KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) hagi I.K vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
32 400 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KohvikHerne registrikood 14353363)
OÜ
(likvideerimisel,
Hageja lepingulised esindajad: Carmen Tars ja Mirjam-Mari Marastu Kostja: I.K (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Marko Jaani Asja läbivaatamine
Istung 24.09.2024
RESOLUTSION
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 3 298,43 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tühistada Harju Maakohtu 14.04.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras: arestida I.K-le kuuluv kinnisasi nr xxxxxx ning kanda registriossa nr xxxxxx I.K poolt kinnisasja käsutamise keelamiseks
keelumärge KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Mõista I.K-lt KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) kasuks välja kahjuhüvitis 30 000 eurot või alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel määratud summas ning jooksev viivise võlgnevus alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumise kuupäevani VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras.
2.Hageja tugineb järgmistele asjaoludele. KohvikHerne OÜ (likvideerimisel), st hageja on asutatud 11.10.2017 sissemakset tegemata. Osaühingu osakapital on 2 700 eurot ning põhitegevusalaks on muu toitlustamine - 5629 / EMTAK 2008.
3.Hageja tegevuskoha aadress on ja hageja opereeris alates asutamisest kohvikut „Herne Kohvik“ Kalevi Tenniseklubis aadressil Herne tn 28, Tallinn.
4.Hagejal on kaks osanikku: ABRISS INVEST OÜ, millele kuulub osa nimiväärtusega 900 eurot ning mis moodustab 33,33% osakapitalist ja kostja I.K , kes on ühtlasi hageja praegune likvideerija ja varasem juhatuse liige alates osaühingu asutamisest. Temale kuulub osaühingu osa nimiväärtusega 1 800 eurot, mis moodustab 66,66% osaühingu osakapitalist. ABRISS INVEST OÜ sai hageja osanikuks 14.07.2020. Kostja on osanik alates hageja asutamisest, s.o alates 11.10.2017.
5.Peale osa omandamist soovis ABRISS INVEST OÜ saada hageja juhatuselt, s.o kostjalt, teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Pooled pidasid kirjavahetust ja kohtusid. Osanike vahel leidsid aset läbirääkimised teise osaniku osa väljaostmise osas ning mõlemad pooled tegid teineteisele ostupakkumisi. Kokkulepet siiski ei saavutatud.
6.Üllatuslikult esitas kostja kui hageja juhatuse liige 12.11.2020 osanikele otsuse eelnõu ettepanekuga osaühing lõpetada. Ta väitis ootamatult ja ka esmakordselt, et osaühing on kahjumis, põhjendades sellega soovi osaühing likvideerida. Kostja tegi ettepaneku määrata osaühingu likvideerijaks iseennast, s.o enamusosanikku. Otsuse soovis ta vastu võtta osanike koosolekut kokku kutsumata. Hääletamise tähtajaks oli määratud 23.11.2020 kell 17.00.
7.ABRISS INVEST OÜ ei nõustunud osaühingu lõpetamisega ja hääletas 23.11.2020 eelnõu ja otsuse osas vastu, esitas oma kirjaliku vastuväite ja palus selle ka hääletusprotokolli
protokollida. ABRISS INVEST OÜ oli ja on seisukohal, et osaühingu tegevus oli perspektiivikas (mida tõendab ka kohviku jätkuv tegutsemine) ning soovis osaühingu tegevuse jätkamist.
8.26.11.2020 koostas Osaühingu juhatuse liige, s.o kostja, hääletustulemuste osas protokolli ja lähtudes enamusosanikule kuulunud häälteenamusest luges osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõetuks.
9.Kostja, esitas osaühingu lõpetamisotsuse taotluse likvideerimiskande kinnitamiseks äriregistrile, mille alusel kinnitas äriregister likvideerimiskande 02.12.2020. Eeltoodust tulenevalt on osaühing registris staatusega „likvideerimisel“ ning osaühingu seaduslikuks esindajaks on likvideerijana märgitud kostja.
