Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja Sigrid Rahkema
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
Kostja: S. D. (xxxx) 03.09.2024 Hageja esindaja Sigrid Rahkema
Aktiva Finance Group OÜ hagi S. D. vastu põhivõla 18 855,16 euro, intressi 645,27 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 6117,39 euro ja alates 04.07.2023 viivise saamiseks määras 11% aastas
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi.
2.Välja mõista S. D.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 18 855,16 eurot, intress 645,27 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6117,39 eurot ja alates 04.07.2023 viivis määras 11% aastas kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista S. D.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 2017 eurot.
S. D.il tuleb Aktiva Finance Group OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.03.07.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ hagi S. D. vastu põhivõla 18 855,16 euro, intressi 645,27 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 6117,39 euro ja alates 04.07.2023 viivise saamiseks määras 11% aastas.
2.Hagi kohaselt sõlmis kostja S AS-iga 02.09.2019 laenulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu 20 000 eurot, intressimääraga 11% aastas, krediidi kulukuse määraga 12,300% aastas. Kostja pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodi 01.10.2019 - 01.09.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 1144,84 eurot. Kostja põhivõlg on 18855,16 eurot (20000-1144,84). Kostjal on intressivõlgnevus alates 01.05.2020 kuni ülesütlemiseni 21.07.2020 summas 645,27 eurot (172,95+178,56+172,80+115,20+5,76=645,27). Kostja intressi tasunud ei ole.
3.Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis S AS kostjale 03.07.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles S AS lepingu üles 21.07.2020.
4.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi ja soovib kostjalt sissenõudmiskulu 50 euro hüvitamist.
5.Lepingu alusel nõuab hageja viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 22.07.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3.07.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 11,00%. Hageja nõuab viivist summas 6117,39 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 04.07.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 11% aastas.
6.Hageja omandas nõude kostja vastu 13.01.2021 loovutamise teel.
7.Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja teabe, avalike andmebaaside info ja maksehäireregistri abil. Lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret polnud. Laenuhaldur kontrollis analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Kosta töötas autojuhina ja tal olid piisavad sissetulekud. Kostja elas vanemate juures, sai päevaraha ja sellega seoses igakuised kulud (eluasemele jms) puudusid. Kohtuotsuse põhjendused
8.Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Kohus tuvastas, et kostja sõlmis S AS-iga 02.09.2019 laenulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu 20 000 eurot, intressimääraga 11% aastas, krediidi kulukuse määraga 12,300% aastas (dtl 12-20, sama 26-34, tõlge 86-91). Kostja pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodi 01.10.2019 - 01.09.2026. Kostjale on laen üle kantud 02.09.2019 (dtl 43).
10.Laenuandja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 21.07.2020, olles 03.07.2020 teinud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 41).
11.13.01.2021 teatas pank kostjale, et loovutab nõude hagejale (dtl 42).
12.Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 1144,84 eurot (dtl 43-44).
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt, tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
14.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist.
määruses
selgitanud
15.Kohus tuvastas, et poolte lepingus toodud krediidi kulukuse määr 12,300% aastas ei ületa maksimaalset lubatud määra. Eesti Panga andmetel oli 31.05.2019 seisuga (avaldatud 26.06.2019) eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,37% aastas.
16.Hageja on tõendanud, et kostjaga 02.09.2019 laenulepingu nr. xxxx sõlmimisel on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja suhtes. Kohtule on esitatud kostja arvelduskonto väljavõte, mis oli enne lepingu nr. xxxx sõlmimist kliendi krediidivõimelisuse hindamise aluseks (dtl 164-166). Kostja keskmine 6 kuu töötasu oli 1129 eurot. Kostja avaldatu järgi ei olnud tal ülalpeetavaid, perekonnaseisult oli ta lahutatud ning elas vanemate juures (dtl 141, 152). Maakohtule esitatud selgituste ja tõendite alusel võib järeldada, et laenuandja on enne kostjaga laenulepingu sõlmimist veendunud kostja krediidivõimelisuses.
17.Vaidlust ei ole selles, et kostja pole hagejale laenu tagasi maksnud. Laenu põhisumma üle vaidlus puudub. Kuna kostja ei ole hageja ees oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust täitnud, tuleb kostjalt hagejale kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 välja mõista põhivõlg 18 855,16 eurot.
18.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul on pooled lepingus intressi maksmises kokku leppinud. Lepingu pooled on lepingus kokku leppinud intressi tasumises intressimääraga 11% aastas. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Asjas ei nähtu, et lepingu sõlmimise ajal oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 645,27 eurot (arvestatuna alates 01.05.2020 kuni ülesütlemiseni 21.07.2020).
19.Hagejal on õigus nõuda lepingust tulenevalt viivist laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 11,00% aastas. Perioodi 22.07.2020 kuni 03.07.2023 on hageja arvestusel viivis 6117,39 eurot. Kostja viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 6117,39 eurot. Hageja on taotlenud alates 04.07.2023 edasise viivise välja mõistmist kooskõlas TsMS § 367. Kohus rahuldab taotluse.
20.VÕS 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.
21.Kohus tuvastas, et poolte lepingu p 8.2 sätestab, et kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja/või intressi tähtaegselt, on viivitanud tasumisega rohkem kui 20 (kakskümmend) kalendripäeva ja pank on saatnud laenusaajale korduva meeldetuletuse, on laenusaaja kohustatud panga nõudel võlgnevuse menetlemise eest maksma tasu vastavalt hinnakirjale.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista meeldetuletuskirjade tasu summas 50 eurot. Kostjale on saadetud kolm tasulist meeldetuletust (dtl 45-53) ja hageja on kandnud muid makseviivitusega tekkinud kulusid. Kohus leiab, et kostja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
24.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 1400 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt ja mille peab kostja hüvitama.
25.Hageja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulu on 1042,10 eurot (õigusabi on osutatud 6 tundi 10 minutit, hinnaga 169 eurot tund ilma km). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
26.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses, kuid esindaja tunnitasu ei vasta esindaja kvalifikatsioonile. Tegemist on mitteadvokaadist esindajaga. Kohtupraktikas peetakse põhjendatud tunnitasuks sel juhul 100 eurot tund. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Põhjendatud esindaja kulu on seega 617 eurot.
27.Kokku on hageja põhjendatud kulud 2017 eurot (1400+617), mille peab kostja hüvitama.
28.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.