2-23-14225/33 - Muud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

4.Saata määrus resolutsiooni punkt 2 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik 1.Üxxxx Nxxxxx ja Kxxxxx Nxxxxx esitasid 06.10.2023. a kohtule ühise maksejõuetusavalduse. Võlgnikest abikaasad soovivad võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Abikaasadel on ühisvara. Varana on avalduses välja toodud kinnisasi (xxxxx, xxxxxalevik,xxxxxxx vald), mille hinnanguline väärtus on 40 000 eurot. Varana on märgitud ka sõiduk Ford Galaxy (2008. a) hinnangulise väärtusega 4000 eurot ja ATV hinnangulise väärtusega 1500 eurot. Abikaasade ülalpidamisel on 5 alaealist last. Üxxxx Nxxxxxxx on põhiharidus ning Kxxxxx Nxxxxxxx keskeriharidus (kutseharidus koka erialal). Üxxxx Nxxxxx töötab Soomes autolukksepana. Tema igakuine netotöötasu on 2500 eurot. Kxxxxx Nxxxxx töötab õpetajaabina ning tema igakuine netotöötasu on 856 eurot. Leibkonna sissetulekute hulka kuulvad ka igakuised sotsiaaltoetused summas 1110 eurot. Leibkonna igakuised väljaminekud on 2577,62 eurot. Üxxxx Nxxxxxxx jääb igakuiselt võlgnevuste tasumiseks 1164,92 eurot ning Kxxxxx Nxxxxxxx 423,46 eurot. Abikaasadel on täitmata kohustusi vähemalt summas 89 242,46 eurot. Esitatud on taotlus täitemenetluste peatamiseks. Laenud on võetud maja renoveerimiseks, mööbli ja kodumasinate soetamiseks. Tekkis olukord, kus igakuised kohustused ületasid abikaasade sissetulekuid. Kxxxxx Nxxxxxxrefinantseeris uute laenudega abikaasa väiksemaid laene ning aitas sel moel ka teisi kohustusi tasuda. Kõik laenud on võetud perekonna elamistingimuste parendamiseks ja jooksvate kulude katmiseks. Võlgnikest abikaasad pöördusid olukorra lahendamiseks võlanõustamisele. Usaldusisikuks määrata Annika Rau. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus nimetas 19.10.2023. a usaldusisikuks Annika Rau ja tegi talle ülesandeks FiMS §-s 17 nõutu esitamise. Kohus peatas Üxxxx Nxxxxxx ja Kxxxxx Nxxxxxx vara suhtes läbiviidavad täitemenetluse ning ka võimalikud sundtäitmised. Lisaks määras kohus Üxxxx Nxxxxxx ja Kxxxxn Nxxxxxx ühises maksejõuetusmenetluses usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettemakstavaks summaks 660 eurot. Usaldusisik esitas 21.11.2023. a kohtule hinnangu maksejõuetusmenetlusele. Usaldusisiku hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud. Üxxxx Nxxxxxxx on kohustusi kokku 56 095,38 eurot, millest põhinõuded 51 409,25 eurot (sh kohtutäiturite tasud ja kohtukulud): Nõuete hulka kuulub ka solidaarvõlgnevus 21 776,25 eurot. xxxxxx Nxxxxxxx on kohustusi kokku summas 56 419 eurot, millest põhinõuded 55 640,93 eurot. Nõuete hulgas ka solidaarvõlgnevus 21 776,25 eurot.

2.Võlgade ümberkujundamise kava esitati kohtule 05.08.2024.a. Esitatu kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus kokku 46 299,02 eurot, millest põhivõlgnevused on 43 199,82 eurot ja kõrvalnõuded 3110,20 eurot. Võlgnikud tasuvad kõik nõuded 100% ulatuses. Kava on koostatud 60 kuu peale ning kuumakseks kujuneb 771,65 eurot. Võlgnik Üxxxx Nxxxxxxtöötab Mxxxxx Auto OY autolukksepana, tema sissetulekuks on töötasu umbes 2500 eurot. Võlgnik Kxxxxx Nxxxxx töötab Rxxxx Lasteaed Pxxxxxxxxx õpetajaabina. Tema sissetulekuks on töötasu 856 eurot ja peretoetus 929 eurot. Võlgnikele kuulub ühisvarana kinnistu hinnangulise väärtusega 40 000 eurot ja 5 sõidukit koguväärtusega umbes 5500 eurot. Neist kolme sõidukit pole reaalselt olemas. Kava koostamisel on lähtutud võlgnike sissetulekutest, olemasolevast varast ja elatusmiinimumist. TMS § 132 järgi on kummagi võlgniku elatusmiinimum praegu 2186,67 eurot. Usaldusisik on kava koostamiseks võlgade ümberkujundamisel kontrollinud võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, arvestades nii VÕS § 403 4, KAVS § 50 lg.3, lg.4 nõuete täitmist kui ka Riigikohtu 2-21-13098 lahendist tulenevaid juhiseid. Usaldusisik leiab, et võlgnikud on täitnud krediidilepinguid, kuid võlausaldajad ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Usaldusisik arvestas nõuded ümber vastavalt Riigikohtu lahendile 2-21-13098, lugedes võlgnike poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks. Usaldusisik on kohtule esitanud selle kohta sisulised põhjendused (dtl 830-837) ja nõuete ümberarvestused (dtl ???). Nõuete ümberarvestamise tulemusena on kavast välja jäetud Coop Pank AS nõue (seda nõuet esindab Aktiva Finance Group OÜ), kuna võlgnik Kxxxxx Nxxxxx on tasunud selle nõude katteks rohkem kui põhinõude ja seadusjärgse intressi ulatuses võlausaldajal õigus saada oli. Usaldusisik luges selle nõude taustuks. Nõuete ümberarvestamise tulemusena on usaldusisik lugenud, et ka Bondora AS lepingust 2069926 ja lepingust 2223656 tulenevaid kohustusi on KxxxxxxNxxxxx tasunud suuremas summas kui võlausaldajal põhinõude ja seadusjärgse intressi katteks õigus saada oli. Nii on Bondora AS lepingu 2069926 katteks teinud võlgnik makseid 821,88 eurot rohkem ja selle enammakse tasaarvestas usaldusisik Bondora AS lepingust 3158521 tuleneva nõudega. Bondora AS lepingu 2223656 katteks on võlgnik teinud makseid 607,92 eurot rohkem ja selle enammakse tasaarvestas usaldusisik Bondora AS lepingust 3158521 tuleneva nõudega. Ka need Bondora AS kaks nõuet on kavast välja jäetud kui tasutud kohustused. Veel on kavast välja jäetud Rävala Laenud OÜ nõue 21 766,25 eurot, mis on pandiga tagatud, kuid võlausaldaja ei andnud nõusolekut nõude ümberkujundamiseks ega nõustunud kompromissiga.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 25 lg.1 järgi Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. FiMS § 25 lg.2 järgi Kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. FiMS § 25 lg.3 järgi Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldajate põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Käesoleval juhul on usaldusisik palunud kohtul anda hinnang, kas avalduses loetletud võlausaldajad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tulenevalt kohtu antavast hinnangust määrata kohtul ka kindlaks nende võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete suurused. Usaldusisiku avaldus kohtule tugineb Riigikohtu määruse nr. 2-21-13098 p.-s 25 tulenevast, mille kohaselt Kuivõrd tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt määruse p 13), ja intressikokkuleppe kehtivuse eelduseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, siis peab krediidiandja oma nõude eeldusena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama. See kohustus on krediidiandjal sõltumata menetlusliigist, s.o nii hagimenetluses kui ka nt maksekäsu kiirmenetluses. See tähendab, et kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Viidatud Riigikohtu määruse p.-st 31,32 tuleneb, et võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine on kõikumatult kohustuslik ka maksejõuetusmenetluses ja pankrotihalduril tuleb esitada vastuväide võlausaldaja nõudele, kui võlausaldaja ei ole esitanud nõude kontrollimiseks piisavalt andmeid. Kui pankrotihaldur esitab nõudele vastuväite, siis saab nõude arvestuse õigsust kontrollida ka kohus, kui võlausaldaja esitatud andmed seda võimaldavad. Käesoleva juhul on tegemist maksejõuetusasjas võlgade ümberkujundamise menetlusega, milles usaldusisikul on FiMS §st 24,25 tulenevalt kohustus anda hinnang FiMS § 25 lg.1 alusel võlausaldaja poolt esitatud andmetele nõude suuruse jm asjaolude kohta ja FiMS § 25 lg.2 kohaselt põhjendada kohtule, miks ta võlausaldaja avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik põhjendab koos ümberkujundamiskavaga esitatud seisukohtades (dtl 830-837), miks ta leiab, et võlausaldajad Coop Pank AS, AS Bondora, BB Finance OÜ ei ole piisavalt tõendanud, et nad on kinni pidanud kõigist vastutustundliku laenamise põhimõtetest, mistõttu nende nõuded kuuluvad VÕS § 4034 lg.7 alusel ümberarvestamisele. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali avalduse/vastuväidete kohta esitas usaldusisik lisaks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta täiendavalt selgituse, et see võlausaldaja ei esitanud määratud tähtajaks (06.06.2024) avaldust ega FiMS § 25 lg.1 ettenähtud tõendeid, ka ei teinud seda meeldetuletuse peale 07.juuniks 2024, kuid asus usaldusisikuga n.ö. kemplevasse kirjavahetusse. Võlausaldaja ei taotlenud dokumentide esitamiseks tähtaja ennistamist.

