Aktiva Finance Group OÜ hagi D L vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2764,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group 10746479), lepinguline esindaja S R
OÜ
(registrikood
Kostja: D L (isikukood xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista D Lilt (isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja 2421 eurot (põhivõlgnevus 1930,31 eurot, intress 185,08 eurot, 03.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 270,61 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot) ning alates 04.07.2023 viivis põhivõla tasumata osalt määraga 17% aastas.
3.Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 15 euro osas.
Rahuldada hageja taotlus menetlusekulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 645 eurot ja mõista see D Lilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Välja mõistetud menetluskulult tuleb otsuse jõustumisest kuni menetluskulu hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv
2-23-111886 sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui hageja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (AS LHV Pank). Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTU SELGITUSED
1.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1).
2.Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud avalikult TsMS § 317 järgi, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
3.Hageja nõuab kostjalt xxx AS-i (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 21.06.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenevat võlgnevust 2436 eurot (põhivõlgnevus 1930,31 eurot, intress 185,08 eurot, 03.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 270,61 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot) ja lisanduvat viivist. Kohus on tuvastanud, et lepingule kohaldunud krediidikulukuse määr 19,49% aastas ei ületanud selle sõlmimisel võlaõigusseaduse (VÕS) 4062 lg-st 1 tulenevat ülempiiri. Samuti on esialgne võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Lepingust tulev nõue on loovutatud hagejale. Kohtu hinnangul on hagi põhivõlgnevuse, intressi, viivise ning lisanduva osas hagis märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
4.Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 alusel kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu pärast laenulepingu lõppemist summas 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt kujuneb sissenõudekulu järgmiselt: 2 (4)
2-23-111886 (1) 02.11.2022 esimese tasulise kirja saatmine - 25 eurot; (2) 08.12.2022 teise tasulise kirja saatmine - 5 eurot; (3) 16.01.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine - 5 eurot; (4) muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot, milleks on: (a)
nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;
(b)
kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;
(c)
võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine
(d)
telefoni teel, emaili teel;
(e)
võlgnikule tehtavate kõnede kulud;
(f)
võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
5.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
6.Kohtu hinnangul on hagi sissenõudmiskulude 35 euro osas hagis esitatud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole makseviivitusega tekkinud muude kulude hüvitamise nõue hagis märgitud summas. Hagiavaldusest ei nähtu, millal ja mis viisil hageja kostjaga ühendust võttis või võlausaldaja võlgnikuga suhtles seonduvalt võlanõuete selgitamisega ja vastuväidete esitamisega. Samuti ei nähtu kohtule, millised on konkreetsed kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, millal need päringud tehti ning kuhu või millised on võlanõude avaldamisega tehtud kulud, sh mis viisil ja kuhu võlanõue avaldati. Kuivõrd hageja pole esile toonud, millal ja mis viisil on ta teinud teisi hagiavalduses viidatud toimingud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Hageja sissenõudmiskulude loetelus nimetatud kulutused peaksid üldjuhul olema kaetud tarbija kasuks imperatiivsest VÕS §-st 1132 tuleneva sissenõudmis-kulude hüvitisega. Kohtu hinnangul ei võimalda hagi selles osas rahuldada ka lepingule kehtivad tüüptingimused. Seega tuleb hageja sissenõudmiskulude nõue jätta õigusliku põhjendamatuse tõttu 15 euro ulatuses rahuldamata.
7.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi peaaegu täielikult (99,5% ulatuses), jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esindajakulud on kohtu hinnangul hagi sisu ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud 2 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta), s.o 240 euro ulatuses. Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetluskulu 20 eurot (TsMS § 172 lg 9 ja § 4842). Riigilõiv summas 385 eurot on hageja poolt tasutud ja kuulub samuti hüvitamisele. Menetluskuludelt tuleb hageja taotlusel välja mõista viivis (TsMS § 177 lg 4).
8.Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte avalikult.
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
3 (4)
2-23-111886
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.
Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (TsMS § 150 lg 31).
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).
/ allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.