Vallo Kariler (eesistuja), Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-9052
Kohtuasi
VL avaldus Osaühingu Toletum (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise halduri nimetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.09.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
VL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja): VL (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Allan Viirma Puudutatud isik (võlgnik): Osaühing Toletum (registrikood 11011219; likvideerimisel), lepinguline esindaja vandeadvokaat F.B
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 05.09.2023 määrus muutmata.
Jätta määruskaebus rahuldamata.
Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud VL kanda.
Määrata Osaühingu Toletum (likvideerimisel) määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1310 eurot 40 senti (käibemaksuga), ja mõista see VLlt Osaühingu Toletum (likvideerimisel) kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2-23-9052 Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses (PankrS) ette nähtud (PankrS § 5 lg 2). Pankrotiseadus ei võimalda ajutise halduri nimetamata jätmise ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada, sest PankrS § 15 lg 5 sätestab sellise määruse korral ainult ühekordse kaebeõiguse (TlnRnKo 09.01.2023, 2-22-9765/22, p 14 ja TrtRnKo 13.12.2022, 2-22-13504/11, p 14). Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (kohtumääruse resolutsiooni p-d 3 ja 4) on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 1 alusel Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
1.VL (võlausaldaja) esitas 22.06.2023 Harju Maakohtule Osaühingu Toletum (likvideerimisel; edaspidi võlgnik või Toletum) pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue tsiviilasjas nr 2-18-8364 võlgnikult välja mõistetud menetluskulude hüvitisest ja sellelt arvestatavast viivisest.
1.1.Harju Maakohus jättis 16.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8364 kõik menetluskulud Toletumi kanda ja mõistis välja Toletumilt menetluskulud summas 4328 eurot võrdsetes osades AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (edaspidi SLK) ja OÜ Reyna Trade (pankrotis) (edaspidi Reyna Trade) juhatuse liikme VL kasuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.05.2020 otsusega SLK ja V. L kulud Toletumi kanda ja mõistis Toletumilt ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks välja 2395,33 eurot võrdsetes osades SLK ja Reyna Trade juhatuse liikme V. L kasuks. Nimetatud kohtuotsused on jõustunud. Seega tuleb kohtuotsuste kohaselt Toletumil V. Lle tsiviilasjas nr 2-18-8364 kantud menetluskulude hüvitisena tasuda kokku 3361,67 eurot (4328+2395,33)/2=3361,67). Harju Maakohtu 16.10.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuste kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
1.2.Kohtutäitur alustas võlausaldaja 05.07.2022 täitmisavalduse alusel täitemenetlust pankrotiavalduses kirjeldatud nõude sissenõudmiseks võlgnikult. Kohtutäitur saatis 18.10.2022 võlausaldajale teatise, mille kohaselt puudub võlgnikul vara, millele täitemenetluses sissenõue pöörata.
2.Harju Maakohus võttis 28.06.2023 määrusega V. L pankrotiavalduse menetlusse.
3.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu.
3.1.Võlgniku 10.07.2023 seisukoha kohaselt on pankrotiavaldus esitatud vale isiku poolt, kuna V. L ei ole Toletumi võlausaldaja. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-18-8364 tehtud otsuse kohaselt oli kostjaks III Reyna Trade, keda esindas juhatuse liige V. L. Seega ei olnud tsiviilasjas nr 2-18-8364 kostjaks V. L, vaid Reyna Trade. Ka menetluskulud mõisteti välja V. L kui Reyna Trade juhatuse liikme, mitte füüsilise isiku kasuks.
3.2.Toletum ei ole maksejõuetu. Tema varaks on erinevad laenulepingutest tulenevad nõuded, samuti massinõuded erinevate äriühingute pankrotimenetlustes.