10.02.12.2020, s.o samal päeval, mil äriregister kinnitas Osaühingu likvideerimise kande, asutati ja kanti äriregistrisse äriühing PoolaMäe OÜ, registrikood 16113539. PoolaMäe OÜ põhitegevusalaks on muu toitlustamine - 56291 / EMTAK 2008. PoolaMäe OÜ tegevuskoha aadress on Herne tn 28, Tallinn. Seega, pärast hageja tegevuse likvideerima hakkamist alustas Kalevi Tenniseklubis ilma katkestusteta kohviku opereerimist PoolaMäe OÜ.
11.Kohviku Facebooki lehel kajastatud andmete ja postituste põhjal on üheselt tuvastatav, et hageja ja kostja on ühtlasi ja omakorda PoolaMäe OÜ-ga seotud isikud. Kohviku Facebooki lehel avaldatud kontaktandmed, nii telefon XXX, kui e-post XXX, kuuluvad hagejale (ja kostjale). Ühtlasi jätkus katkematult ja sarnaselt, nii visuaalselt, sõnaliselt, kui vormiliselt, kohviku Facebooki lehe haldus, mida peab tõenäoliselt samuti jätkuvalt kostja. Seega, kohviku nimi, kaubamärk, kontaktandmed ja turunduslik tegevus (sh sotsiaalmeedias info avaldamine) on jäänud samaks. Samuti jäid kohviku sisustus ja töötajad samaks. Lisaks kostjale jätkab kohviku aktiivset reklaamimist Facebookis oma lehel ka kostja poeg R.K.
12.PoolaMäe OÜ asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks on kantud K.P. K.P on hagejale teadaolevalt kostja ema. Hageja on seisukohal, et K.P on PoolaMäe OÜ variosanik, kes tegutseb kostja kui oma lähikondse huvides. Samuti, et kostja on PoolaMäe OÜ tegelik lõplik kasusaaja. Nähtuvalt kostja Facebooki lehelt jätkab kostja kohviku aktiivset reklaamimist. Pärast tsiviilasjas 2-21-2928 vastavale asjaolule viitamist esitas kostja kohtule paberkandjal sõlmitud töölepingu, mille kohaselt asus kostja kohvikus väidetavalt 18.01.2021 tööle klienditeenindajana 300 euro suuruse palga eest. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et varasemalt aastaid kohviku juhatajana tegutsenud ja ka äriühingu likvideerijana tegutsev isik asub kohvikus tööle väga madala palgaga klienditeenindajana.
13.Hageja on veendunud, et kostja on hageja juhatuse liikmena ja hiljem likvideerijana toiminud heade kommete ja osaühingu huvide vastaselt ning kandnud osaühingu senise tegevuse üle PoolaMäe OÜ alla. Hagejal puuduvad mistahes tõendid, et hageja oleks kohviku likvideerimise käigus tasu eest võõrandanud ja et võõrandamine on kandnud hageja huve.
14.Kostja viis hageja likvideerijana perioodil 15.02.2021 kuni 19.02.2021 läbi kirjaliku hääletuse ja koostas 08.03.2021 kuupäevaga hääletusprotokolli, mille kohaselt võeti enamusosaniku häältega vastu osanike otsus likvideerimise algbilansi ja perioodi 01.01.2020 kuni 23.11.2020 likvideerimisaruande kinnitamise kohta. ABRISS INVEST OÜ hääletas otsuse vastu ja esitas oma vastuväite.
