Karin Sonntak 10. oktoober 2024. a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-8987
Tsiviilasi
HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Võlgnik: HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel; registrikood 16372703; asukoht Jõe 5, 10151 Tallinn), likvideerija Kaupo Meier (isikukood xxx, e-post [email protected]), juhatuse liige kuni 19.04.2024. a R P (isikukood xxx, elukoht xxx) Ajutine haldur: vandeadvokaat Kersti Kägi (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ; Maakri 23a, 10145 Tallinn, e-post [email protected]). 27. august 2024. a.
Resolutsioon
1.Lõpetada HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
2.Likvideerida HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel; registrikood 16372703) ja kustutada see Tartu Maakohtu registriosakonna registrist. HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele haldurile Kersti Kägile.
3.Vabastada ajutine haldur Kersti Kägi pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast HORECAAgendid OÜ (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist.
4.Määrata HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks R P (isikukood xxx elukoht xxx).
5.Määrata Kersti Kägile ajutise halduri tasu 2 562 eurot (sh käibemaks 462 eurot).
6.Välja mõista HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel) ja R Pilt solidaarselt ajutise halduri tasu summas 2 562 eurot (sh käibemaks) Kersti Kägi kasuks. Väljamakse summas 1 561,60 eurot (2 562 eurot – 1 000,40 eurot) teostada Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le, arvelduskonto nr xxx, AS SEB Pank.
7.Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 1 000,40 eurot (sh käibemaks 180,40 eurot) Kersti Kägi kasuks. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le, arvelduskonto nr xxx, AS SEB Pank. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt on ainuosaniku 18.04.2024. a otsusega vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Osaühingu majandustegevus on lõppenud, kõik lepingud on lõpetatud. Osaühingul on tasumata kohustusi kokku ca 121 000 eurot, suurim võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet, mille ees on osaühingu maksuvõlg ca 119 000 eurot. Maksu- ja Tolliamet teostas osaühingus maksukontrolli ja koostas osaühingule 04.09.2023. a maksuotsuse nr 12.23/05909014, millega suurenes osaühingu maksukohustus kokku 121 109,13 euro võrra. Osaühingu juhatus ei nõustunud maksuotsusega ja vaidlustas selle kohtus, kuid kohus jättis HORECA-Agendid OÜ kaebuse rahuldamata. Ettevõttel puuduvad rahalised vahendid, et jätkata kohtuvaidlusi või tasuda Maksu- ja Tolliameti poolt määratud täiendavad maksusummad. HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel) on maksejõuetu, osaühingul puudub vara, osaühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik palub algatada tema pankrotimenetlus ja kuulutada välja osaühingu pankrot. 11.06.2024. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Kersti Kägi. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.
2.PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
3.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 124 039,12 eurot, likviidne vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2024. aasta alguses, mil oli selge, et võlgnik ei suuda täita tekkinud maksukohustust. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustikust tulenevalt on võlgniku juhatusel lojaalsuskohustus, hoolsuskohustus, raamatupidamise korraldamise
kohustus ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolud, mis viitaksid, et juhatuse liikmed 2(4) võiksid alla rikkunud oma lojaalsuskohustust. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on võlgniku hinnangul erimeelsus Maksu- ja Tolliametiga käibemaksuarvestuses kauba vahendamisel EU riikidest Eestisse. Ajutises pankrotimenetluses ei ole ajutisel halduril võimalik analüüsida maksejõuetuse põhjuseid terviklikult. Ajutine haldur toob siiski esile, et juhatuse liige ei ole temalt oodatava hoolsusega korraldanud raamatupidamist. Osaühingule on etteheidetav ebaõige maksude arvestus ja deklareerimine. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
4.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur ei ole aruande koostamise hetkeks tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi.
5.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
6.PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
7.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
8.Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 562 eurot (sh käibemaks 462 eurot).
9.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katteks 2 562 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Kersti Kägi kasuks.
10.PankrS § 29 lg 9 kohaselt, kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Lg 9 1, kui osaühingu osakapital on alla 2 500 euro ja ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult tasu ja kulutuste hüvitamist ulatuses, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2 500 euro vahele. Lg 10 kohaselt, kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva paragrahvi lõike 9 või 9 1
alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 3(4)
11.Võlgniku muu vara arvelt ei ole võimalik ajutise halduri aruandest lähtudes ajutisel halduril oma taotletava tasu nõuet rahuldada ja tasu jääb osakapitali (puudub) ning 2 500 eurot vahele, seega on täidetud PankrS § 29 lg-te 9, 91 ja 10 kohaldamise eeldused.
12.Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab võlgniku osanikult R Pilt solidaarselt võlgnikuga ajutise halduri kasuks välja 1 561,60 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
13.Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 3 ja PankrS § 65 sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2024 820 eurot, millest 1/5 on 164,00 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 140,00 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 1 000,40 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule R Pile.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.