4.Võlausaldaja esitas 19.07.2023 avalduses täiendavad põhjendused, mille kohaselt nähtub võlgniku 29.09.2022 varade ja kohustuste nimekirjast, et Toletumi kohustused ületavad oluliselt tema varade väärtust. 2 (8)
2-23-9052
5.Võlgniku 01.09.2023 seisukoha kohaselt ei ole võlausaldaja huvi suunatud nõude rahuldamisele, vaid Toletumi pankrotti ajamisele. Võlgnik tegi V. Lle ettepaneku tasuda pankrotiavalduses nimetatud nõue Reyna Trade`ile, kuid võlausaldaja ei vastanud sellele. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 05.09.2023 määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus määras võlgniku menetluskulude rahaliseks suuruseks 889,20 eurot ja mõistis selle koos viivisega võlausaldajalt võlgniku kasuks välja. Maakohus määras tagastada võlausaldajale 19.07.2023 kohtu deposiitkontole tasutud 3000 eurot pärast kohtumääruse jõustumist. Maakohtu määruse põhjendused olid järgmised.
6.1.Võlgnik vaidleb nõuetele põhjendatult vastu, võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ega nõude olemasolu tõendanud (PankrS § 15 lg 3 p 4). V. Ll kui füüsilisel isikul ei ole tegelikkuses tekkinud pankrotiavalduses nimetatud ja PankrS § 15 lg 3 p-s 3 nimetatud ulatuses nõuet.
6.1.1.Tsiviilasja nr 2-18-8364 menetluses esitas Toletum hagiavalduse mh Reyna Trade ja Reyna Trade pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks Reyna Trade pankrotimenetluses. Tsiviilasjas nr 2-18-8364 tehtud kohtuotsustest nähtub, et nõudele esitasid vastuväite võlausaldaja, haldur ja võlgnik. Kuni 01.02.2021 kehtinud PankrS §-de 106 ja 104 kohaselt oli võimalik olukord, kus võlgnikku esindas menetluses kaks seaduslikku esindajat, st nii Reyna Trade pankrotihaldur kui ka juhatuse liige V. L. PankrS § 104 ei näinud ette juhatuse liikme võimalust kasutada menetlusõigusi oma nimel füüsilise isikuna. V. L osalemine tsiviilasja nr 2-18-8364 menetluses tuli lugeda juriidilise isiku tegevuseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 1 ja TsÜS § 31 lg 5 järgi. Seega ei saa praegusel juhul olla võlausaldajaks V. L füüsilise isikuna.
6.1.2.Võlausaldaja ei esitanud kohtule tõeseid andmeid. Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 218-8364 esitatud 04.05.2020 menetluskulude väljamõistmise taotluse ja menetluskulude nimekirja alusel, et kostjate SLK ja Reyna Trade juhatuse liikme V. L lepinguline esindaja palus apellatsiooniastme menetluskulud 2395,33 eurot välja mõista üksnes SLK-le. Taotlusele olid lisatud arved nr 2020044 ja nr 20200475, mille kohaselt esitati need SLK-le. Seega ei tekkinud maakohtu hinnangul V. Ll kui füüsilisel isikul pankrotiavalduses nimetatud nõuet.
6.2.Maakohus jättis menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda ning määras kindlaks võlgniku menetluskulude rahalise suuruse. Määruskaebus
7.Võlausaldaja palub tühistada maakohtu määruse ajutise halduri nimetamata jätmise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, ning saata asja tagasi maakohtusse Toletumi ajutise halduri nimetamiseks. Kõik menetluskulud palub võlausaldaja jätta Toletumi kanda. Võlausaldaja põhjendas määruskaebust järgnevalt.
7.1.Maakohus hindas valesti tõendeid ning kohaldas alusetult PankrS § 15 lg 3 p 4. Maakohus leidis ekslikult, et esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõuetele põhjendatult vastu ja võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ega nõude olemasolu tõendanud.
3 (8)
2-23-9052
7.2.Nii maa- kui ka ringkonnakohus määrasid tsiviilasjas nr 2-18-8364 tehtud kohtuotsustes kindlaks võlausaldaja menetluskulude suuruse. Nimetatud kohtuotsused on jõustunud. Kohtuotsuste resolutsioonid on selgelt arusaadavad ja täidetavad muu otsuse tekstita TsMS § 442 lg 5 järgi. Võlausaldaja praeguses menetluses esitatud nõude hindamisel tuleb lähtuda üksnes nõude aluseks oleva(te)st jõustunud kohtulahendi resolutsiooni(de)st.
