B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagiavaldus XX-i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
15 501,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Kostja XX (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista XX-ilt (XX, isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks XX-i ja LHV Finance AS vahel 01.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 3896855 tulenev põhivõlgnevus 13 407,98 eurot, intress 649,44 eurot, viivis 1 265,57 eurot, lepingu kuutasu 133,02 eurot ja meeldetuletuskirjade saatmise tasu 10 eurot.
3.Jätta B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võla sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 980 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas kohtule 04.03.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 13 407,98 euro, intressi 649,44 euro (kokku lepitud intressimääras 9,90% aastas perioodi 20.10.2022 – 22.03.2022 eest), sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise 1265,57 euro, meeldetuletuskirja tasu 10 euro, kuutasu 133,02 euro väljamõistmiseks. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 1378,83 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 23.03.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 04.03.2024. vastavalt lepingule 9,90% aastas summas 1 265,57 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt põhinevad hageja nõuded kostja vastu kostja ja LHV Finance AS-i vahel 01.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr 3896855. Nimetatud lepingu alusel sai kostja laenu 15 000 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras, s.o 9,90% aastas. Viivisemäär vastas intressimäärale, s.o 9,09% aastas, 0,03% päevas, kuid vähemalt EKP intress+8% aastas.
3.Krediidikulukuse määr oli 13,93% aastas. Krediidi kulukude määra arvutamisel võeti arvesse laenusummat, intressimäära ja lepingu tasu 150 eurot, kuutasu 8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intress summalt ehk 22,17 eurot, laenu tagasimakse periood on 72 kuud. Krediidi kulukuse määr arvutati eeldusel, et kogu krediit võetakse kostja poolt kasutusse viivitamata ja täies mahus ning tagastatakse kokkulepitud perioodil ja tähtaegadel. Krediidi kogukulu oli 21 784,25 eurot.
4.Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega tõi hageja välja järgmised 2 (7)
asjaolud. Kostja esitas laenuandjale 13.10.2021 remondilaenu taotluse, mille kohaselt on tema igakuised sissetulekud 4000 eurot, laenude ja liisingute kuumaksed kokku 400 eurot ja krediitkaartide ja arvelduskrediitide limiidid kokku 1400 eurot. Laenuandja kontrollis kostja esitatud andmete õigsust kostja pangakonto 6 kuu väljavõtte alusel. Kontrolli tulemusena arvestas laenuandja kostja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetulekuna 4100 eurot. Igakuised finantskohustused olid 422 eurot. Laenuandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kostja laenuandja ees negatiivset makseajalugu. Laenulepingu sõlmimise järgselt oli kostja igakuise kohustuse suurus 299,30 eurot.
5.Kostja kohustus krediidi laenuandjale tagastama igakuiste maksetena. Kokku on kostja teinud makseid 3 255,25 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1592,02 eurot, intressi katteks 1257,66 eurot, lepingu tasu katteks 150 eurot, viivise katteks 12,60 eurot, kuutasu 227,97 eurot ja meeldetuletuskirja tasuks 15 eurot.
Kostja jättis täitmata 20.10.2022, 20.11.2022, 20.01.2023 ja 20.02.2023 sissenõutavaks muutunud osamaksed. LHV Finance AS edastas kostjale 08.03.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 22.03.2023 hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles. Kostja kohustusi talle antud täiendava tähtaja jooksul ega hiljem ei tasunud. LHV Finance AS ütles 22.03.2023 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Lepingu ülesütlemise teade saadeti kostja e-postile aadressile XXX.
7.12.05.2023 teavitas LHV Finance AS kostjat, et lepingust tulenevad nõuded on 10.05.2023 loovutatud hagejale.
8.Kostjal on tasumata põhinõue 15 000 – 1592=13 408 eurot. Hageja on arvestanud intressi 20.10.2022 – lepingu lõppemiseni, s.o 22.03.2023 kokku 649,44 eurot, viivist 23.03.2023 – 04.03.2024 tasumata põhinõudelt, s.o 13 407,98 eurot määraga 9,90% aastas, kokku 1265,57 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu VÕS § 113 2 lg 2 ja VÕS § 115 sätestatu alusel kokku 35 eurot, s.o 22.05.2023 nõudekiri 25 eurot, 31.05.2023 kiri 5 eurot ja 30.06.2023 kiri 5 eurot. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma kuutasu 8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt. Kuutasu maksemoodustus 22,17 eurot. Kostja jättis kuutasu maksmata perioodil 20.10.2022 – 20.03.2023, kokku 6 makset. Seega on lepingutasu võlgnevus 6*22,17=133,02 eurot. VÕS § 1132 lg 1 alusel on kostjale lepingu kehtivuse ajal edastatud 4 meeldetuletuskirja, millest 2 on tasuta ja 2 tasulist. Tasulised kirjad on edastatud 26.10.2022 ja 22.12.2022. Kummagi kirja tasu on 5 eurot vastavalt krediidiandja hinnakirjale.