15.Hagejale on tekkinud kahju. Oma esimesel majandusaastal (oktoober 2017 kuni 31.12.2018) oli hageja deklareeritud müügitulu 58 207 eurot. 2019. a oli hageja deklareeritud müügitulu 48 696 eurot. 2020. a kohta on äriregistrile esitatud likvideerimiseelne kasumiaruanne perioodi
01.01.2020 kuni 23.11.2020 kohta. Viidatud aruande numbreid ei saa aga hageja hinnangul arvesse võtta, sest kostja oli juba asunud tegutsema selleks, et kanda hageja äritegevus üle PoolaMäe OÜ-le ilma, et hageja saaks sellest mistahes rahalist hüvitist. Vastavalt kostja (kui hageja likvideerija) poolt 15.04.2021 koostatud likvideerimise lõppbilansile oli 24.11.2020 seisuga hagejal veel vara 6 127 eurot, kuid pärast kohviku üleandmist PoolaMäe OÜ-le oli hagejal 15.04.2021 seisuga vara summas 931 eurot. Kostja kui likvideerija poolt 15.04.2021 koostatud vara jaotusplaani kohaselt oli hagejal võimalik osanikele väljamakseid teha aga vaid summas 4,34 eurot. Seega põhjustas kostja ilmselgelt toimiva kohviku üleandmisega PoolaMäe OÜ-le hagejale kahju.
16.Täiendavalt märgib hageja, et tema kohvikuga samal tänaval (Herne tn 6) asub kohvik, mille 2020. a müügitulu oli 148 955 eurot. Kohviku majandustegevuse 2020. a lõpus üle võtnud PoolaMäe OÜ 2021. a majandusaasta aruande kohaselt oli kohviku deklareeritud müügitulu 60 406 eurot. Võttes aga arvesse hageja käibe, PoolaMäe OÜ käibe ning sarnase toitlustuskoha käibe asub hageja seisukohale, et hageja majandustegevuse väärtus oli vähemalt 30 000 eurot. Kostja vastuväited
17.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud on paljuski moonutatud ja ebaõiged.
18.I.K on osaühingu osanik alates nimetatud osaühingu asutamisest, s.o alates 11.10.2017.a. ABRISS INVEST OÜ sai hageja osanikuks 14.07.2020.a, soetades KohvikHerne OÜ osa täitemenetluse raames läbiviidud enampakkumiselt.
19.Vahetult peale seda, kui ABRISS INVEST OÜ omandas osaühingu osa, asus ABRISS INVEST OÜ saatma hageja juhatuse liikmele ähvardavaid e-kirju. Seega, selle asemel, et siirast huvi tunda hageja kui äriühingu tegevuse ja tuleviku väljavaadete osas, asus ABRISS INVEST OÜ koheselt hageja juhatuse liiget ähvardama ja survestama. 24.07.2020 pöördus ABRISS INVEST OÜ esmakordselt hageja juhatuse liikme poole (igasugune varasem kontakt ja suhtlus poolte vahel puudus täielikult) nõudes 5 tööpäeva jooksul hagejaga seotud dokumente ning ühtlasi koheselt ähvardas, et vastasel juhul pöördub ABRISS INVEST OÜ kohtusse. Kuna hageja juhatuse liige koheselt dokumente ei edastanud, järgnes juba 29.07.2020 ABRISS INVEST OÜ e-kiri, milles ABRISS INVEST OÜ ähvardas juristi kaasamist ja vastavate kulude sissenõudmist. Sõltumata asjaolust, et I.K teavitas, et dokumentidega on võimalik tutvuda teisipäeval (s.o 04.08.2020) järgnes sellele ABRISS INVEST OÜ e-kiri, mille kohaselt ABRISS INVEST OÜ sai väidetavalt siiski aru, et keelduti dokumentide esitamisest. Pakutud ajal ABRISS INVEST OÜ dokumentidega tutvuma ei tulnud, vaid jätkas 06.08.2020 e-kirja teel ähvardamist, et nõuab dokumente kohtu kaudu, millega kaasnevad hagejale kulud. Täiendavalt asus ABRISS INVEST OÜ ähvardama MTA kaasamisega väites, et hageja juhatus kulutab hageja vahendeid mitte sihtotstarbeliselt (omamata seejuures mingisugust põhjendatud alust sellisteks süüdistusteks). 18.08.2020 ABRISS INVEST OÜ ja hageja juhatuse liikme kohtumisel esitati ABRISS INVEST OÜ-le soovitud dokumendid ning võimaldati ABRISS INVEST OÜ-l need ka kaasa võtta.