7.3.Lähtudes kohtuotsuste resolutsiooni tekstist ning eesti kirjakeele reeglitest ei ole võimalik teha muud järeldust kui see, et menetluskulude hüvitist on lisaks SLK-le õigustatud saama füüsiline isik V. L.
7.4.Selliselt sai kohtuotsusest aru ka kohtutäitur, kes alustas täitemenetlust võlausaldaja avalduse alusel kohtuotsustega menetluskulude hüvitisena välja mõistetud summade sissenõudmiseks.
7.5.Põhjendamatu on maakohtu etteheide, et võlausaldaja ei esitanud kohtule tõeseid andmeid. Pankrotimenetluse kontekstis ei ole oluline, milliseid avaldusi esitasid menetlusosalised tsiviilasjas nr 2-18-8364. Kohtud lahendasid need tsiviilasja nr 2-18-8364 menetluses, mis on jõustunud kohtulahendiga lõppenud.
7.6.Maakohus järeldas vääralt, et V. Ll kui füüsilisel isikul ei ole tekkinud nõuet PankrS § 15 lg 3 p-s 3 nõutud ulatuses. Võlausaldaja põhinõue on kohtuotsuste kohaselt 3361,67 eurot. Võlausaldaja nõuete suhtes toimus enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta täitemenetlus. Seega ei olnud alust kohaldada PankrS § 15 lg 3 p-i 3. Esinevad PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud võlgniku maksejõuetust kinnitavad asjaolud. 18.10.2022 seisuga oli täiteasjas nr 014/2022/1422 tasumata võlg koos täitekuludega 4482,28 eurot. Samuti teatas kohtutäitur, et võlgnikul puudub vara, millele täitemenetluses sissenõue pöörata.
7.7.Võlausaldaja eesmärk pankrotiavalduse esitamisel on oma nõude sissenõudmine Toletumilt. Meelevaldne on maakohtu järeldus, et pankrotiavalduse esitamise eesmärk on üksnes kohtumenetlus. Võlausaldaja saatis võlgnikule nõudekirja ning esitas täitmisavalduse. Toletum ei täitnud oma kohustusi ca kolme aasta jooksul ning ka täitemenetluses ei ole õnnestunud nõuet rahuldada. Seetõttu tuli võlausaldajal oma nõude kasvõi osaliselt rahuldamiseks esitada pankrotiavaldus. Edasine menetlus
8.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgniku vastuse kohaselt on nõue vaieldav ja pankrotimenetluse algatamise eeldused täitmata. Võlausaldaja esitas maakohtule nõude osas valeandmeid. Maakohtu lahend on põhjendatud ka menetluskulude jaotuse osas.
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 09.10.2023 määrusega TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659 alusel tuleb jätta võlausaldaja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
11.Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 4 (8)
2-23-9052
12.Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul esineb alus jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule ajutine haldur määramata PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi, põhjusel, et võlausaldaja ei ole oma nõude olemasolu tõendanud.
12.1.Pankrotiavalduse esitas V. L eraisikuna (dtl 3). Pankrotiavalduses esitatud nõude olemasolu tõendamisel tugines võlausaldaja tsiviilasjas nr 2-18-8364 tehtud kohtulahenditele (dtl-d 7–21). Võlgniku vastuväidete kohaselt ei olnud viidatud kohtuasjas menetlusosaliseks võlausaldaja, vaid temaga seotud juriidiline isik, ning võlausaldaja osales kohtumenetluses üksnes juriidilise isiku seadusliku esindajana. Seega seisneb peamine vaidlus asjaolus, kas tsiviilasjas nr 2-18-8364 tehtud kohtulahenditest tuleneva menetluskulude hüvitamise nõude puhul on võlausaldajaks V. L füüsilise isikuna või äriühing, mille juhatuse liige oli V. L tsiviilasja nr 2-18-8364 menetluse ajal.
12.2.Tsiviilasjas nr 2-18-8364 tehtud maakohtu 16.10.2019 otsuse ja ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse resolutsioonide p-d 6 sätestavad: „Välja mõista Osaühingult Toletum (likvideerimisel) menetluskulud summas 4328 eurot võrdsetes osades aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ja OÜ Reyna Trade (pankrotis) juhatuse liikme VL kasuks“ (dtl-d 7 ja 16). Seega tuleneb pankrotiavalduses märgitud nõude aluseks olevatest kohtuotsustest üheselt, et menetluskulud mõisteti välja mh V. L kui juhatuse liikme, mitte V. L kui füüsilise isiku kasuks. Kuna kohtuotsuste resolutsioonides on lisaks V. L nimele selgelt kirjas ka äriühingu nimi ning V. L staatus äriühingu kontekstis (juhatuse liige) ning viidatud on äriühingu registrikoodile, mitte V. L isikukoodile, järeldub ringkonnakohtu hinnangul eelnevat grammatilisest tõlgendades, et menetluskulud on välja mõistetud mh V. L kui Reyna Trade juhatuse liikme kasuks. Seega ei nõustu ringkonnakohus, et kohtuotsuste resolutsiooni tekstist ning eesti kirjakeele reeglitest tulenevalt ei ole võimalik järeldada muud kui seda, et menetluskulude hüvitist on lisaks SLK-le õigustatud saama ka V. L kui füüsiline isik. Seejuures on maakohus lähtunud õigesti TsÜS § 31 lg-s 1 ja lg-s 5 sätestatust, mille kohaselt omistatakse juhatuse liikme kui juriidilise isiku organi tegevus äriühingule. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seega ainuüksi kohtuotsuste resolutsioonidest lähtuvalt asuda seisukohale, et menetluskulusid on õigustatud saama Reyna Trade, mitte V. L füüsilise isikuna.
12.3.Lisaks ei ole V. L füüsilise isikuna menetluskulusid saama õigustatud isik, kuna ta ei osalenud tsiviilasja nr 2- 18-8364 menetluses füüsilise isikuna.
12.3.1.Maakohus tuvastas 16.10.2019 tsiviilasjas nr 2-18-8364 tehtud otsuses (põhjendava osa p-d 6 ja 7), et selles menetluses hagejana osalenud Toletumi nõue, mille tunnustamata jätmist vaidlustati, tulenes Toletumi ja Reyna Trade vahelisest laenulepingust, ning pankrotimenetluses esitas vastuväite nõudele, mille tunnustamiseks algatati menetlus tsiviilasjas nr 2-18-8364, samuti V. L Reyna Trade juhatuse liikmena (pankrotiavalduse lisa 1, dtl 11).
12.3.2.Tsiviilasja nr 2-18-8364 materjalidest nähtub, et Toletum esitas algselt hagiavalduse mh V. L kui füüsilise isiku vastu. Maakohus jättis 15.06.2018 määrusega hagiavalduse käiguta ning selgitas hagejale (Toletum), et „Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on kostja VL esitanud OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses vastuväite hageja nõudele kui võlgniku OÜ Reyna Trade (pankrotis) juhatuse liige“. /.../ „PankrS § 104 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele esitada ka võlgnik ise. /.../ Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite.“. Seejärel esitas Toletum puuduste kõrvaldamise dokumendi, milles palus märkida kostjaks III Reyna Trade, mida esindab juhatuse liige V. L. Maakohus võttis 28.06.2018 määrusega Toletum nõude tunnustamise hagi menetlusse. Selles määruses oli kostjana III märgitud Reyna Trade. Tsiviilasja nr 2-18-8364 5 (8)
2-23-9052 edasises menetluses on kostjana III läbivalt märgitud Reyna Trade. Samuti on ringkonnakohtu 26.11.2019 määruses kostjana III märgitud Reyna Trade.
12.3.3.Seega toimusid nii maakohtu- kui apellatsioonimenetlus Reyna Trade, mitte V. L kui füüsilise isiku suhtes. V. L osales menetluses üksnes juhatuse liikmena. Seega oli tsiviilasjas nr 2-18-8364 menetlusosaliseks (kostjaks III) ja kohtuotsuste alusel välja mõistetud menetluskulusid saama õigustatud isikuks Reyna Trade.
12.4.Õige on maakohtu põhjendus, mille kohaselt oli (kuni 01.02.2021 kehtinud) PankrS § 106 ja § 104 regulatsioonist tulenevalt võimalik erandlik olukord, kus võlgnikku esindas nõuete tunnustamise menetluses kaks seaduslikku esindajat – nii pankrotihaldur (PankrS § 106 lg 1 alusel) kui võlgniku juhatuse liige (PankrS § 104 lg 2 alusel). Kuni 01.02.2021 kehtinud PankrS § 104 lg 2 kohaselt sai hagi esitada siiski üksnes võlgniku vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuni 01.02.2021 kehtinud PankrS-i regulatsioon ei näinud ette juhatuse liikme võimalust kasutada menetlusõigusi oma nimel.
12.5.Eelnevast tulenevalt ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajal kui füüsilisel isikul oleks nõue võlgniku vastu.
13.Võlausaldaja väitel alustas kohtutäitur täitemenetlust võlausaldaja avalduse alusel kohtuotsustega menetluskulude hüvitisena välja mõistetud summade sissenõudmiseks. Täitmisavaldus ja kohtutäituri teade tõendavad täitemenetluse läbiviimist võlgniku suhtes, kuid mitte võlausaldaja nõuet võlgniku vastu. Lisaks ei ole välistatud, et täitemenetlus alustatakse vale isiku vastu, ning ka täitemenetluse läbiviimine on vaidlustatav. Seega võib kohtutäituri teade küll põhistada võlgniku maksejõuetust (PankrS § 10 lg 2), kuid ei tõendada võlausaldaja nõude olemasolu.
14.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna praegusel juhul ei ole V. L eraisikuna võlgniku võlausaldajaks, puudub tal ka PankrS § 9 lg 1 järgi õigus pankrotiavalduse esitamiseks. Kuigi see on PankrS § 14 lg 1 p 1 alusel pankrotiavalduse menetlusse võtmata jätmise või läbivaatamata jätmise aluseks, sai pankrotiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt kohus vastava asjaolu tuvastada alles asja sisulisel hindamisel. Seega lõpetas kohus õigesti menetluse PankrS § 15 lg 1 p 4 alusel ajutise halduri nimetamise üle otsustamisel, ja mitte PankrS § 14 lg 1 p 1 järgi menetlusse võtmise staadiumis (TlnRnKm 12.01.2024, 2-2317983/5, p 11).
15.Kuna võlgnikule jääb ajutine pankrotihaldur määramata PankrS § 15 lg 3 p 4 alusel põhjusel, et võlausaldaja ei ole tõendanud, et temal füüsilise isikuna oleks võlgniku vastu pankrotiavalduses märgitud nõue, ei ole oluline hinnata, kas esineb ka muid (mh maakohtu poolt viidatud PankrS § 15 lg 3 p-s 3 sätestatud) aluseid ajutise halduri nimetamata jätmiseks (TlnRnKo 09.03.2022, 2-21-11098/17, p 33). Samas leidis maakohus õigesti, et V. Ll kui füüsilisel isikul pankrotiavalduses nimetatud nõuet ei tekkinud. Tsiviilasja nr 2-18-8364 toimikust nähtub, et apellatsioonimenetluses palus kostjate I ja III lepinguline esindaja 04.05.2020 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja menetluskulude nimekirjas mõista Toletumilt SLK kasuks välja tsiviilasja nr 2-18-8364 apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (tsiviilasja nr 2-18-8364 dtl 598). Selle dokumendi lisaks olnud õigusabi arved väljastati üksnes SLK-le (tsiviilasja nr 2-19-8364 dtl-d 600–603). Kostjate I ja III lepingulise esindaja 12.09.2019 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirjas palusid kostjad „mõista Toletum OÜ-It välja kostjate AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ja VL kasuks menetluskulud kokku summas 4468,00 eurot (käibemaksuta summa)“ (tsiviilasja nr 2-18-8364 dtl 389). Selle dokumendi lisana esitatud arvetest nähtub, et kõik advokaadibüroo arved on esitatud SLK-le (tsiviilasja 2-18-8364 dtl-d 392–405). V. Lle kui eraisikule või Reyna Trade juhatuse liikmele toimikust nähtuvalt arveid ei esitatud. Seega nähtub viidatud dokumentidest, et V. L füüsilise isikuna õigusabi kulusid ei kandnud. Määruskaebuse esitaja leiab, et vaidluses nõude olemasolu üle ei saa lähtuda 6 (8)
2-23-9052 varasemas menetluses esitatud taotlustest olukorras, kus nende suhtes on jõustunud kohtulahend. Praegusel juhul on aga kohus tuvastanud, et V. L füüsilise isikuna ei olnud ei formaalselt (tsiviilasja 2-18-8364 kohtuotsuste sõnastusest lähtudes) ega sisuliselt (tsiviilasja 2-18-8364 kohtudokumente kostja III määratluse osas hinnates) menetlusosaliseks ega menetluskulude hüvitist saama õigustatud isikuks. Mistahes muid tõendeid ei ole võlausaldaja oma nõude kohta esitanud.
