Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-12900
Kohtuasi
TH avaldus Tallinn, Kuldnoka tn 16 korteriühistu vastu arve nr 280 osalise alusetuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
TH määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja TH (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinn, Kuldnoka tn 16 korteriühistu (registrikood 80148544), lepinguline esindaja Irina Reva
2-23-12900
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
2-23-12900 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei leidnud tõendamist avaldaja väide, et arve nr 280 summa peaks olema 114,34 eurot. Kõrvutades arvet nr 280 ning 20.07.2023 veemõõtjate kontrolli tulemusi, on arve koostatud korrektselt. On usutav, et avaldaja oli enne kontrolli esitanud puudutatud isikule tegelikule veetarbimisele mittevastavaid näite. Sellele viitab muu hulgas asjaolu, et avaldaja igakuine veetarbimine on pärast näitude kontrollimist ligi kolm korda suurenenud. Määruskaebus
2-23-12900 Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud esile tooma. Asjas esile toodud asjaolusid arvestades puudub avaldajal ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 368 lg 1 järgi nõutav tuvastushuvi. Avaldaja eesmärk on vaidlusalusel arvel toodud summat täies ulatuses mitte tasuda, mida avaldajal on võimalik teha ka ilma, et kohus arve (osalise) alusetuse tuvastaks. Esitatud tuvastusnõue ei aita kaasa avaldaja soovitud eesmärgi saavutamisele. Ainuüksi teadmine, et arve on osaliselt alusetu, ei anna avaldajale midagi rohkemat, kui praegune olukord, kus avaldaja ei ole arvet vaidlusaluses ulatuses tasunud, leides, et arve on alusetu. Avaldajal ei ole seega eraldiseisvat tuvastushuvi selle vastu, et arve on osaliselt alusetu. Tuvastusnõude esitamisel peab avaldajal olema mingi eesmärk, mida ta üritab avaldusega saavutada. Ringkonnakohus selgitab, et tuvastusnõue ei sobi kõigi vaidluste lahendamiseks. Tuvastusnõue tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui sooritus- ega kujundushagi ei ole võimalik või otstarbekas esitada. Tuvastushuvi eeldab veel, et tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on sobiv vahend ohu kõrvaldamiseks ning puudub lihtsam viis sama tulemuse saavutamiseks. Seega lihtsalt õigustatud huvist õigussuhte tuvastamise vastu ei piisa, vaid avaldaja peab põhjendama, miks just tuvastusnõue on pooltevahelisi suhteid, taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid arvestades sobivaim õiguskaitsevahend (vt TsMS II komm (2017), § 368, p-d 3.1.1 ja 3.1.3.3 ning kohtumääruse p 12 allpool). Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.