Kohtutäitur Anne Böckler esitas vastuväite nõude suurusele, leides, et arvestada tuleb kava esitamise ajaks muutunud käibemaksumääraga. Kohus kontrollib ja hindab viidatud võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimise kohustuse täitmist, võttes aluseks Riigikohtu poolt asjas nr. 2-2113098 p.17, p.18 jt märgitud nõudeid ja kohtutäitur Anne Böckler vastuväidet. Kohus käsitleb asjaolusid võlausaldajate kaupa. 7.1.Coop Pank AS nõue, võlgnik Kxxxxx Nxxxxx (loovutuse alusel esindab seda nõuet Aktiva Finants Group OÜ). Võlausaldaja on esitanud tõendid (dtl 943-960) laenuleping L196856, laen väljastatud 22.10.2019, tasumisi toimunud kokku summas 8726,96 eurot. Otsustusprotsessi parameetritest nähtub, et võlgniku sissetulek on arvestatud 1159,76 eurot, ülalpeetavaid 0. Real 21 „arvestatud igakuised kohustused“ number puudub, real 32 „kohustused kokku“ on number 465,22. Võlausaldaja on kontrollinud küll andmeid Rahvastikuregistrist ja Creditinfo Eesti AS vahendusel, kuid muude andmeallikate kontrollimist ei nähtu. Ka ei ole kogutud andmete hulgas võlgniku pangakonto väljavõtteid. Arusaamatu on, kuidas sai võlausaldaja lähtuda võlgnikul ülalpeetavate arvust 0, kui võlgnikul on (käesolevaks ajaks) 5 ülalpeetavat ja aastal 2019 oli ülalpeetavaid 4, mis nähtub rahvastikuregistri andmetest. Ei selgu, mille alusel on kontrollinud võlausaldaja võlgniku tegelikke sissetulekuid ja kohustusi. Arvestades aastal 2019 kehtinud töötasu alammäära 540 eurot ja TMS § 132 lg1, lg.2 sätteid, pidanuks laenuvõtjale Kxxxxx Nxxxxxxtoimetulekuks igakuiselt kätte jääma 1260 eurot. Otsustusprotsessi parameetritest nähtuvalt oli laenuvõtja arvestatud sissetulek 1159,76 eurot, kohustusi 465,22 eurot, s.t. juba laenutaotluse esitamisel pidanuks selline sissetuleku ja kohustuste vahekord tekitama võlausaldajas kahtluse võlgniku krediidivõimelisuses. 7.1.1.VÕSi § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on seejuures kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohtu seisukoha järgi (viidatud lahendi p.18) peab krediidiandja omandama teabe tarbija kohta minimaalselt järgmiste näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sh regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sh finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub teave mõne eelloetletud näitaja kohta ja seda ei saa hankida andmekogudest (näiteks äriregister, kinnistusraamat, krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. KAVS § 50 lg.4 järgi tuleb üldjuhul küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet. VÕS § 4034 lg.2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, s.h. võtma arvesse kõik asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 4034 lg.2, lg.3, lg.4 järgi kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg.3, 4. Esitatu alusel on õige usaldusisiku järeldus, et krediidiandja Coop Pank AS on rikkunud Kxxxxx Nxxxxxxxx laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku

7.2.Bondora AS nõue võlgnik Kxxxxx Nxxxxx vastu, mis tuleneb 04.08.2020.a laenulepingust nr 2069926, (dtl 932-934, 935- 936), 13.04.2021.a laenulepingust nr 2223656, 30.10.2022.a laenulepingust nt 3158521, 11.07.2023.a laenulepingust nr 3795884. Võlausaldaja on teinud päringud maksehäireregistrisse creditinfo.ee, kus maksehäired puudusid, võlausaldaja analüüsis võlgniku Kxxxxx Nxxxxxxkontoväljavõtet. Võlgnikul oli laenu taotlemise ajal sissetulek 1654,69 eurot ja kohustusi kokku 413,63 eurot. Võlausaldaja kalkuleeris võlgniku sissetulekut, olemasolevaid kohustusi ja lisanduvat uut laenumakset ja leidis, et võlgnikul jääb pärast kohustuste tasumist vaba raha 639,68 eurot, seega on laenu väljastamine vastutustundlik. Võlgniku Kxxxxx Nxxxxx pangakonto väljavõtted, mis on võlausaldaja poolt esitatud, kohtule loetavalt ei avane. Kohus analüüsis Kxxxxx Nxxxxxx sissetulekuid enne esimese laenu võtmist sellelt võlausaldajalt (august 2020). Perioodil 1.august 2019-1.august 2020 on Kxxxxx Nxxxxxx sissetulekud olnud 20 359,15 eurot, millest laekumised kannetest tema enda ühelt kontolt teisele (kogumishoiuselt) 3442 eurot, s.t. tegelik sissetulek 16917,15 eurot (dtl 1045-1092). Sissetulek kuus keskmiselt 1409,76 eurot. Samalt pangakontolt nähtuvad ka võlgniku väljaminekud juba olemasolevate laenukohustuste katteks, mida võlausaldaja on arvestanud 413,63 eurot. Seega jäi Kxxxxx Nxxxxxxxx enne uue laenu võtmist kasutamiseks raha kätte 996,76 eurot. Lisanduvat uut laenumakset 105,38 eurot arvestades 891,38 eurot. Võlausaldaja on arvutanud võlgniku elamiskuludeks kokku 496 eurot, kuid teada pole, mille alusel selline tulemus on saadud. Arvestades võlgnikul tol ajal olemasolevat 4 last ja töötasu alammäära 584 eurot, pidanuks võlgnikule kätte jääma vähemalt 1362,64 eurot kuus. Võlausaldaja poolt elamiskuludena arvesse võetud 496 eurot kuus olukorras, kus võlgniku ülalpidamisel on 4 last, oli ilmselgelt ebapiisav, olenemata sellest, milline oli tol ajal toimetulekupiir või elatusmiinimum. Et võlgnik oma sissetulekutega toime ei tule ja juba olemasolevatele laenudele lisaks vajab püsivalt täiendavat raha uute laenude võtmise näol, oli nähtav ka võlgniku pangakontolt, kuna K.Nxxxxx on analüüsitaval perioodil võtnud laenu Inbank Finance AS-lt kaks korda, Coop Pank AS-lt ühe korra. Võlausaldaja on küll küsinud võlgniku pangakonto väljavõtte ja sellega täitnud minimaalselt VÕS § 4034 lg.1 p.1 nõude, kuid võlausaldaja on pangakontost nähtuvale andnud ebaõige hinnangu. Võlausaldaja ei ole hinnanud üldse tarbija krediidivõimelisust tema sissetulekute ja ülalpeetavate arvu alusel ehk on jätnud täitmata VÕS § 4034 lg.1 p.2 nõude. Kui VÕS § 403 4 lg.2 näeb ette, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõik asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, s.h. regulaarsed sissetulekud, siis ei ole põhjendatud regulaarsete sissetulekutena arvesse võtta laekumisi näiteks vanametalli müügist (laekumised Kuusakoskilt, TOLMET Eestilt) või üksikkorralduste alusel kohaliku omavalitsuse poolt makstavat paljulapselise pere toetust. Neil põhjustel leiab kohus, et krediidiandja Bondora AS on laenulepingu nr 2069926 alusel Kxxxxx Nxxxxxxxx laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse hindamine on olnud ebapiisav ja pangakonto andmetest