20.ABRISS INVEST OÜ esitas hageja juhatuse liikmele regulaarselt nõudeid kõikvõimalike dokumentidega tutvumiseks eesmärgiga koormata kostjat (kui hageja juhatuse liiget) ning seeläbi mõjutada kostjat enda osalust kiiremas korras ära ostma. ABRISS INVEST OÜ tegi kostjale
ettepaneku enda osaluse ostmiseks hinnaga 5 000 eurot. Seejuures polnud ABRISS INVEST OÜ nõus vähemalgi määral põhjendama, millistele andmetele tuginedes ABRISS INVEST OÜ leiab, et hageja kui äriühingu väärtus on 15 000 eurot ning 1/3 osaluse väärtus on 5 000 eurot. Lähtuvalt eeltoodust oli kostja hinnangul ABRISS INVEST OÜ eesmärk juba 14.07.2020.a kostja osaluse omandamisel nn väljapressimine ning kergel ja kiirel viisil hõlptulu teenimine värskelt omandatud hageja kui äriühingu osaluse müümisega enamusosanikule võimalikult kõrge ostuhinnaga. Seega on alusetu ja ebaõige hageja hagiavalduse p-s 1.5. esitatud väide nagu osaühingu ja enamosaniku käitumine ja toimetamine muutus asja lahendamisel pahausklikuks, osaühingu ja ABRISS INVEST OÜ huve kahjustatavaks ja enamosaniku huve soosivaks. Samuti on eksitav ja alusetu hageja hagiavalduse p-s 1.5. esitatud väide, et ABRISS INVEST OÜ-le tuli üllatuslikult ja sai ka esmakordselt osaühingu lõpetamise teate saamisel teatavaks, et osaühing on kahjumis. ABRISS INVEST OÜ sai hageja raamatupidamisdokumendi enda valdusesse juba 18.08.2020a, samuti anti talle teada, et hageja näol pole tegemist kasumliku ettevõttega.
21.ABRISS INVEST OÜ juhatuse liikme M.K pidev agressiivne ja pahatahtlik käitumine kostja suhtes mõjus kostja tervisele äärmiselt negatiivselt, mistõttu kostja tervis halvenes oluliselt. Seetõttu oli kostja sunnitud mh EMO-sse pöörduma tekkinud pingepeavalude tõttu. Kostja möönab, et täiendavalt põhjustas I.K-le tervisehäireid pandeemia levikust tingitud kohviku kui äriühingu majandusliku olukorra halvenemine. Seega kostja jõudis veendumusele, et oma tervislikust seisundist tulenevalt on tal mõistlik ettevõtlusega tegelemine lõpetada.
22.Eeltoodust veelgi olulisem on asjaolu, et hagejal oli järjepidev üürivõlgnevus üürileandja ees, mida hageja ei olnud suutnud likvideerida. Kostja selgitab, et hageja pidas kohvikut aadressil Herne 28, Tallinn üürilepingu alusel. 10.11.2020.a esitas üürileandja MTÜ Tallinna Kalevi Tenniseklubi hagejale üürilepingu ülesütlemisavalduse seoses üüritasu võlgnevusega, mille kohaselt üürileandja ütles üürilepingu üles alates 23.11.2020.a. Seega üürilepingu ülesütlemise tõttu muutus hageja tegevus Herne Kohviku majandamisel endisel kujul võimatuks. Arvestades pandeemia levikut ja kohvikuäri keerulisust selle tõttu, ei pidanud hageja juhatus perspektiivikaks hageja tegevuse jätkamist muus asukohas ja muul viisil. Ka eeltoodud põhjustel oli hageja kui äriühingu tegevuse lõpetamine antud juhul mõistlik ja ratsionaalne, sest äriühingu peamiseks tegevuse eesmärgiks on eelkõige tulu teenimine, mida Herne Kohvik ei teeninud.