9.27.06.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kostja sai kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte 06.09.2024 (kostja 06.09.2024 e-kirja teel saadetud kättesaamise kinnitus). Seega oli kostjal hagile vastamise tähtaeg 04.10.2024. Kostja ei vastanud hagile. 3 (7)
Kohtuotsuse põhjendused
10.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja 27.06.2024 kohtumääruse kostjale kätte 06.09.2024, mida tõendab kostja poolt e-posti teel saadetud kättesaamise kinnitus. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 28 päeva 04.10.2024. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid LHV Finance AS ja kostja 01.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr 3896855, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et LHV Finance AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
12.VÕS § 4031 lg 1 p 9 kohaselt on krediidiandjal kohustus tarbijat teavitada krediidikulukuse määrast aasta kohta. Hagiavalduse kohaselt teavitati kostjat laenulepingus, et krediidikulukuse määr aasta kohta on 13,93%. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millest saaks järeldada, et kediidikulukuse määr oleks lepingus ebaõigesti märgitud. Leping ei ole vastuolu tõttu VÕS § 4062 lg-ga 1 tühine.
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 avaldanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija 4 (7)
krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas kostja laenutaotluses andmed selle kohta, et tema igakuised sissetulekud 4000 eurot, laenude ja liisingute kuumaksed kokku 400 eurot ning krediitkaartide ja arvelduskrediitide limiidid kokku 1400 eurot. Laenuandja kontrollis kostja esitatud andmete õigsust kostja pangakonto 6 kuu väljavõtte alusel. Kontrolli tulemusena arvestas laenuandja kostja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetulekuna 4100 eurot. Igakuised finantskohustused olid 422 eurot. Laenuandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kostja laenuandja ees negatiivset makseajalugu. Laenulepingu sõlmimise järgselt oli kostja igakuise kohustuse suurus 299,30 eurot. Kohus on seisukohal, et LHV Finance AS järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas LHV Finance AS 10.05.2023 tarbijakrediidilepingust nr 3896855 tulenevad nõuded hagejale ja teavitas nõude loovutamisest kostjat 120.05.2023. Seega on loovutus kostja suhtes kehtiv.
15.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Vastavalt hagiavaldusele ei teinud kostja ühtegi makset perioodil alates 20.10.2022. Kostja jättis maksmata 20.10.2022, 20.11.2022, 20.12.2022 ja 20.01.2023 ja 20.02.2023 maksed. Hagiavalduse kohaselt edastas LHV Finance AS 08.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 22.03.2023 (laenuandja pakkus samas ka läbirääkimiste võimalust), öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostja ei täitnud oma kohustusi vaatamata 08.03.2023 kirjale. Laenuandja ütles laenulepingu üles alates 22.03.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 13 408 eurot põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
16.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 9,09% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 649,44 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 20.10.2022 – 22.03.2023 (lepingu lõppemise kuupäev). Kohtu hinnangul on intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5 (7)
17.Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt kuutasu, mille suurus oli 8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt, s.o 22,17 eurot. Kostja jättis tasumata kuutasu perioodil 20.10.2022 – 20.03.2023, kokku kuus makset. 6*22,17 eurot=133,02 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel.
18.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna lepinguline intressimäär on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, siis tuleb viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Hageja on arvestanud viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 23.03.2023 ja taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 04.03.2024 määraga 9,90% aastas arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt. Seega on viivise summaks 1265,57 eurot (perioodis on 348 päeva. 9,90% 13 407,98 eurolt on 1327,39 eurot/365 päevaga=3,64 eurot päevas. 3,64*348 päeva=1265,57 eurot).
19.Hagiavalduses nõuab hageja VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda lepingu kehtivuse ajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt saatis LHV Finance AS kostjale lepingu kehtivuse ajal 4 meeldetuletuskirja, s.o24.10.2022 tasuta kirja, 26.10.2022 tasulise kirja hinnaga 5 eurot, 22.11.2022 tasuta kirja ja 22.12.2022 tasulise kirja hinnaga 5 eurot. Kirjade hinnad on fikseeritud LHV Finance AS hinnakirjas. Kohtu hinnangul on hageja nõue 10 eurot põhjendatud.
20.Hagiavalduses nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja väitel on ta korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult. Hageja saatis kostja võlateatised nii kostja kodusele aadressile kui e-posti aadressile. 22.05.2023 nudekiri 25 euro, 31.05.2023 kiri 5 eurot ja 30.06.2023 kiri 5 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on oma 05.04.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-129210 p-s 14 asunud seisukohale, et VÕS § 113 2 ei ole iseseisev alus sissenõudekulude hüvitise nõudmiseks. Sissenõudmiskulude hüvitise nõue saab tuleneda lepingust või seadusest, ning viimasel juhul on nõude aluseks kahju hüvitamise üldine regulatsioon. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks 6 (7)
järeldada, et hageja oleks üldse meeldetuletuskirjad saatnud. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude, summas 35 eurot, hüvitise nõue on liiga üldsõnaline ja põhjendamata. Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada VÕS § 1132 eelduseid. Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavetVÕS § 1132 piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 580). Pelgalt viide VÕS § 115 ja VÕS § 1132 ei ole piisav, et tuvastada, kas hagejal tekkis väidetud summas kahju või mitte. Seega jääb hageja nõue rahuldamata. Menetluskulud
21.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
22.Kuna kohus rahuldas hagi 99,77% ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna rahuldamata jäi marginaalne osa hagiga nõutust (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1).
23.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 980 eurot Kohtu hinnangul on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. Seega on põhjendatud menetluskulu 980 eurot.
24.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.