tehtavad järeldused ebaõiged. Rakenduvad VÕS § 403 4 lg.6, lg.7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 824). Ümberarvestuse aluseks on olnud võlausaldaja enda poolt esitatud andmed, võlgniku pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti Panga leheküljelt saadud teave seadusjärgse intressimäära kohta. Võlgnik on saanud laenuraha kätte 3000 eurot, tagasimakseid teinud summas 3821,88 eurot, seega enammakse summas 821,88 eurot ja sellest laenulepingust tuleneva Bondora AS nõude määrab kohus summas 0,00 eurot. 7.2.1.Järgmise laenu sellelt võlausaldajalt võttis KxxxxxxNxxxxx 13.04.2021.a, s.t. 8 kuud pärast esimese laenu võtmist. Selleks ajaks oli võlgnikul lõppenud töötasu saamine AS-st Maxima ja tema regulaarseks sissetulekuks alates detsembrist 2020 oli vanemahüvitis 603 eurot (detsembris 2020 398,23 eurot) ja peretoetus 720 eurot. Kontoväljavõttel kajastuvad ka ühekordsed laekumised, näiteks sõiduki kindlustushüvitus 475 eurot, MTA Fidek (tulumaksu tagastus) 1126,26 eurot, Bondoralt laekunud laenusumma 2000 eurot (oktoober 2020). 1973 euro ulatuse on kontol laekumisi Kxxxxx Nxxxxxx oma kontolt. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja arvutus kontoväljavõtte alusel, et võlgniku sissetulek laenu väljastamise eelsel perioodil oli 2637,85 eurot kuus, on saadud VÕS § 403 4 lg.2 juhiseid rikkudes ja arvestamata finantsinspektsiooni soovituslikust juhendist (kinnitatud Finantsinspektsiooni juhatuse 01.12.2010.a otsusega, täiendatud viimati 13.06.2016.a otsusega) tulenevat nõuet, et krediidiandja peab tarbija krediidivõimelisust hindama iga kord enne uue krediidilepingu sõlmimist või laenusumma suurendamist. Asjaolud, mida tuleb arvesse võtta krediidivõimelisuse hindamisel, on loetletud ka KAVS § 49 lg.1 p.1-5. Nende juhiste järgi ei saa tarbija regulaarse sissetulekuna arvesse võtta ühekordseid laekumist, käesoleval juhul on sellisteks kindlasti kindlustushüvitis sõiduki eest, aga ka võlausaldaja (Bondora AS) poolt 12. 10.2020 antud uus laenusumma 2000 eurot. Pangakonto pikema perioodi (kaks aastat ja rohkem) väljavõtte analüüsimisel on võimalik teha järeldusi ka tarbija Kxxxxx Nxxxxx maksekäitumise kohta. Nimelt nähtub, et võlgnik teeb (laenusumma laekumisel) ülekande enda kogumishoiuse kontole, kust siis edaspidi teeb endale tagasikandeid. Selliste tagasikannete näol ei ole tegemist võlgniku regulaarse sissetulekuga, mida saaks arvesse võtta võlgniku regulaarse sissetulekuna vastutustundliku laenamise hindamisel, millega arvestada tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Käesoleval juhul on võlausaldaja sellised laekumised, s.h. laekunud laenusumma, võtnud arvesse võlgniku regulaarse sissetulekuna. Võlgniku tegelik keskmine sissetulek kuus on olnud uue laenu saamisele eelsel perioodil (8 kuud) 1326,08 eurot kuus. Töötasu alammäär oli aastal 2021 584 eurot, mistõttu võlgniku ja tema viie ülalpeetava toimetulekuks tuleb arvestada 1557 eurot. Kui võlgniku sissetulek oli 1326,08 eurot kuus, siis tema olemasolevate kohustuste summa 776,45 eurot (andmed võlausaldaja seisukohast) kuus jättis talle kätte enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks 549,63 eurot kuus, mis jääb allapoole toimetulekuks vajalikku määra. Võlausaldaja pidas aga võimalikuks väljastada uue laenu, mille kuumakse 173,03 eurot. Võlausaldaja on kogunud küll minimaalselt vajalikud andmed (võlgniku pangakonto väljavõtte), kuid on jätnud analüüsimata nii sissetulekud kui ka väljaminekud ja muud asjaolud (ülalpeetavate arv, võlgniku varasem maksekäitumine), mis on olulised ja tuleb arvesse võtta VÕS § 4034 lg.2, lg.3 järgi tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Kohus leiab, et krediidiandja Bondora AS on laenulepingu nr 2223656 alusel Kxxxxx Nxxxxxxxx laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse hindamine on olnud ebapiisav ja pangakonto andmete analüüs ja tehtavad järeldused ebaõiged. Rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on teinud laenu tagasimaksete ümberarvestuse. Võlgnik on saanud laenu kätte 4500 eurot, tagasimakseid teinud 5110,64

eurot, millest 5107,92 eurot põhinõude ja 2,72 eurot intresside katteks. Saadud laenu on võlgnik tagasi maksnud 607,92 eurot nõutavast enam ja sellest laenulepingust tuleneva nõude käesolevas asjas määrab kohus FiMS § 25 lg.3 alusel kindlaks summas 0,00 eurot. 7.2.2.Sama olukord on laenulepingust nr 3158521 tuleva nõudega. Tegemist on Kxxxxx Nxxxxxx kolmanda laenuga samalt võlausaldajalt kaheaastase perioodi jooksul. Seejuures on kohus näidanud, et alates detsembrist 2020 oli võlgniku regulaarseks sissetulekuks üksnes vanemahüvitis 603 eurot ja peretoetus 720 eurot. Detsembris 2021 lisandus sotsiaaltoetus puudega lapsele 138,08 eurot. Veebruaris 2022 lõppes vanemahüvitise maksmine ja võlgniku sissetulekuks jäi üksnes peretoetus 720 eurot, peretoetus 38,36 eurot ja sotsiaaltoetus lapsele. Alates maikuust 2022 lisandus töötasu Maxima Eesti OÜ-lt, juunikuus ka ühekordne töötasu Elva Vallavalitsuselt 67,79 eurot. Alates maikuust 2022 sai võlgnik korduvalt laenu teistelt laenuandjatelt. Võlgniku pangakonto väljavõte selle perioodi kohta november 2021november 2022 (dtl 280-364). Nii eelmiste kui ka käesoleva laenulepingu puhul loeb kohus siiski võlgniku regulaarse sissetuleku hulka tulumaksutagastuse. Võlgniku ülalpidamisel on (oli) viis last. Selle juures on teadmata, milliste andmete alusel arvutas võlausaldaja võlgniku igakuisteks elamiskuludeks 509 eurot, s.o. umbes kolm korda väiksem summa, kui on TMS § 132 lg.1, lg.2 alusel arvutatav määr, mis on 1557 eurot, ja väiksem kui arvestuslik elatusmiinimum kahe inimese kohta (ühe inimese arvestuslik elatusmiinimum aastal 2022 oli 303,38 eurot, avalikud andmed Statistikaameti kodulehelt). Kohtu hinnangul ei tule tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tingimata lähtuda toimetulekupiirist või elatusmiinimumist või muudest suhtarvudest, vaid hinnata tuleb andmeid kogumis selle tarbija olukorrast lähtudes. Olukorras, kus töötasu alammäär on 584 eurot ja sellega määratud üldine elatustase riigis ühe isiku kohta, ei ole inimlikult mõistetav hinnata, et täisealine vanem ja tema viis last tulevad toime elamiskuludega 509 eurot kuus. Koos eelmiste sellelt võlausaldajalt saadud laenudega oli võlgniku igakuine kohustusesumma kasvanud 995,62 eurole, millele lisandus kolmanda laenu saamisest tulenev igakuine kuumakse 192,57 eurot. Kokku igakuine kohustuste summa 1188,19 eurot, mis on oluliselt enam kui pool võlgniku regulaarsest sissetulekust kuus. Võlausaldajas ei tekitanud küsimusi asjaolu, et võlgniku sissetulek ei suurenenud, küll aga suurenesid järjest võetavad laenukohustused ja võlgnik võttis üha uusi laene juurde. Selline olukord osutab, et võlgnik ei tule oma seniste kohustuste teenindamisega toime ja ta ei ole krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja hinnanud VÕS § 4034 lg.2, lg.3, KAVS § 50 lg.3 ja lg.4 nõuete kohaselt võlgniku krediidivõimelisust ja ta on laenulepingu nr 3158521 alusel laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 alusel arvutatav seadusjärgne intress. Usaldusisik on ümberhindamise teinud. Saadud laenusummast 5300 eurot on tagasi makstud 2061,52 eurot, millest 1963,94 eurot põhisumma katteks ja 97,58 eurot intressi katteks. Kohus määrab FiMS § 25 lg.3 alusel sellest laenulepingust tuleva laenu suuruse summas 3336,06 eurot. Usaldusisik teeb ettepaneku tasaarvestada samalt krediidiandjalt saadud laenude (leping nr 2069926 ja leping nr 2223656) katteks tehtud enammaksed 821,88 eurot (vt p.7.2) ja 607,92 (vt p.7.2.1.) eurot lepingust nr 3158521 tuleneva võlgniku kohustusega. Kohus nõustub, et tasaarvestamine on õiguslikult ja faktilistest asjaoludest tulenevalt võimalik. Usaldusisik on teinud ettepaneku nõuete tasaarvestamiseks võlgade ümberkujundamiskavas, mis on saadetud ka võlausaldajatele 18.07.2024.a. ja antud võimalus esitada oma seisukohad. Võlausaldaja ei ole tasaarvestusavaldusele vastuväiteid esitanud. Käesoleval juhul on võlausaldajal Bondora AS võlgniku Kxxxxx Nxxxxx vastu laenulepingust nr 3158521 tulenev nõue summas 3336,06 eurot. Kxxxxx Nxxxxxxx on Bondora AS vastu lepingust nr 2069926 tulenev