23.Kostja juhib tähelepanu, et ABRISS INVEST OÜ ei saanud sundida enamusosanikku vastavalt ABRISS INVEST OÜ võimalikule soovile edaspidi hageja äritegevusega jätkama. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 26.08.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-2928 maakohtuga, et kuivõrd kostjale kuulus osaühingus suurem osa, siis oli ta õigustatud otsustama osaühingu tegevuse lõpetamise ja likvideerija määramise üle ning eeltoodud õiguste teostamine ei ole vastuolus heade kommetega. Samuti ei saanud ABRISS INVEST OÜ sundida enamusosanikku kostja kui äriühingu osadega seonduvaks võõrandamistehinguks vastavalt ABRISS INVEST OÜ poolt nõutud tingimustele.
24.Hageja väidab, et kostja on osaühingu juhatuse liikmena ja hiljem likvideerijana toimetanud heade kommete ja osaühingu huvide vastaselt ning kandnud osaühingu senise tegevuse üle PoolaMäe OÜ alla. Eeltoodud hageja väited on tõendamata ja üldsõnalised. Milles kostja heade kommete ja osaühingu huvide vastane käitumine seisneb, pole hageja selgitanud. Hageja ühelt poolt väidab, et Herne Kohviku tegevust jätkas teine äriühing PoolaMäe OÜ, kuid pole välja toonud, milline konkreetne vara hageja hinnangul võõrandati või anti üle PoolaMäe OÜ-le. Ainuüksi asjaolu, et uus äriühing otsustas kohviku pidamist uuesti alustada, ei anna alust järeldada, et mingit vara oleks PoolaMäe OÜ-le võõrandatud või üleantud ja / või et see oleks
kuidagi kahjulik Herne Kohvikule ja viimase osanikele. Hageja eeltoodud väited on täielikult tõendamata.
25.KohvikHerne OÜ-l puudus mistahes vara. Kogu kohvikus olev mööbel ja inventar kuulus MTÜ-le Tallinna Kalevi Tenniseklubi. Kuna 10.11.2020.a ütles MTÜ Tallinna Kalevi Tenniseklubi 16.10.2017.a sõlmitud üürilepingu alates 23.11.2020.a KohvikHerne OÜ-ga üles ning seda seoses kostja 2 461,50 euro suuruse üürivõlgnevuse tõttu ei saanudki hageja enam kohvikut opereerida, sest selleks puudus kehtiv üürileping. Tulenevalt likvideerimisaruandest ja äriregistrile esitatud kasumiaruandest oli hageja 5 578 euroga kahjumis mistõttu ei saanudki väidetavat Herne Kohviku kasumliku äritegevust anda üle uuele äriühingule.
26.Eksitav on hageja poolt hagiavalduse p-s 1.9 väljatoodu, et Kohviku Facebooki lehel avaldatud kontaktandmed, nii telefon, kui e-post XXX on osaühingu ja enamusosaniku andmed. Kostja juhib tähelepanu, et äriregistri andmetel on PoolaMäe OÜ e-posti aadress xxx ning ka telefon ei ühti hageja poolt väljatooduga. Hageja väidab ka alusetult ja eksitavalt, et ühtlasi jätkus ka kohviku katkematult ja sarnaselt, nii visuaalselt, sõnaliselt, kui vormiliselt, kohviku Facebooki lehe haldus, mida peab tõenäoliselt samuti jätkuvalt kostja. Kohviku Facebooki leht kuulus ja kuulub R.K-le, mitte hagejale.
27.Kostja rõhutab, et PoolaMäe OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige on K.P. Hageja poolt välja toodud otsitud ja meelevaldsed väited ei anna alust pidada K.P variisikuks ega kostjat lõplikuks kasusaajaks.
28.Sõltumata eeltoodust peab kostja vajalikuks selgitada, et kostja näol on käesoleval ajal tegemist PoolaMäe OÜ töötajaga, kes alates 18.01.2021.a töötab Poolamäe OÜ-s klienditeenindajana.
29.Hagiavalduse p-s 1.18 toob hageja välja hageja väärtuse. Hageja on osaühingu väärtuse väljatoomisel lähtunud ebaõigesti hageja müügituludest ega pole sellest arvestanud maha hageja kohustusi. Müügituludest ei saa järeldada hageja väärtust ning väärtuse arvutamise aluseks tuleb võtta kasum. RPS § 3 p-i 6 kohaselt on kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Hageja 2018.a põhiaruande kohaselt oli hageja puhaskasum 12 eurot, hageja 2019.a põhiaruande kohaselt oli hageja puhaskasum 2 894 eurot ning 2020.a kohta äriregistrile esitatud kasumiaruande kohaselt on hageja kahjum 5 578 eurot. Seega 2020.a seisuga hageja kasumit ei teeninud ning oli kahjumis. Kostja leiab, et hageja väärtus oli olematu.
30.Hagiavalduse p-s 1.19 toob hageja välja sarnase toitlustusasutuse väärtuse. Samuti siin on hageja lähtud ebaõigesti väärtuse väljatoomisel kohviku müügituludest ega pole sellest arvestanud maha kohustusi. Kohviku 2020.a põhiaruande kohaselt oli kohviku puhaskasum 1 202 eurot. Lisaks pole nimetatud kohvik ja hageja opereerimisel olnud kohvik omavahel võrreldavad, sest hageja tegeles kohapealse toitlustamisega, kuid hageja poolt osundatud kohvik omab kondiitritsehhi, toitlustab läbi toidukullerite ning müüb kohapeal alkoholi ning töölepingu alusel töötas seal kuus töötajat. Lisaks on Kolm ja pool Pirni OÜ tegevusvaldkonnaks peale toitlustamise ka majutus.
31.Hagiavalduse p-s 1.20 väidab hageja, et PoolaMäe OÜ 2021.a majandusaasta aruande kohaselt on kohvik deklareerinud müügitulu summas 60 406.- eurot. Ka siin on hageja lähtud ebaõigesti väärtuse väljatoomisel kohviku müügituludest ega pole sellest arvestanud maha
kohustusi. PoolaMäe OÜ majandusaasta aruande kohaselt oli PoolaMäe OÜ puhaskasum 3 225 eurot.
32.Äriühingu väärtus koosneb eelkõige tulevikus tekkivast kasust, mida äriühing suudab saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni, sisemise ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil. Hagiavalduses puudub igasugune majandusanalüüs kuidas osaühingu kui terviku majanduslik väärtus tervikuna on määratud. Kostja on pigem seisukohal, et juhul kui kohus peaks hagiavalduse rahuldama tuleks käesoleval juhul aluseks võtta osaühingu likvideerimisväärtus. 15.04.2021.a koostatud vara jaotusplaani kohaselt oli hagejal võimalik teha väljamakseid summas 4,34 eurot (vt hagiavalduse p. 1.18.4.).
33.Hagiavalduses väidab hageja paljasõnaliselt, et käesoleval juhul ei kostja rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust ning tekitanud oma sellise tegevusega osaühingule kahju. Milles lojaalsuskohustuse rikkumine ning tekitatud kahju seisneb hagiavaldusest ei nähtu. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, milles seisnesid väidetavad ebalojaalsed tehingud ning kuidas on seostatav kostja PoolaMäe OÜ-ga. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 26.08.2022 otsuses tsiviilasjas nr 221-2928 maakohtuga, et kuivõrd kostjale kuulus osaühingus suurem osa, siis oli ta õigustatud otsustama osaühingu tegevuse lõpetamise ja likvideerija määramise üle ning eeltoodud õiguste teostamine ei ole vastuolus heade kommetega. Seega on alusetu hageja käsitlus selles osas, et kostja võttis omakasupüüdlikult hageja enamusosanikuna ainuisikuliselt vastu osaühingu lõpetamise otsuse pärast seda, kui ei jõudnud väikeosanikuga kokkuleppele osaühingu võõrandamise hinnas. Hageja väidab paljasõnaliselt, et kostja seadis sellise käitumisega selgelt oma huvid kõrgemale ning tekitas osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmisega osaühingule tahtlikult kahju. Milles seisneb kostja tahtlus ning kahju hagiavaldusest järjekordselt ei nähtu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
35.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli hageja juhatuse liige ning selle järgselt (k.a käesoleval ajal) hageja likvideerija. Hageja on esitanud kostja vastu nõude, mille kohaselt kostja on juhatuse liikmena/likvideerijana tekitanud hagejale kahju. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2, mis sätestab juhatuse liikme vastutuse alused. Likvideerija vastutab ÄS §-st 220 tulenevalt tekitatud kahju eest sama moodi nagu juhatuse liige.
juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);
osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);
juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
37.Sama moodi on kohus kvalifitseerinud õigussuhet ka eelmenetluses, milles selgitas pooltele ühtlasi tõendamist vajavaid asjaolusid ja tõendaamiskoormuse jagunemist (vt 06.08.2024 kohtumäärus, tlk 167, 168). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi, osaühingule on tekkinud kahju ja et just nende
rikkumiste tulemusena on osaühingule kahju tekkinud (põhjuslik seos). Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ning et kahju ei ole tekkinud.
38.Hagis on hageja seostanud kahju teket ettevõtte välja viimisega osaühingule PoolaMäe OÜ. Samas ei selgu hagist, sellele järgnenud menetlusdokumentidest ega istungil kohtule antud täiendavatest selgitustest, kuidas ja milliseid kohustusi on kostja rikkunud, milline vara või varaliselt hinnatavad õigused on hagejast välja viidud. Hageja väited selle osas on väga üldsõnalised ja ei ole selgelt konkretiseeritavad. Ettevõtte üleminek toimub ettevõtte üleandja ja omandajaga sõlmitud lepinguga ning ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi (vt ettevõtte ülemineku kohta VÕS §-d 180–182). Sellise vara, õiguste ega lepingute olemasolu ei ole hageja asjaoluna välja toonud ega tõendanud. Kostja on tõendanud, et lõppbilansi ja vara jaotusplaani kohaselt kostjal vara puudus (pooled ei vaidle selle üle, et vara jaotusplaani kohaselt on jaotussummaks 4,34 eurot). Samuti, et ruume, mida kostja kasutas kohviku pidamiseks, ei saanud enam kasutada, sest üürileping öeldi võlgnevuse tõttu üles. Hageja ei ole neid väiteid omapoolsete tõenditega ümber lükanud.
39.Samuti on tõendamata osaühingule kahju tekkimine ja selle suurus. Kohus on hagejale selgitanud, et olukorras, kus hageja tugineb asjaolule, et hageja on kandnud kahju ettevõtte, vara või varaliste õiguste üleandmise tõttu, saaks kahjuks olla eeskätt vastava ettevõtte, vara või õiguste väärtus. Hageja esitatud kalkulatsioonid kahju suuruse osas ja tema esitatud tõendid on liialt üldsõnalised ja oletuslikud ning ei tõenda kohtu hinnangul hagejale tekkinud tegeliku kahju suurust. Kohus määras hagejale tähtaja esitada kahju osas täiendavaid väiteid ja tõendeid (vt 06.08.2024 kohtumäärus, tlk 167, 168). Hageja kohtu küsimustele ei vastanud. Täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud.
