OÜ Aktiva Finance Group hagi A. S. vastu võla nõudes 1697,56 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja: A. S. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Lihmenetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi A. S. vastu läbi vaatamata põhivõlgnevuse summas 143,32 eurot, intressi summas 97,27 eurot, sissenõudmiskulude summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 230,16 eurot osas.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista A. S.ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 356,68 eurot ning P OÜ ja A. S.i vahel 29.11.2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku summas 440 eurot järgmiselt: 10.10.2024 20 eurot 10.11.2024 20 eurot 10.12.2024 20 eurot 10.01.2025 20 eurot 10.02.2025 20 eurot 10.03.2025 20 eurot 10.04.2025 20 eurot 10.05.2025 20 eurot
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. S.ilt 1199,25 euro saamiseks. Kohus tegi 22.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.06.2023 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.06.2023 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 04.07.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi A. S.i (kostja) vastu võla nõudes.
2.04.07.2023 esitatud hagiavalduse ja 13.02.2024 vastuse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ (edaspidi krediidiandja) 29.11.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja
krediiti 1000 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama krediidiandja esitatud arvete alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 60 eurot.
3.Kostja rikkus krediidikonto lepingust tulenevaid kohustusi ning ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 10.11.2022 edastas krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 25.11.2022 lepingu nr xxxx üles. Krediidiandja loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le 29.11.2022, mille kohta saatis kostjale teate. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 940 eurot, intressi 97,27 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 230,16 eurot ning viivist alates 05.07.2023 kuni põhivõla tasumiseni 40,44% põhivõlalt aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Kostja varasemate maksekohustuste kohta omandas krediidiandja infot ka avalikest andmebaasidest. Krediidiandja analüüsis saadud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, avalike andmebaaside ja vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ja kontoväljavõtet. Krediidiandja palus kostjal esitada kõik pangakonto väljavõtted, kuna kontoväljavõtetest nähtub mitme konto olemasolu. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Kostja vastuväited
5.Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale isiklikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 12.07.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse
põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 940 eurot, intressi 97,27 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 230,65 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise, alates 05.07.2023 kuni põhivõla tasumiseni, väljamõistmist 40,44% põhivõlalt aastas.
12.Hagiavaldusest nähtub, et P OÜ ja A. S. sõlmisid 29.11.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja krediiti 1000 eurot (dtl 25-35). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 6.1 oli kostjal kohustus krediit vastavalt krediidiandja poolt esitatud arvetele tagasi maksta, hiljemalt maksepäeval kohustus kostja tasuma kas kogu laenu, osa sellest või vähemalt maksekorraldusel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud 940 euro ulatuses.
13.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 406 2
lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas (dtl 25), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.Krediidiandja ütles krediidikonto lepingu nr xxxx üles 25.11.2022 (dtl 36) ning loovutas nõude hagejale 29.11.2022 (dtl 37). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
17.Kohus selgitas 18.01.2024 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 73-74).
18.Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine töötasu 1100 eurot, finantskohustused 155,49 eurot (xxxx) ja majapidamiskulud 0 eurot (dtl 40). Kostja märkis enda töökohaks C OÜ. Majapidamiskuludena arvestas krediidiandja 225 eurot kuus. Enne laenu väljastamist kontrolliti ka kostja kontoväljavõtet. Hageja sai teada, et kostja keskmine sissetulek oli 949,23 eurot ja finantskohustused 474,98 eurot. Krediidiandja on laenutaotluse otsuse tegemisel arvestanud kostja tegeliku igakuise sissetuleku keskmise suurusega ja kohustustega vastavalt kontoväljavõttele ning arvestanud, et kostjale jääb pärast kohustusi sh taotletava laenu osamakse tasumist kätte 195,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas, s.o 53,70 eurot, osamaksega laenulepingut. Vastavalt Rahvastikuregistri väljavõttele oli kostja vallaline ja ülalpeetavad puudusid. Otsuse tegemisel on samuti tehtud päring Creditinfo.ee-le ja Taust.ee-le, mille kohaselt aktiivseid maksehäired otsuse tegemise ajal puudusid. Kuna hageja analüüsis kostja sissetulekuid ja väljaminekuid pangakonto väljavõtte alusel siis