7.2.3.Järgmise ehk neljanda laenu sellelt võlausaldajalt võttis Kxxxxx Nxxxxx 11.07.2023.a, s.t. 9 kuud pärast eelmise laenu võtmist. Fakt, et võlgnik võtab võlausaldajalt üha uusi laene, varasemad laenukohustused on tasumata ja tasutavate kohustuste kogusumma järjest suureneb, on selge märk sellest, et võlgnik ei suuda teenindada ehk tasuda olemasolevaid laenukohustusi ja ta vajab uusi laene selleks, et varem võetud laenusid tasuda. Võlgniku pangakontolt (dtl 172-279) nähtub, et pärast eelmise laenu võtmist samalt võlausaldajalt (30.10.2022) on Kxxxxx Nxxxxx võtnud laenu ka BB Finance OÜ-lt, laekumised toimuvad 500-euroste summade kaupa (3 korda), 300 eurot (1 kord) ja 200 eurot (1 kord) detsembris 2022. Võlgnik kasutab raha saamiseks IPF Digital AS krediidikontot. Veebruaris 2023 laen TF Bank AB (publ) Eesti filiaalilt 10 000 eurot, millest samal päeval on tehtud maksed IPF Digital AS-le ja BB Finance OÜ-le. Selline olukord osutab selgelt, et võlgnik, võttes ühelt krediidiandjalt laenu, teeb sellest tagasimaksed teistele võlausaldajatele, st. et ta on juba sattunud nn laenuorjusesse. Võlausaldaja seisukohast nähtuvalt on ta analüüsinud võlgniku pangakontot, kuid sellise olukorra mittenägemine ja sellest õigete järelduste tegemata jätmine osutab, et krediidiandja ei ole tarbija krediidivõimelisuse hindamisel toiminud nõuetekohase hoolsusega ehk et on rikkunud VÕS § 403 4 lg.2 esimesest lausest tulenevat nõuet. Kui tarbija võtab kolmandalt krediidiandjalt laenu selleks, et sellest tasuda kohustusi esimese ja teise krediidiandja ees, siis on see tarbija krediidivõimetu ja temaga ei oleks tohtinud sõlmida uut tarbijakrediidilepingut nagu nõuab VÕS § 4034 lg.6. Võlausaldaja on seda nõuet rikkunud, mistõttu rakenduvad VÕS § 403 4 lg.6, lg.7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja intressimäär VÕS § 94 järgi. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 824). Ümberarvestuse aluseks on olnud võlausaldaja enda poolt esitatud andmed, võlgniku pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti Panga leheküljelt saadud teave seadusjärgse intressimäära kohta. Võlgnik on saanud laenuraha kätte 3500 eurot, tagasimakseid teinud summas 319,57 eurot, millest põhinõude katteks 278,37 eurot ja intressideks 41,2 eurot. Sellest laenulepingust nr 3795884 tuleneva Bondora AS nõude määrab kohus summas 3224,45 eurot. 7.3.Võlausaldaja BB Finance OÜ esitas vastuse ja tõendid (dtl 939-940, 972-978), mille kohaselt on ta 30.03.2022.a esitatud krediiditaotluse lahendamisel võtnud aluseks võlgniku keskmise sissetuleku nelja kuu kontoväljavõtete alusel 1418,07 eurot, varasemad finantskohustused (laenumaksed) 771,27 eurot kuus, sissetulekute-laenumaksete suhe 54,44%. Võlausaldaja märgib kliendi näidatud sissetulekuna 1300 eurot, kliendi näidatud kohustustena 200 eurot ja muude kuludena 129 eurot. Võlausaldaja on hinnanud kliendi mõistlikku laenukoormust ja võtnud arvesse valemipõhisena minimaalsed kulud 234 eurot,

finantskohustustena 771 eurot, valemipõhisena 508,17 eurot, ülalpeetavate kulud 126,50 eurot (sõltub laste arvust). Puhvriks jääb 70,9035 eurot, maksevõime 215,67 eurot. Lepingumuudatus on tehtud 23.01.2023, kui on lisandunud laenusumma 2000 eurot. Samas nähtub võlausaldaja esitatud päringutest, et Kxxxxx Nxxxxxxl on rahvastikuregistrist nähtuvalt laste arv 5. Selliste andmete alusel on kohtu hinnangul võlgniku nelja kuu keskmine sissetulek 1323,03 eurot, mis koosneb vanemahüvitisest 603,03 eurot ja peretoetusest 720 eurot. Viie lapse puhul oli aastal 2022 võlgnikule vajalikuks kätte jäävaks summaks (töötasu alammäär 654 eurot) 1744 eurot. Diferentsid võlgniku enda poolt esitatud ja võlausaldaja kogutud andmete vahel pidid tingima võlausaldaja poolt VÕS § 403 4 lg.4 teise lause alusel tarbija poolt esitatud andmete kontrolli. Olukorras, kus võlgnikul oli võlausaldajale teadaolevalt ülalpidamisel viis last, on ebarealistlik lugeda ülalpeetavate kuludeks 126, 50 eurot või minimaalsete kuludena 234 eurot. Kohus on eespool p.7.1.1. toonud esile tarbijakrediidi andmisel võlausaldajale täitmisele kuuluvad nõuded, mis tulenevad VÕS ja KAVS vastavatest sätetest. Võlausaldaja BB Finance OÜ on küll omandanud vajaliku teabe ehk täitnud VÕS § 403 4 lg.1 p.1 nõude minimaalses määras, kuid on jätnud tarbija krediidivõimelisuse hindamata või teinud seda ebaõigesti. Kohus juhib tähelepanu, et võlausaldaja on kontoväljavõtete analüüsis märkinud võlgniku sissetulekutena ka krediidi väljamaksed, konto analüüsis on eraldi välja toodud saadud laenud. Seega oli võlausaldajale ilmne, et võlgnik kasutab igapäevaseks toimetulekuks suurel määral laenusid ja maksab neid ka arvestatavas määras tagasi. Samas nähtub võlgniku sissetulekute ja kulude võrdlusest, et kolmel kalendrikuul neljast (mida on vaadeldud) ületavad võlgniku kulud oluliselt sissetulekuid. Seega pidi võlausaldajale olema ilmne, et võlgnikul krediidivõime puudub, ta elab võetavate krediitide arvel ja uusi krediite anda ei tohi. Võlausaldaja on rikkunud VÕS § 4034 lg.6 keeldu. VÕS § 4034 lg.4, KAVS § 50 lg.3, 4 järgi peab krediidivõimelisuse hindamise aluseks olema piisavalt pikk periood, neli kuud on ilmselgelt ebapiisav periood. Käesoleval juhul on võlgnikule antud uus krediit eelmise lepingu kehtivuse ajal. Finantsinspektsioon on koostanud soovitusliku juhendi „Vastutustundliku laenamise nõuded„ (kehtestatud 01.12.2010, täiendatud 13.06.2016), mille p.9.1., 9.2, kohaselt on krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustus olenemata krediidisumma suurusest ja hindamine tuleb läbi viia iga kord enne krediidilepingu sõlmimist või krediidisumma suurendamist. Käesolevas asjas ei ole võlausaldaja nii toiminud. On põhjendatud usaldusisiku järeldus, et krediidiandja BB Finance OÜ on rikkunud Kxxxxx Nxxxxxxxx laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisust on hinnatud ebaõigesti ja rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted ehk tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 823-824). Ümberarvestuse kohaselt on võlgnik teinud kahe laenuväljamakse katteks tagasimakseid 6564,72 eurot, millest põhinõude katteks 6547,34 eurot, intressi katteks 17,63 eurot. Tasumata põhinõude jääk 1102,66 eurot. Kohus määrab FiMS § 25 lg.3 alusel võlausaldaja BB Finance OÜ nõude suuruseks 1102,66 eurot.