16.Olukorras, kus võlausaldajal puudub võlgniku vastu nõue, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata määruskaebuse väiteid selle kohta, et pankrotiavalduse esitamise eesmärk ei olnud üksnes kohtumenetlus. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda määruskaebuse väiteid võlgniku maksejõulisuse kohta.
17.Kuna maakohus ei nimetanud võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, jättis maakohus menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel põhjendatult võlausaldaja kanda. Võlausaldaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine määruskaebemenetluses
18.Kuna võlausaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlausaldaja kanda.
19.Kookõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus kindlaks võlgniku määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2).
20.Võlgnik esitas 13.09.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlgnikule osutatud määruskaebemenetluses õigusabi kokku 5 tunni 36 minuti ulatuses, tunnihinnaga 195 eurot (käibemaksuta), kogusummas 1310 eurot 40 senti (käibemaksuga) järgmiste toimingutega: - tutvumine määruskaebusega ja kohtumäärusega, suhtlus kliendiga - 18 minutit; - suhtlus kliendiga seoses Toletumi määruskaebusele vastamisega - 6 minutit; - vastuse koostamine määruskaebusele – 3 tundi ja 36 minutit; - vastuse koostamine määruskaebusele, vastuse viimistlemine, kliendiga kooskõlastamine ja kohtule esitamine – 1 tund ja 24 minutit; - tutvumine maakohtu määrusega määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta, e-kiri kliendile - 12 minutit.
20.1.Arvestades maakohtu määruse (ca 6 lk) ja võlausaldaja määruskaebuse (ca 7 lk) mahtu ning kliendi kohtuasjaga kursis hoidmise vajadust professionaalse õigusabi osutamiseks ja tagamiseks, on põhjendatud määruskaebusega ja kohtumäärusega tutvumise ja kliendiga suhtluse ajakulu kokku 24 minuti ulatuses. Arvestades võlgniku vastuse sisu ja mahtu (4 lk) ning asjaolu, et esindaja ei ole võlgnikku esindanud kohtumenetluses algusest peale ega menetluses enne määruskaebuse vastuse koostamist ühtegi sisulist kirjalikku seisukohta kohtule esitanud, on põhjendatud ka määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu viie tunni ulatuses. Samal põhjendusel on põhjendatud ka 12-minutine ajakulu maakohtu määrusega tutvumisele ja selles osas kliendiga suhtlemisele. Arvestades eelnimetatud toimingute tegemise vajalikkust ja mahtu, on võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses kokku 5 tundi ja 36 minutit.
7 (8)
2-23-9052
20.2.Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu 195 eurot (ilma käibemaksuta) vastab kohtupraktikas vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabi eest põhjendatuks peetavale tasule (TlnRnKo 13.08.2024, 2-22-10884/47, p 34).
20.3.Eelnevat arvestades on võlgniku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 1310,4 eurot (käibemaksuga). Kuna võlgnik on avaldanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, milline asjaolu nähtub ka äriregistri infosüsteemist, tuleb menetluskulud määrata kindlaks ja hüvitada koos käibemaksuga.
20.4.Vastavalt võlgniku taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis, et võlausaldajal tuleb tasuda võlgnikule hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.