lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-6067/7

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-6067/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1050
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-6067

Tsiviilasi

NAIVE FINANTS OÜ (likvideerimisel) kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 5. aprilli 2024. a määrus nr Ä 50086323 / 8

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NAIVE FINANTS OÜ (likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): NAIVE FINANTS OÜ (likvideerimisel; registrikood 14416307), esindaja likvideerija Janno Saar

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta NAIVE FINANTS OÜ (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna 5. aprilli 2024. a määrus nr Ä 50086323 / 8 muutmata.

Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud NAIVE FINANTS OÜ (likvideerimisel) kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3 ja § 599 lg 1). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.NAIVE FINANTS OÜ (likvideerimisel, avaldaja) esitas 28. märtsil 2024 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda registrikaardile:  kustutada registrist NAIVE FINANTS OÜ,  dokumentide hoidja on Janno Saar, isikukood 37605184231, elukoht Saaremaa vald, Saare maakond, e-posti aadress [email protected]. Avaldaja palus kustutada registrikaardilt:  ärinimi on NAIVE FINANTS OÜ,  Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 160a, 11317,  elektronposti aadress on [email protected],  likvideerija on Janno Saar, isikukood 37605184231,  õiguslik vorm on osaühing,  majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12,  osakapital on 2500 EUR,  põhikirja kinnitamise kuupäev on 26.01.2018. Likvideerija kinnitas, et lõpparuannet ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud. Likvideerija kinnitab, et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, ning et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. Registrist kustutamiseks ei ole takistusi.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohtu registriosakond jättis 5. aprillil 2024. a kandeavalduse rahuldamata.

Tartu Maakohus otsustas 20. veebruari 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1325 avaldaja täiendava likvideerimise läbiviimise ja ennistas avaldaja likvideerija õigused. Maakohtu määrusest ei tulene, et täiendava likvideerimise saaks läbi viia teisiti kui on ette nähtud äriseadustiku (ÄS) 22. peatükis. Täiendav likvideerimine ei erine tavalisest likvideerimismenetlusest (ÄS § 218). Avalduse osaühingu registrist kustutamiseks saab esitada, kui on läbi viidud likvideerimiseks vajalikud toimingud. Likvideerimistoiminguid ei ole läbi viidud. Likvideerimise lõpparuannet ei ole esitatud. Kannet ei saa äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lõike 1 kohaselt teha.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Maakohtu kandemääruse, kandeavalduse rahuldada ja avaldaja äriregistrist kustutada.

registriosakonna

Avaldaja kustutati pärast kõikide likvideerimistoimingute tegemist äriregistrist. Kuna avaldaja kontole laekus registriosakonnale esitatud kustutamisavalduse menetlemise ajal raha, taotles

avaldaja osanik kohtult täiendavate likvideerimistoimingute määramist selleks, et laekunud raha osanikule välja maksta. Kohus rahuldas avaldaja osaniku avalduse ja ennistas senise likvideerija õigused täiendavate likvideerimistoimingute läbiviimiseks. Likvideerija viis täiendavad likvideerimistoimingud läbi, maksis kontol olnud summa välja ja sulges konto. Äriseadustikust ei tulene, et täiendavate likvideerimisabinõude kasutamisel tuleks läbi viia täiemahuline likvideerimine. Täiendav likvideerimine toimub ÄS § 218 lõikes 2 sätestatud korras. Täiendava likvideerimise puhul ei ole likvideerija aruandekohustuslik võlausaldajate ega osanike, vaid kohtu ees. Likvideerija peab läbi viima täiendavad likvideerimistoimingud, mis olid täiendava likvideerimise otsustamise aluseks. Likvideerijal tuleb seejärel ühing registrist kustutada. Likvideerija peab andma kohtule aru. Äriregistrist kustutamine pärast tavapärase likvideerimismenetluse toimingute läbiviimist tähendab, et äriühingul puuduvad võlausaldajad. Äriühingu likvideerimine ei oleks olnud teisiti võimalik. Tõlgendus, mille kohaselt peaks täiendava likvideerimisabinõu rakendamisele, s.o pangaülekande tegemisele, järgnema täiemahuline likvideerimismenetlus, ei ole mõistlik.

4.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
5.Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb jätta muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Avaldaja on äriregistrisse ennistatud, kuna Tartu Maakohus rahuldas 20. veebruari 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1325 taotluse avaldaja täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja ennistas avaldaja likvideerija Janno Saare õigused. Maakohus otsustas avaldaja täiendava likvideerimise läbiviimise ÄS § 218 lg 2 alusel, s.o põhjusel, et osa avaldaja varast jäi likvideerimismenetluses jaotamata. Maakohus ei määranud 20. veebruari 2024. a määruses, millised toimingud tuleb täiendava likvideerimise käigus teha (dtl 12–15).
8.Äriseadustik, sh ÄS § 218 lg 2 ei reguleeri, millised toimingud tuleb täiendava likvideerimise lõpuleviimiseks ja osaühingu äriregistrist kustutamiseks teha. ÄS § 218 lg 2 sätestab üksnes täiendava likvideerimise otsustamise eeldused, mitte selle tagajärgi.
9.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb täiendava likvideerimise lõpuleviimiseks teha samad toimingud, mis tuleb teha tavapärase likvideerimise puhul, arvestades täiendava likvideerimise eripära. Likvideerija peab täiendava likvideerimise korral samuti lõpetama juriidilise isiku tegevuse, kui seda ei ole tehtud, nõudma sisse võlad, mida ei ole sisse nõutud, müüma vara, mida ei ole müüdud, rahuldama võlausaldajate nõuded, mida ei ole rahuldatud, ning jagama allesjäänud vara, mida ei ole jagatud, selleks õigustatud isikute vahel (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 41 lg 4, ÄS § 209 lg 2). ÄS § 218 lg 2 alusel otsustatud täiendava likvideerimise korral on muuhulgas vaja teha toimingud, mis seonduvad jaotamata vara jagamisega. ÄS § 218 lg 2 alusel määratud täiendava likvideerimise korral tuleb seega koostada uus lõpparuanne, kuivõrd lõpparuanne hõlmab ÄS § 215 lg 1 järgi likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani. Kuna täiendava likvideerimise korral tuleb likvideerijal koostada uus lõpparuanne, tuleb see esitada osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatada (ÄS § 215 lg 3). Lõpparuanne tuleb lisada ka osaühingu äriregistrist kustutamise avaldusele (ÄS § 218 lg 1 koostoimes lõikega 2). See, et kohus teostab likvideerija

üle järelevalvet, ei tähenda, et likvideerija ei pea täitma talle seadusest tulenevaid kohustusi (TsMS § 4772 lg 1 ja 2).

10.Avaldaja ei väida, et lõpparuanne oleks koostatud ning et osanikele oleks sellega tutvumise võimalusest teatatud. Avaldaja ei lisanud täiendava likvideerimise lõpparuannet kandeavaldusele. Kohtunikuabi jättis kandeavalduse avaldaja äriregistrist kustutamiseks seega põhjendatult rahuldamata (ÄS § 218 lg 1 koostoimes lõikega 2 ja ÄRS § 41 lg 1).
11.Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad menetluskuld TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium