanud arvestust tehtud tagasimaksetest. Tagasimaksed nähtuvad kostja poolt esitatud laenukonto väljavõttest ja kostja pangakonto väljavõtetest. Kohus märgib, et kostja on esitanud neid korduvalt. Kohus arvestab koos kajaga esitatud väljavõtted (dtl 334409). Samad andmed on olemas ka hageja esitatud tabelis (dtl 219-224). Hagiavalduses märgib hageja, et kostja on teinud tagasimakseid krediidisumma katteks kokku 3417,84 eurot. Hageja esitatud tabeli kohaselt kokku tegi kostja tagasimakseid summas 7787,48 eurot (viimane 21.07.2021). Hagiavalduse kohaselt maksis kostja lisaks veel hagejale 540 eurot. Seega kohtu arvutuste järgi tasus kostja krediidiandjale ja hagejale kokku 8327,48 eurot.

2-22-138602 loovutamisega nõustunud ning seega on nõue kehtivalt loovutatud.

2-22-138602 ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169- 13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 1724). Hageja toob välja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. Hageja märgib, et seadus ega finantsinspektsiooni soovituslik juhend ei kohusta krediidiandjat nõudma arvelduskonto väljavõtet. Krediidiandja sise-eeskirjadest tulenevalt puudub kohustus nõuda arvelduskonto väljavõtet, siis krediidiandja oli õigustatud tegutseda vastavalt enda sise-eeskirjade sätestatule. Hageja märgib, et kostja puhul tegu on täiskasvanu inimesega, kes lähtuvalt finantskirjaoskusest peab ise adekvaatselt hindama oma maksevõimelisust ning mõistma, et krediidi võtmine on vastutus ja kohustus, mida ta endale vabatahtlikult võtab. Kohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43, Tallinna Ringkonnakohtu 8.11.2021 otsus asjas nr 2-20-106661 punkt 55). Ringkonnakohus on leidnud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja on märkinud, et krediidiandja kontrollis krediidi väljastamisel krediidivõimelisust. Hageja pole esitanud ühtki tõendit selle kohustuse lepingueelse täitmise kohta. Kohtule ei ole esitatud ka kostja poolt täidetud laenutaotlust, millest nähtuks, milliseid andmeid kostja enne laenulepingu sõlmimist esitas. Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste suurust ning regulaarsust kostjaga suheldes. Kohus leiab, et hageja on rikkunud VÕS § 403 4 lg 6 vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja ei ole vastava põhimõtte järgimise (so kostja krediidivõimelisuse hindamise) osas tõendeid esitanud. Kohus oma seisukoha selgitanud hagejale 05.09.2024 kohtunõudes. 9(11)

2-22-138602 Hageja pole vaatamata kohtu ettepanekule esitanud täiendavaid tõendeid, põhjendusi ja ei teinud ümberarvestusi kostja tagasimakstud summade osas. Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sel juhul kohaldub VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt üksnes VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid (nt lepingutasu, haldustasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, väljavõtutasu, ülekande tasu, kiire väljamakse tasu, meeldetuletuskirjade tasu). Laenulepingu kohaselt olid pooled 05.10.2016 kokku leppinud lepingu sõlmimisel intressmääraga 46,72% aastas, krediidikulukuse määraks oli 58,16% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt nõuda intressi. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 6376 eurot. Kostja on tagastanud krediiti kokku 8327,48 eurot, millest põhiosana on esialgne võlausaldaja ja hageja arvestanud 3417,84 eurot, ülejäänud tagasimaksed on arvestatud intressi ja kulude ( katteks (dtl 219-224 ja dtl 250268).

2-22-138602 Tamara Šabarova kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.