Võlaõigus

1070 eurot.

täiendav kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 26.10.2023.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja ei täitnud xxxx lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 29.09.2023.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 30.10.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu xxxx alusel võimaldati krediidilimiiti 500,00 eurot ja tingimuste punkti 8.1 kohaselt tuli kord kuus maksepäeval tasuda minimaalne tagasimakse. Kuivõrd kostja rikkus I AS-ga sõlmitud teenuselepingutest tulenevaid kohustusi, st ei teinud tagasimakseid siis tulenevalt eeltoodust ütles I AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles. Ülesütlemise seisuga 26.10.2023 oli kostja võlgnevus I AS-i ees 544,36 eurot, sh tähtajaks tagastamata kasutatud krediidilimiit: 494,96 eurot, tähtajaks tasumata intressid 39,40 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu 10,00 eurot. Kostja kasutatud krediiti tagastanud ei ole. Lepingu xxxx ülesütlemise seisuga so 26.10.2023 oli kostjal tagastamata 15.07.2023, 15.08.2023, 15.09.2023 ja 15.10.2023 maksed. Lepingu xxxx ülesütlemise seisuga so 30.10.2023 oli kostjal tagastamata 10.07.2023, 10.08.2023, 10.09.2023 ja 10.10.2023 maksed. 30.10.2023 loovutas C AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. I AS loovutas 26.10.2023 kostja vastased nõuded Aktiva Finace Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt H. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja lepingu xxxx põhivõlgnevus 4556,89 eurot, intress 237,89 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 410,32 eurot, lepingu xxxx põhivõlgnevus 494,96 eurot, intress 39,40 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 65,81 eurot, lepingu xxxx põhivõlgnevus 1739,18 eurot, intress 146,26 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 256,96 eurot; viivised alates 4.06.2024 kuni xxxx põhinõude summas 4556,89 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 14,9% aastas; viivised alates 4.06.2024 kuni xxxx põhinõude summas 494,96 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22% aastas; viivised alates 4.06.2024 kuni xxxx põhinõude summas 1739,18 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 24,9% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 770 eurot ja hageja õigusabikulud 696 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetluskulude nimekri ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.09.24.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandjate poolt ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (21.01.21 lepingu nr. xxxx määraga 39,78%, 19.07.21 laenuleping nr. xxxx määraga 30,87% ja 19.10.20 leping nr xxxx määraga 17,91%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.20.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,52% ning alates 30.11.20.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. Seega vastasid lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,52*3=61,56%; 20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 770 eurot ja esindustasu 696 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 770 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 770 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus märgib esmalt, et kuna käesolevas asjas ei ole maksekäsu kiirmenetlust toimunud, siis ei ole põhjendatud hageja menetluskulud TsMS § 484.2 alusel summas 20 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 4 h, 169 eur/h summas 676 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 3 tundi, kokku summas 300 eurot (3*100). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1070 eurot (770+300), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1070 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.