täiendavate päringute tegemine sissetuleku kontrollimiseks Pensioniregistrisse ja Maksuja Tolliametile ei olnud vajalikud. Kostjal oli ka varasem leping sõlmitud esialgse võlausaldajaga (xxxx), mida kostja täitis kohaselt. Kostjal tekkisid maksehäired alles hiljem. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Hageja on esitanud kohtule kostja kontoväljavõtte perioodil 27.08.2021 kuni 20.02.2022 (dtl 84-112), kuigi krediidikonto leping nr xxxx sõlmiti 29.11.2021. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et krediidiandja küsis nimetatud kontoväljavõtte enne 29.11.2021 lepingu sõlmimist, kuivõrd kontoväljavõte on esitatud kuni 20.02.2022, st pea 3 kuud pikema perioodi osas. Seega ei arvesta kohus esitatud kontoväljavõtet tõendina ega hagiavalduses selgitatud kontoväljavõtte analüüsi hagiavalduse põhjendustena. Isegi, kui analüüsida kontoväljavõtet september 2021 kuni november 2021 osas (hageja on lisanud kostja kontoväljavõtte alates 27.08.2021), on kostja tasunud erinevatele krediidiandjatele, sh P OÜ, septembris kokku 701,58 eurot, oktoobris 330,24 eurot ja novembris 159,29 eurot. Lisaks on kostja novembris saanud erinevatelt krediidiandjatelt kokku laene või krediite 1772 euro väärtuses. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud ka ajakohast pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kostja kontoanalüüs on teostatud perioodi osas, mille kulgemine lõppes peale 29.11.2021 lepingu sõlmimist. Seega ei saa teostatud kontoanalüüsi pidada adekvaatseks, et hinnata enne 29.11.2021 lepingu sõlmimist kostja krediidivõimet. Piisavaks ei saa ka lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu ajakohasest pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ega teated Ametlikes Teadaannetes ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.
Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja muude kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
20.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
21.Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb põhivõla tasumist summas 796,68 eurot.
22.Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses hagiavalduses märgitud intressi ega sissenõudmiskulusid, samuti hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viiviseid. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse aga nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega hageja põhivõla nõude summas 143,32 eurot, intressi nõude summas 97,27 eurot, sissenõudmiskulude
nõude summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 230,65 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
23.Kostja on kasutanud krediiti kokku 1020 eurot ja on tagasimakseid teinud 223,32 euro ulatuses (dtl 62). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 796,68 eurot. Hageja on esitanud maksegraafiku (dtl 82-83), lähtudes lepingus kokku lepitud minimaalse põhiosamakse suurusest 20 eurot kuus (dtl 25). Maksegraafiku järgi on hageja tasunud täies ulatuses 11 osamakset perioodil 10.05.2022 kuni 10.03.2023 ja 12. osamakse 10.04.2023 osaliselt summas 3,32 eurot. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 25.11.2022 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.
24.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa maksegraafiku 12. põhiosamaksest (20-3,32 = 16,68 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 13-29 (summas 340 eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 356,68 eurot.
25.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus vastavalt TsMS §-le 369, mis võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja peale 02.08.2022 tagasimakseid teinud (dtl 62), millest võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohus nõustub, et edasiulatuvalt tagasimaksete välja mõistmine on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt edasiulatuvate maksetena VÕS § 396 lg 1, § 4034 lg 7, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel välja 440 eurot (796,68-356,68). Kohus mõistab tagasimaksed välja vastavalt hageja 13.02.2024 maksegraafikule järgmiselt: 10.10.2024 20 eurot 10.11.2024 20 eurot 10.12.2024 20 eurot 10.01.2025 20 eurot 10.02.2025 20 eurot 10.03.2025 20 eurot 10.04.2025 20 eurot 10.05.2025 20 eurot 10.06.2025 20 eurot 10.07.2025 20 eurot 10.08.2025 20 eurot 10.09.2025 20 eurot 10.10.2025 20 eurot 10.11.2025 20 eurot 10.12.2025 20 eurot 10.01.2026 20 eurot 10.02.2026 20 eurot 10.03.2026 20 eurot
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi läbivaatamata ja rahuldamata. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi vähem kui pooles, st vaid 47% ulatuses.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.