Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R.R. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
657,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: R.R. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R.R. vastu osaliselt.
2.Mõista R.R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 6,88 eurot.
3.Mõista R.R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (6,88 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Mõista R.R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev Summa 15.10.2024
5.Jätta maakohtu menetluskuludest 61% kostja kanda ja 39% hageja kanda.
6.Mõista R.R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 216,55 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3/9
2-23-131638
1.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 05.08.2022 väikelaenulepingu nr L438361, mille alusel sai kostja 400 eurot laenu. Laenusummast arvestati 35 eurot lepingutasuks ning välja maksti 365 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 31,57 eurot.
2.Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, laenuandja ütles lepingu 29.03.2023 avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 13.04.2023 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla (397,66 eurot), intressi (48,05 eurot), lepingu haldustasu (7,50 eurot), võla sissenõudmiskulude (40 eurot) ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (57,15 eurot) tasumist, samuti viivist alates 10.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni 26,9% põhivõlalt aastas.
3.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
4.Hageja on hagiavalduse punktis 1.5 selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll lepingu sõlmimisel. Kasutati nii sisemisi kui krediidiandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase (taust.ee). Krediidiandja lähtus laenutaotlusest ja tegi päringu Maksu- ja Tolliametile. Kostja igakuine töötasu oli 700 eurot (netosumma) ning väljaminekute suurus määrati laenutaotluse alusel 264,37 eurot. Kostja kontoväljavõtet ei küsitud. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 12,81 euro suuruseid kuumakseid.
5.Maakohus selgitas menetlusosalistele 07.05.2024 kohalduvat õigust ning tegi ettepaneku esitada nõude ümberarvestus, kuna laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja esitas 27.05.2024 küsitud ümberarvestuse ja alternatiivse nõudearvestuse. Kostja sai 400 eurot laenu ja on teinud tagasimakseid 31,57 eurot. Sellisel juhul tuleb tal tagastada 400 – 31,57 = 368,43 eurot. Juhul kui kohus asub seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb arvestada kõik maksed põhivõla katteks. Kostja on sellisel juhul tagasimaksetega viivituses alates 14. osamaksest, mille tasumise tähtpäev oli 15.10.2023. Kuna siis ei ole leping 29.03.2023 avaldusega kehtivalt üles öeldud, on 15.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõlg summas 23,21 eurot. Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest seadusjärgses määras. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, taotleb hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist kostjalt (vastavalt lepingu lisaks olnud laenu tagastamise graafikule, põhiosamaksete tulp).
7.Hageja 11.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 617,50 eurot (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 422,50 eurot, summa on käibemaksuta).
8.Hageja menetluskulude nimekiri ja 27.05.2024 ümberarvestus on kostjale avalikult kätte toimetatud, kostja neile ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenulepingujärgse põhivõla 6,88 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt hageja taotlusele. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad laenulepingujärgsed (põhi)osamaksed. Laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
4/9
2-23-131638
10.Coop Finants AS ja R.R. sõlmisid 05.08.2022 väikelaenulepingu , mille alusel anti kostjale 400 eurot laenu (dtl 21-46). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Hageja esitatud tõendite kohaselt arvestati 35 eurot ühekordseks lepingutasuks ning kostjale maksti välja 365 eurot (dtl 29, 90). See on kooskõlas ka lepingu üldtingimuste punktiga 3.2, mille kohaselt arvestab laenuandja laenu väljamaksmisel laenusummast lepingutasu maha. Vastavalt laenulepingu punktile 5.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 35-37) tagasi maksta.
11.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 22.06.2022 avaldatud ja alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,3%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 44,12% aastas (dtl 44) ning sarnase tulemuse (44,35%) annab Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
12.Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 31,57 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (397,66 eurot), intressi (48,05 eurot), haldustasu (7,50 eurot), sissenõudmiskulude (40 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (57,15 eurot) ja hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist protsendina (26,9% aastas) põhinõudest.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
14.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
15.Hageja on hagiavalduse punktis 1.5 selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Selgituse kohaselt kontrollis esialgne võlausaldaja taust.ee andmebaasi ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametile. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
15.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid (taust.ee infosüsteemis). Laenuandja tuvastas Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringu alusel, et kostja igakuine palk oli 700 eurot (netosumma). Laenutaotluse alusel loeti kostja igakuiste kohustuste suuruseks 264,37 eurot. 5/9
2-23-131638
15.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist, tegi päringud taust.ee portaali ning Maksu- ja Tolliametisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
15.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
15.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
15.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
17.Hageja on 27.05.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses, arvestades esialgse maksegraafiku järgseid 6/9
2-23-131638 põhiosamakseid. Selline ümberarvestus on maakohtu hinnangul VÕS § 403 4 lg-ga 7 kooskõlas ja lubatav.
18.Kostjale maksti lepingu alusel välja 365 eurot ning ta on teinud tagasimakseid summas 31,57 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Maakohus ei nõustu hageja arvestusega selles, et kostja on tasunud üksnes 31,57 eurot ja seetõttu viivituses alates 14. osamaksest, mille tasumise tähtpäev oli 15.10.2023 (dtl 35). Hageja ei ole arvestanud, et ka lepingutasu (35 eurot) ei ole tal VÕS § 4034 lg 7 esimese lause tõttu nõuda. Hageja esitatud tõendist nähtuvalt piirdus väljamakse 365 euroga, mitte 400 euroga ehk lepingutasu peeti kohe kinni (dtl 90). Ka lepingutasu (35 eurot) tuleb arvestada põhivõla katteks (VÕS § 415 lg 2 p 2). Kostja on tasunud 35 + 31,57 = 66,57 eurot. Selle arvel tuleb tasutuks lugeda esialgse maksegraafiku (dtl 35-37) põhivõla osamaksed nr 1-23 täies ulatuses ning 0,84 euro suurune osa 24. osamaksest, mille tähtpäev oli 15.08.2024.
19.Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 29.03.2023 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt maksegraafikule. Nõue on kehtivalt hagejale loovutatud (dtl 49).
20.Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole alates 24.10.2022 täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
21.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa maksegraafiku 24. põhiosamaksest (3,82-0,84 = 2,98 eurot) ning osamakse nr 25 (3,90 eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 6,88 eurot (2,98 + 3,9). Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja põhiosamaksed nr 26-72 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel.
22.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja viivisenõue (arvestusega 20,9% aastas) jäävad VÕS § 403 4 lg 7 ja hageja 27.05.2024 avalduse alusel rahuldamata.
23.Hageja 27.05.2024 menetlusdokumendi kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Maakohus rahuldab selle nõude. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi
7/9
2-23-131638 kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
25.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 550,36 euro tasumist (sh 397,66 põhivõlg, intress 48,05 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 57,15 eurot ning viivist alates 10.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni 26,9% põhivõlalt aastas). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja põhivõla 6,88 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 326,55 eurot ja seadusjärgse viivise põhivõlalt summas 6,88 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 61% (arvestuse aluseks olev tehe: 333,43 / 550,36 * 100% = 60,58%). Seega jäävad menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ning 39% ulatuses hageja kanda.
29.2.Hageja 27.05.2024 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine 0,5 tundi.
30.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on ülemäärane, arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu 1,5 tunnini (TsMS § 175 lg 1). Kokku on esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi.
31.Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
33.Kohus jättis menetluskuludest 61% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,61 * 355 = 216,55 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.
34.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
35.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Maksekäsuosakond ja kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
36.Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.