kannatamise mõiste. Tarbijakrediidilepingu sõlmimine saab olla vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus juhul, kui tarbijale jääb kätte vähem kui toimetulekupiir ehk elatusmiinimum. Kui kohus (usaldusisik) sellega ei nõustu, soovib võlausaldaja saada teada põhjendusi, miks talle kui eraõiguslikule subjektile kehtivad kõrgemad standardid, mille riik on kehtestanud iseendale. d)võlgniku Üxxxx Nxxxxxxxx sõlmitud refinantseerimisleping vähendas võlgniku igakuiseid finantskohustusi. Kui ka selline igakuiste kohustuste vähendamisele suunatud leping on vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus, soovib võlausaldaja selgitust, kuidas on sellisel juhul võlgnikul üldse võimalik oma kulutused kontrolli alla saada. e)võlausaldaja esitab näitlikud arvutused mõlema võlgniku sissetulekute alusel nende toimetulekupiiri ja laste toimetulekupiiri kohta (seisukoha p.2.2.1, 2.2.2) ja leiab, et hinnang, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on välistatud. Võlausaldaja on koos seisukohaga esitanud andmed ja tõendid, mis ta on kogunud krediiditaotlejatest võlgnike kohta enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist (dtl 844-894 Üxxxx Nxxxxxx kontoväljavõte, 895-914 Kxxxxx Nxxxxxx kontoväljavõte, 915-916 päringud-vastused maksehäireregistrist, 917-analüüsi tulemused Üxxxx Nxxxxxx kohta, 918analüüsi tulemused Kxxxxx Nxxxxxx kohta, 919-Kxxxxx Nxxxxxx laenutaotlus). Võlausaldaja seisukohast, mis on esitatud usaldusisiku poolt edastatud võlgade ümberkujundamiskava kohta 31.07.2024, nähtub, et võlausaldaja palub tuvastada, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue ÜxxxxxNxxxxxi vastu maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise seisuga oli 11 696,61 eurot ja KxxxxxxNxxxxxx vastu 10 146,44 eurot. Täpselt samas suuruses on fikseeritud selle võlausaldaja nõuded Üxxxx Nxxxxxx ja Kxxxxx Nxxxxxx vastu ka usaldusisiku poolt kohtule 21.11.2023.a esitatud vara- ja võlanimekirjas (dtl 49-64). Seega ei ole võlausaldaja vaidlustanud tema nõuete algset suurust, mis on fikseeritud võlgnike vara- ja võlanimekirjas ehk siis on nõustunud nõude suurusega FiMS § 24 lg.1, § 25 lg.1 tähenduses. Võlausaldaja vaidleb vastu tema nõuete ümberarvestamisele alusel, et võlausaldaja on tarbijatest võlgnikele laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd võlausaldaja ja võlgnike vahel ei ole eriarvamust selles, kui suur on kummagi võlgniku kohustus selle võlausaldaja ees maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise aja seisuga, siis kohus ei käsitle nende võlasummade kujunemist (11 696,61 eurot ja 10 146,44 eurot), vaid lähtub usaldusisiku poolt koostatud nõuete ümberarvestamise tabelis näidatud tasutud osamaksetest, nende tasumise kuupäevadest. Erinevus ümberkujundamiskavasse arvatu ja esialgse võlasumma vahel tuleb sellest, millise kohustuse katteks (põhinõue, kõrvalnõuded) ja millises ulatuses on võlgniku poolt tehtud maksed arvestatud. Võlausaldaja esitab vastuväited ka usaldusisiku tasutaotlusele. Neid käsitleb kohus määruse lõpuosas. 7.4.1.Üxxxx Nxxxxxx sissetulek laenu võtmisele eelnenud perioodil on tuvastatav pangakonto väljavõtte alusel keskmiselt 1111 eurot kuus. Olgu öeldud, et võlausaldaja on vaadelnud võlgniku pangakontot perioodil 01.02.2022-01.08.2022 (dtl 844-894). Kohus uuris võlgniku pangakontot laenu saamisele eelnenud kaks korda pikemal perioodil ehk 01.08.2021-01.08.2022 (dtl 400-475). Võlgnikul on püsivalt üksainus sissetulek- töötasu ASlt Pxxxxxx. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad stabiilselt väljamaksed erinevatele krediidiandjatele, igakuine kohustuste summa on üle 500 euro iga kuu, s.h. juba ühele võlausaldajale (Rävala Laenud) 444,92 eurot kuus, lisaks igakuised maksed Inbank Finance AS-le, BB Finance OÜ-le, Esto AS-le. Samuti on võlgnik võtnud sel perioodil juurde laenusid AS-lt Esto, AS-lt Bondora, BB Finance OÜ, Inbank Finance AS. Pärast seda (laen Bondoralt 22.04.2022) on võlgniku igakuine maksekohustus juba kahe võlausaldaja (Rävala Laenud ja Bondora) ees olnud 627,54 eurot kuus ja võlgnikule jääb raha kätte 483,46 eurot

kuus. Riik on kehtestanud määra, mis peab võlgnikule kätte jääma, kui temalt nõutakse kohustuste täitmist sundkorras (täitemenetluses). See määr on TMS § 132 lg.1, lg.2 järgi aastal 2022 1744 eurot. Töötasu alammäär oli aastal 2022 654 eurot, lisandub iga ülalpeetava kohta 1/3 töötasu alammäärast. Kohus ei korda siinkohal eespool p.-s 7.1.1. loetletud nõudeid, mis VÕS § 4034 lg.1, lg.2, lg.3, lg.4 kohaselt tuleb krediidiandjal täita, et hinnata tarbija krediidivõimelisust. KAVS § 49 lg.1 p.1 ja lg.3 p.1, § 49 lg.1 p.2, p.3, p.4 p.5 järgi tuleb krediidiandjal omandada teave tarbija varalise seisundi ja regulaarsete sissetulekute kohta, tarbija varaliste kohustuste kohta, s.h. regulaarsete finantskohustuste kohta ja muude regulaarsete majapidamiskulude kohta kogumis või üldkohaldatavate määradena, tarbija varasemate maksekohustuste kohta ja nende täitmise kohta, aga ka tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku mõju kohta. Käesoleval juhul on tarbijast krediiditaotleja Üxxxx Nxxxxxx sissetulekud, varalised kohustused, tema varasem maksekäitumine ja sõlmitavast tarbijakrediidilepingust tulenev võimalik mõju lihtsasti leitav ja hinnatav tarbija pangakonto väljavõtte alusel, kuna seal kajastub piisaval määral infot, mis veenab, et võlgnik ei ole krediidivõimeline. Nimelt nähtub kontoväljavõttest, et võlgnikul on üks ja ainus sissetulek tema töötasu, võlgnik töötab AS-s Pxxxxxx. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad ka tema varalised kohustused erinevate krediidiandjate ees ja need on sedavõrd suured, et võlgnik on nende täitmiseks pidevalt lühikeste ajavahemike järel võtnud laene juurde. Seetõttu ei kajastu tema maksehäired (võlgnevused) ka maksehäireregistris (dtl 915). Võlausaldaja on esitanud krediidianalüüsi tulemused (dtl 917), mille kohaselt on võlgniku kohustused peale uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist 595 eurot kuus. Kohtule on selline analüüsitulemus arusaamatu, sest võlgniku pikaajalise kontoväljavõtte (aga ka võlausaldaja poolt võetud 6-kuulise perioodi väljavõtte) järgi on ilmne, et võlgnikul jääb igal juhul täitmiseks kohustus Rävala Laenude ees (444,92 eurot kuus) ja Bondora AS ees 182,62 eurot kuus, s.o. 627,54 euro kuus, alates septembrist 2022 Bondorale 101,50 eurot kuus ja Rävala Laenudele 290 eurot kuus, s.t. kokku 391,50 eurot kuus. See tähendab, et võlausaldaja ei ole hinnanud võlgniku krediidivõimelisust ise, vaid on piirdunud mingi automaatse valemiga, mis ei võta arvesse ei VÕS § 403 4 lg.2 nõudeid ega KAVS § 49 lg.1 p.1-5, lg.3 nõudeid. Kuivõrd võlgniku krediidianalüüs on ilmselges vastuolus võlgniku pangakontolt nähtuvaga, tulnuks võlausaldajal ilmutada nõuetekohast hoolsust ja viia tarbija krediidivõimelisuse hindamine läbi ise, arvestades kõiki VÕS § 4034 lg.1 p.1,2, lg.2, lg.3, KAVS § 49 lg.1, lg.3, § 50 lg.3, lg.4 nõudeid. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus tarbija Üxxxx Nxxxxx on esitanud ebapiisavalt või ebaõigeid andmeid. Võlausaldaja on kogunud andmed ise ja sellega täitnud VÕS § 403 4 lg.1 p.1 tuleneva teabe omandamise kohustuse vähemalt minimaalses määras. Võlausaldaja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, õigemini on krediidivõimelisuse jätnud sisuliselt üldse hindamata, piirdudes automaatse krediidianalüüsi tulemusega, mis (nagu eespool öeldud) ei võta arvesse seadusandja poolt sätestatud nõudeid. Rikutud on VÕS § 4034 lg.1 p.2 nõuet. Võlausaldaja poolt esitatud vastuväidete p.c), d), e) kohta märgib kohus järgmist. Esmalt juhul, kui lähtuda võlausaldaja käsitlusest, et võlgniku kohustuste summa pärast uue lepingu sõlmimist on 595 eurot, siis jääb võlgnikule kätte raha 1111-595=516 eurot. Arvestuslik elatusmiinimumaastal 2022 oli 303,4 eurot. Statistikaameti kodulehel kättesaadava arvestusliku elatusmiinimumi järgi (see väljendab miinimumvajaduste rahuldamise rahalist maksumust, nimetatud ka absoluutse vaesuse piir) arvestatakse leibkonda kuuluvate alla 14aastaste laste tarbimiskaalu 0,5 täiskasvanud liikme kaalust. Võlgnikul on ülalpidamisel 5 last, igaühe kohta 0,5x303,4=151,70 eurot. Kokku võlgnikule ja tema ülalpeetavatele vajalik elatusmiinimum 303,40+5x151,70=1061,90 eurot. See on kaks korda rohkem kui näitas

krediidivõimelisust kõigi seaduses (VÕS § 403 lg.1, lg.2, lg.3, lg.4, KAVS § 49, § 50) ettenähtud näitajate alusel. Võlausaldaja eraõigusliku äriühinguna ei ole kohustatud üldse lepingut sõlmima. Sobivaim krediidivõimelisuse võrdlus saaks olla TMS § 132 lg.1, lg.2 alusel arvutatav näitaja, mis aastal 2022 oli selle võlgniku puhul 1744 eurot. VÕS § 403 4 lg.6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei saanud kogutud andmete põhjal olla veendunud, et võlgnik Üxxxx Nxxxxx on krediidivõimeline. Vastupidi, kogutud andmed näitasid selgelt, et võlgnik ei ole krediidivõimeline ja võlausaldaja on Üxxxx Nxxxxxxxx krediidilepingu sõlmimisel rikkunud VÕS § 4034 lg.6 sätteid. Võlausaldaja-krediidiandja eesmärk võlaõigusliku lepingu sõlmimisel peaks olema, et leping sõlmitakse tingimustel, mida tarbija-krediidivõtja on võimeline täitma ehk krediidi tagasi maksma. Sõlmides lepingu tingimustel, mida tarbija ei ole võimeline täitma (ehk tagasimakseid tegema), ei ole tarbijal võimalik oma kulutusi kontrolli alla saada ja selline leping tarbija olukorda ei paranda ka siis, kui leping on suunatud igakuiste kohustuste vähendamisele. Arutlused selle üle, millised võimalused on tarbijatel veel oma kulutuste kontrolli alla saamiseks, ei kuulu käesoleva maksejõuetusmenetluse eseme hulka. Refinantseerimislepingule, mille sõlmis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Üxxxx Nxxxxxxxx, ei kehti muudest tarbijakrediidilepingutest erinevad tingimused, s.t. selle sõlmimisel tuleb hinnata samuti tarbija krediidivõimelisust VÕS § 403 4 lg.1, lg.2 jt eespool viidatud sätete alusel. Ka siin rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted ehk tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 822) ja kohus määrab FiMS § 25 lg.3 alusel selle võlausaldaja nõude summas 9224,77 eurot.

perioodil 18.08.2022-14.02.2023 (dtl 895-914), s.h. on esitatud kontoväljavõttest tulenev sissetulekute-väljaminekute analüütiline tabel. Kohus märgib, et sellest tabelist nähtub näiteks septembris 2022 võlgniku sissetulek palgast 1505,37 eurot. Tegelikult sellist sissetulekut pangakontol ei ole ja septembrikuu sissetulek töötasuna on 15.09.2022.a laekumised lisatasu ja töötasu kokku 667,80 eurot. Võlausaldaja poolt esitatud analüüsitabelid näitavad, et võlgnik tuleb toime üksnes uute laenude võtmise toel ja tema sissetulekud (sissetulekud on võlgnikul lapsele makstav sotsiaaltoetus, peretoetus, ühekordne lapse koolimineku toetus, kohaliku omavalitsuse toetus hinnatõusu leevenduseks, töötasu esmalt Maximast, seejärel Elva Vallavalitusest, haigushüvitised) kohustusi mitte ühelgi kalendrikuul ei kata. Võlgnik täidab oma kohustusi võetavate uute laenude arvel, s.t. on langenud nn laenuorjusesse. Selline olukord kajastub selgelt nt dtl.359, kus nähtub Kxxxxx Nxxxxxx pangakonto väljavõttelt oktoober 2022 kohta, et tema pangakonto jääk on 29.10.2022 11,94 eurot. 30.10.2022 laekub laenusumma Bondora AS-lt 5300 eurot ja 31.10.2022 teeb võlgnik maksed TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile 225 eurot, ESTO AS-le 1651 eurot, BB Finance OÜ-le 1967,27 eurot. Võlausaldaja päring maksehäireregistrisse (dtl 916) maksehäireid ei näita, krediidianalüüsi tulemused Kxxxxx Nxxxxxx kohta annavad tema sissetulekuks 1801,00 eurot, kohustusteks 970 eurot ja krediiditaotleja kohustuste kuumakse peale laenu väljamakset kujuneb 1177,93 eurot. Kohus on eespool arvutanud Kxxxxx Nxxxxxx sissetulekuks vaadeldud perioodil 1339,93 eurot kuus. Erinevus krediidianalüüsist tuleneb sellest, et krediidianalüüs ( andmed dtl 895) võtab taotleja regulaarsete sissetulekutena arvesse ka maksed tema enda kontode vahel, üksikud juhuslikud maksed nt abikaasalt ja ühekordsed maksed kohalikult omavalitsuselt (lapse koolimineku toetus ja hinnatõusu leevenduse toetus). Kohus on pikemaaegsete kontoväljavõtete alusel teinud kindlaks, et maksed võlgniku oma kontodelt (nt kogumishoiuse kontolt) tulenevad sellise mustriga, et võlgnik (laenusumma laekumisel) teeb sealt ülekande oma kogumishoiusele, millest siis kannab oma kontole hiljem tagasi. Sellised laekumised ja ühekordsed laekumised ei ole käsitatavad regulaarse sissetulekuna, mida saaks arvesse võtta võlgniku krediidivõime hindamisel. Samas, nii olukorras, kus võlgniku sissetulek kuus on 1801 eurot või 1339,93 eurot, on kohustuste kuumakse 1177,93 eurot igal juhul võlgniku krediidivõimet ületav. Võlgnikule kätte jääv summa 623,07 eurot või 162 eurot ületab võlgniku ja tema ülalpidamisel (abikaasaga kahe peale) oleva viie lapse vajalikud kulud. See nähtub ilmselgelt ka võlausaldaja enda poolt koostatud analüüsist (dtl 897), millest näha, et analüüsitud kuuest kalendrikuust viiel kuul ületavad võlgniku väljaminekud summa, mis peaks võlgnikule kätte jääma (623,07 eurot) võlausaldaja arvutuste kohaselt. Seejuures on arusaamatu, mille alusel on võlausaldaja analüüsis võlgniku kulude hulgas loetud teatud summa vähendatavateks kuludeks. Üksnes jaanuaris 2023 on olnud võlgniku kulud 569,78 eurot ehk väiksemad kui võlausaldaja poolt arvutatud kättejääv summa. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et sel jaanuarikuul on võlgniku esmased kulud märgitud 77,16 eurot. Eelduslikult peaksid siia hulka kuuluma vähemalt toidukulud võlgnikule ja tema viiele lapsele. On ilmselge, et 77,16 eurot ei võimalda ühe täisealise inimese ja viie alaealise lapse toidukulusid kuus katta ka juhul, kui neile lisandub teise lapsevanema osa laste toidukuludes. Võlgnikule laekuvate sissetulekute ja väljaminekute diferents ja laenude osa sissetulekutes on sedavõrd suur, et selline tarbija ei ole uue laenu võtmiseks krediidivõimeline. Temale ja tema ülalpeetavatele lastele kuus kasutada jääv summa jääb kordades väiksemaks, kui on riik pidanud võimalikuks isiku puhul, kellelt võlakohustusi tuleb sisse nõuda sundkorras ehk TMS § 132 lg 1, lg.2 alusel arvutatav summa 1744 eurot. Kuna võlgniku krediidivõimelisust on hinnatud ebaõigesti ja rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted ehk tagasimaksed tuleb uuesti määrata, on võlgnikul kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 823). Ümberarvestuse kohaselt on võlgnik teinud laenu katteks tagasimakseid 1991,65

eurot, millest põhinõude katteks 1798,68 eurot, intressi katteks 192,97 eurot. Tasumata põhinõude jääk 8201,32 eurot. Kohus määrab FiMS § 25 lg.3 alusel võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti Filiaali nõude suuruseks 8201,32 eurot. Puutuvalt võlausaldaja etteheitesse p.b), et Kxxxxx Nxxxxx on laenutaotluses märkinud ülalpeetavate arvuks 0 (dtl 919). Tegelikult on ülalpeetavad olemas, seega on VÕS § 403 4 lg.7 viimase lause järgi võlausaldaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tuleneva sanktsiooni kohaldamine välistatud, märgib kohus, et võlgniku sellist käitumist ei saa õigustada. VÕS § 14 lg.1 järgi kui lepingueelseid läbirääkimisi pidavad isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama näeb ette VÕS § 4034 lg.3 teine lause. Samas paneb seadus krediidiandjale kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja-vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. VÕS § 4034 lg.1 p.1 paneb krediidiandjale endale kohustuse omandada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust õigesti. Seetõttu ei saa ka krediidiandjast lepingu ettevalmistaja piirduda üksnes teise lepingupoole esitatuga, vaid tal lasub seadusest tulenev kohustus need andmed ise omandada ja esitatut kontrollida. Ülalpeetavate arv on näitaja, mis on lihtsasti kindlakstehtav nii rahvastikuregistri andmete pinnalt, aga nähtub koheselt ka pangakonto väljavõttest tarbijale makstavate peretoetuste kaudu, kus peretoetuste summa viitab vähemalt kolme ülalpeetava olemasolule. Tegemist on baasnäitajaga, mis on lihtsasti kontrollitav, andmed kättesaadavad. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust rakendada VÕS § 4034 lg.7 neljandast lausest tulenevat, kuna ka krediidiandjal on kohustus need andmed endal omandada. Tarbija poolt andmete esitamata jätmine ei vabasta krediidiandjat neid omandamast ja kontrollimast juba enne krediidi väljastamist. Seda on krediidiandja kohtule arusaadavalt ka teinud. Tarbija poolt ülalpeetavate arvu ebaõigesti näitamine laenutaotluses ei ole toonud kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt ja VÕS § 403 4 lg.7 esimeses kolmes lauses sätestatu kuulub kohaldamisele. Tarbijakrediidilepingu mittetäitmise tagajärg tarbijale on, et ta ei vabane laenu tagasimaksmise kohustusest. Võlausaldaja vastuväide p.a) usaldusisik ei ole selgitanud, mida peab võlausaldaja esitama ja tõendama, ei sisalda endas alust, mis mõjutaks tarbija krediidivõimelisuse hindamist ja võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. VÕS § 4034 lg.13 sätestab: Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Riigikohtu lahendi nr 2-21-13098 p.-st 31,32 tuleneb, et võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine on kõikumatult kohustuslik ka maksejõuetusmenetluses ja pankrotihalduril tuleb esitada vastuväide võlausaldaja nõudele, kui võlausaldaja ei ole esitanud nõude kontrollimiseks piisavalt andmeid. Kui pankrotihaldur esitab nõudele vastuväite, siis saab nõude arvestuse õigsust kontrollida ka kohus, kui võlausaldaja esitatud andmed seda võimaldavad. Käesoleva juhul on tegemist maksejõuetusasjas võlgade ümberkujundamise menetlusega, milles usaldusisikul on FiMS §st 24,25 tulenevalt kohustus anda hinnang FiMS § 25 lg.1 alusel võlausaldaja poolt esitatud andmetele nõude suuruse jm asjaolude kohta ja FiMS § 25 lg.2 kohaselt põhjendada kohtule, miks ta võlausaldaja avalduses märgituga ei nõustu. Seetõttu võlausaldaja, kui ta ei nõustu usaldusisiku vastuväidetega võlgniku poolt esitatud nõude suurusele ja nõude ümberarvestamisega usaldusisiku poolt, peab tõendama, et ta on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja VÕS § 4034 lg.1, lg.2, lg.3, lg.4, lg.6 nõudeid, samuti KAVS § 49 ja § 50 nõudeid. Need on seadusest tulenevad nõuded, mis professionaalsele krediidiandjale peavad olema tuttavad ja neid ei pea usaldusisik selles valdkonnas tegutsevalt professionaalile täiendavalt selgitama. Ka ei pea ega ole võimalik käimasolevas võlgade ümberkujundamise menetluses etteulatuvalt teada anda, mis on piisav, et tarbijakrediidileping oleks

8.Kohtu poolt määratud nõuete suurused on ümberkujundamiskava koostamisel aluseks võetud. Võlgade ümberkujundamisega on nõustunud 6 võlausaldajat üheteistkümnest (kavaga nõustunuks loetakse ka võlausaldaja, kes ei ole avaldust tähtpäevaks esitanud), kelle nõuded moodustavad 29,2% pandiga tagamata nõuetest. Seega saaks võlgnike Üxxxx ja Kxxxxx Nxxxxxx võlgade ümberkujundamiskava kinnitada FiMS § 26 lg.3 alusel, kui võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (p.1) ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (p.2). Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväite esitanud võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, neid ei kohelda mingilgi viisil halvemini. Kõikide võlausaldajate suhtes on toiminud nende nõuete suuruse määramisel ja kava alusel nende täitmise korraldamisel täpselt ühesugused reeglid: kõigi võlausaldajate nõuded tasutakse 60 osamaksega, kõikide võlausaldajate nõuded tasutakse 100% ulatuses. Seega ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kõik vastuväite esitanud võlausaldajad on esitanud vastuväite nõuete suuruse osas, võlausaldaja BB Finance OÜ on teinud ettepaneku kava pikendamiseks 72 kuuks. Muid vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus märgib, et puudub vajadus kava täitmise perioodi pikendamiseks, kuna nõuded saavad 100% täidetud 60 kuuga. Kava on koostatud võlgnike majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt ja see on täidetav. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikel endal on igakuised elamiskulud ning 5 alaealist ülalpeetavat. FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1-3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus hindab kava täitmise tõenäoliseks, see on tagatud võlgnike püsivate töökohtadega ja

sissetulekutega. Siinkohal ei ole alust jätta kava kinnitamata üksnes praeguse majanduslanguse ja ebakindluse tõttu. Võlgnikud on sellele vaatamata valmis võtma endale kohustused võlausaldajate ees. 9.FiMS § 26 lg.4 järgi hindab kohus, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväited esitanud võlausaldajate nõudeid võrreldavas pankrotimenetluses. Kohus juhib siinkohal veelkord tähelepanu asjaolule, et võlausaldajad ei ole vaielnud vastu võlgade ümberkujundamisele kui maksejõuetusmenetluse liigi valikule. Vastuväited on seisnenud nõuete suuruse üle vaidlemises. Siinkohal märgib kohus, et Riigikohtu 2-21-13098 määruse p.-st 31,32 tuleneb, et võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine on kõikumatult kohustuslik ka maksejõuetusmenetluses ja pankrotihalduril tuleb esitada vastuväide võlausaldaja nõudele, kui võlausaldaja ei ole esitanud nõude kontrollimiseks piisavalt andmeid. Kui pankrotihaldur esitab nõudele vastuväite, siis saab nõude arvestuse õigsust kontrollida ka kohus, kui võlausaldaja esitatud andmed seda võimaldavad. Seega toimub ka pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete suuruse kontrollimine samataoliselt võlgade ümberkujundamise menetlusega, s.h. kohustuslikus korras vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine ja pankrotimenetlus ei anna (nõude suuruse määramise osas) võlausaldajatele eelist. Käesoleval juhul on tegemist maksejõuetusavaldusega, milles kavast jäävad välja neli nõuet, millest kolm on tasutud (ümber arvestatuna) ja välja jääb ka pandipidaja Rävala Laenud OÜ nõue summas 21 766,25 eurot, mis on pandiga tagatud. See tähendab, et pankrotimenetluses on I järgu nõude omaja pandipidaja, kelle nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha arvel (PankrS § 153 lg.1, lg.2). Seega olukorras, kus võlgnikele kuuluv kinnistu hinnangulise väärtusega 40 000 eurot müüakse, saab oma nõudele rahulduse esmalt pandipidaja (21 766,25 eurot) ja summale 18 233,75 eurot konkureerivad teised võlausaldajad. Vara müügist saadavast tasutakse pankrotimenetluse kulu (halduri tasu PankrS § 651 lg.1 järgi umbes 6633 eurot) ja kantakse muud pankrotimenetluse kulud. Võlgnikel tuleb teha igakuiseid eraldisi kohustustest vabastamise menetluse kestel (umbes 30 kuud) vastavalt FiMS § 47 lg.3, lg.4, lg.5 alusel ehk lähtudes TMS § 132 lg.1, lg.2 järgi arvutatavast mittearestitavast määrast. See summa on, võttes arvesse Kxxxxx Nxxxxxx sissetulekut, mis jääb alla arestitava määra ja ta teeb vabatahtlikke makseid, ja Üxxxx Nxxxxxx sissetulekut 2500 eurot ja mittearestitav määr on umbes 2185 eurot ehk igakuine makse oleks umbes 315 eurot, umbes 11 000 eurot. Sellisena oleks pankrotimenetluse korral II järgu võlausaldajatel võimalus konkureerida pankrotivara müügist laekuvale summale umbes 14 733 eurot (sellest on juba maha arvutatud pankrotimenetluse võimalikud kulud) ja võlgnike maksetest tehtavatele summadele 11000 eurot ehk kokku summale 25 733 eurot. Käesolevas menetluses kinnitatava võlgade ümberkujundamiskava täitmisel on võlgnikele tasutud 46 299,02 eurot. Kohtu hinnangul on selline tulemus võlausaldajate jaoks oluliselt väärtuslikum kui seda oleks pankrotimenetluse tulemus. Seetõttu ja võttes aluseks FiMS § 26 lg.3, lg.4 sätteid, on põhjendatud ümberkujundamiskava kinnitamine. Kava täitmisperioodiks tuleb määrata 15.10.2024. a kuni 15.09.2029. a.

12.Usaldusisik on 05.08.2024. a esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 21 tunni eest määraga 90 eurot/tund, kokku 1890 eurot. Usaldusisiku tasu palub kanda Avitase OÜ arveldusarvele nr EE761010220233760220. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: *kohtu poolt esitatud maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumine- 0,5 tundi; * infopäringute koostamine ja edastamine, võlausaldajate teavitamine- 0,5 tundi; *suhtlemine võlgnikega, päringud nende vara ja kohustuste kohta, teabe andmine maksejõuetusmenetluse kohta- 1 tund; ’võlausaldajatelt ja võlgnikelt saadud info korrastamine, kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine- 1 tund; *vara- ja võlanimekirja koostamine, hinnangu koostamine ja kohtule esitamine – 1,5 tundi; *istungil osalemine-0,5 tundi;*nõuete täpsustamine võlausaldajatega vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise kohta tõendite küsimine0,5 tundi;*vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimine, nõuete ümberarvestamine Riigikohtu lahendi 2-21-13098 järgi- 8 tundi; *erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs, arutelu võlgnikega- 0,5 tundi;*suhtlemine kohtuga seoses pandipidaja nõudega, kohtule seisukoha koostamine ja esitamine- 1,5 tundi;*istung pandipidajaga kompromissi saavutamiseks- 1 tund;*ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine- 2 tundi;*võlausaldajatele teatise koostamine, kava ja dokumentide esitamine-0,5 tundi;*kokkuvõte võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta, usaldusisiku arvamus, aruande koostamine, kohtule esitamine 2 tundi. Usaldusisik on tasutaotluse esitanud FiMS § 54 lg.1, lg.2, PankrS § 23 lg.1 alusel. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei nõustu usaldusisiku töö ajakuluga, viidates oma seisukohas esitatule, milles ta kritiseerib usaldusisiku tegevust- usaldusisiku järeldused ei põhine mitte ühelgi tõendil ning piirdutud on abstraktsete viidetega, sellisele tegevusele ei ole võimalik kulutada 8 tundi. Tasunõue ei ole põhjendatud just selle kirje osas „Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise kontrollimine, nõuete ümber arvestamine vastavalt Riigikohtu lahendile 2-21-13098“. Võlausaldaja leiab, et siin on tegemist mass- või tüüphagi tunnustele vastavate põhjenduste ja järeldustega ja sellele tegevusele on põhjendatud ajakulu 1 tund. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a 164 eurot (820/5).

Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab peamiselt pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgnike kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikega, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Usaldusisiku tööst suurima osa on hõlmanud käesolevas menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimine ja nõuete ümberarvestamine. Võlgnike vastu on esitatud 22 nõuet, millest üks (Rävala Laenud OÜ) ei ole kavasse hõlmatud, kuna tegemist on pandipidajaga, kes ei nõustunud nõude ümberkujundamisega. Kohus peab põhjendatuks selle võlausaldajaga toimunud tegevuste ajakulu 2 tunni ulatuses (taotluses 2,5 tundi). Usaldusisik on kontrollinud ja ümber arvestanud 14 nõuet, millele kulunud aega 8 tundi peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus on kontrollinud üle kõik nõuded ja ei ole leidnud usaldusisiku hinnangutes ja ümberarvestustes vigu. See tähendab, et usaldusisiku järeldused on tehtud olemasolevate ja esitatud andmete alusel, põhinevad tõenditel, mis on esitatud ka kohtule ja võimaldasid kohtul teha peamiselt samataolisi arvutusi. Ühe erandigakohtule ei olnud esitatud Kätlin Neuhofi pangakonto väljavõtteid aastate 2019 ja 2020 kohta, mille kohus küsis usaldusisikult käesoleva kava kinnitamise faasis. Kohus ei saa nõustuda võlausaldaja poolt usaldusisiku töö võrdlusega mass- ja tüüphagidega. Käsitletavas menetlustoimikus on 992 lehekülge, mis olulises osas kujutavad endast võlausaldajate poolt esitatud andmeid ja tõendeid, mille analüüsimiseta (pangakontode väljavõtted) ei ole usaldusisikul võimalik oma töö tulemust (võlgade ümberkujundamiskava) kohtule esitada ega põhjendada, lisanduvad usaldusisiku enda poolt väljanõutud pangakontode andmed. Kohtule teadaolevalt ei ole usaldusisikutel seejuures kasutada arvutiprogramme, valemeid ega muud infotehnoloogilist tarkvara. Sellise materjalimahu läbitöötamine iga nõude hindamise kontekstis on ajamahukas ja usaldusisik ei ole ajakulu esitanud liialdatult. Kohus on seisukohal, et maksejõuetusmenetlusi (võlgade ümberkujundamise menetlusi) ei tule suunata vohava sõnakasutuse ja liigse teksti esitamise rajale, mistõttu kohus ei nõustu võlausaldaja etteheitega argumentatsiooni korduvuse ja kattuvuse kohta. Kohaldatavad õigusnormid on samad nii võlausaldajatele, usaldusisikutele kui ka kohtule. Küll leiab aga kohus, et kokkuvõte võlausaldajate seisukohtadest ja usaldusisiku arvamus on mõnevõrra eklektiline ja halvasti jälgitav, mistõttu kohus loeb põhjendatud ajakuluks selle koostamisele 1,5 tundi (2 tunni asemel). Põhjendatud ajakulu kokku 20 tundi, mille eest tasu 1800 eurot. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1800 eurot. Kohus kohustas 19.10.2023. a määrusega võlgnikke solidaarselt tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 660 eurot ning seda kolme osamaksega. Võlgnikud on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 660 eurot tuleb kanda võlgnike poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 1140 eurot tuleb Üxxxx Nxxxxxxl, Kxxxxx Nxxxxxxx solidaarselt tasuda endal Avitase OÜ arveldusarvele nr EE761010220233760220. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.