40.Hageja esitas tõenditena kahju suuruse osas hageja 2017.a – 2019.a majandusaasta aruanded (tlk 58-68) ja tõi välja hageja müügitulu sellest perioodist. Kohus on hagejale varasemalt selgitanud ja jääb selle juurde, et osaühingu müügitulu ei saa võrdsustada osaühingu kasumi ega väärtusega. Kahtlemata on seda võimalik arvesse võtta ühe komponendina, mille baasil äriühingu väärtust hinnata, kuid hageja ei ole sellist hinnangut kohtule esitanud. Kohtul puuduvad eriteadmised, et ise sellist hinnangut anda. Seega ei tõenda hageja majandusaasta aruanded ja selles toodud andmed hageja väärtust.
41.Teiseks on hageja esitanud kohtule hagejaga samal tänaval tegutsevat kohvikut pidava Kolm ja pool Pirni OÜ majandusaasta aruande (tlk 71-75), märkides, et selle kohviku müügitulu 2020.a oli 148 955 eurot. Esiteks juhib kohus veel kord tähelepanu sellele, et müügitulu ei ole võrdsustatav kasumi ega osaühingu väärtusega. Mis aga veelgi olulisem – samal tegevusalal ja samas piirkonnas tegutsevate äriühingute puhul ei ole võimalik eeldada ega väita, et nende väärtused on samad või isegi sarnased. Osaühingu väärtuse määratlemisel tuleb hinnata just selle osaühinguga seonduvaid asjaolusid.
42.Kolmandaks on hageja esitanud kohtule PoolaMäe OÜ 2020-2021.a majandusaasta aruande (tlk 76-79), viidates asjaolule, et PoolaMäe OÜ on esimesel aastal peale asutamist teeninud müügitulu 60 406 eurot. Antud asjaolust ei ole samuti võimalik tuletada hagejal väidetavalt tekkinud kahju suurust.
43.Kohtule jääb arusaamatuks ning on mistahes tõenditega tõendamata, millest tulenevalt leiab hageja, et võttes arvesse hageja käibe, PoolaMäe OÜ käibe ning sarnase toitlustuskoha käibe, on
hageja majandustegevuse väärtuseks vähemalt 30 000 eurot. Kohus leiab, et kahju suurus on täies ulatuses põhistamata ja tõendamata.
44.Kuivõrd kohus tuvastas, et hagejal ei ole kahju tekkinud, ei ole põhjust analüüsida ka seda, kas juhatuse liige/likvideerija oma kohustusi rikkus või mitte ega tuvastada põhjuslikku seost teo ja kahju vahel. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
46.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
47.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja esitas kohtule 27.09.2024 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et kostja menetluskulude suuruseks on 2 557,43 eurot lepingulise esindaja kuludena ning 741 eurot asja läbi vaatamise kuluna (asjatundja arvamus).
48.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi 20 tundi ja 58 minutit tunnihinnaga 74,10 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ning 7 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 74,10 eurot, millele lisandub käibemaks 22%. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajakulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 2 557,43 eurot.
49.Täiendavalt taotleb kostja KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) vara väärtuse hindamise kulu hüvitamist summas 741 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle.
50.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 2 557,43 eurot (lepingulise esindaja kulu) + 741 eurot (asjatundja arvamus) = 3 298,43 eurot.
51.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
52.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude
kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Hagi tagamise abinõude tühistamine
53.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
54.TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hageja nõue jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada ka hagi tagamine. Kohus tühistab eeltoodut arvestades hagi tagamise.
55.Kohus selgitab, et käesoleva kohtulahendiga otsustatud hagi tagamise tühistamine ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav. See on vaidlustatav ainult koos sisulise lahendiga, st apellatsiooni korras. Kostjal tuleb peale käesoleva lahendi jõustumist pöörduda ise kinnistusosakonna poole arestimismärke kustutamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.