Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (4)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagis toodud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled teenuse osutamise lepingu, mille alusel teostas hageja kostjale sõnumiedastusteenust. Selline leping on käsitatav käsunduslepinguna. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes. Poolte tahet tuleb tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt ka RKTKo 05.06.2019, 2-17-17217/37, p 15). Seega tuleb käesolevas asjas kindlaks teha, kas mõlemad pooled on avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks. Arvutivõrgu abil lepingu sõlmimisele kohaldub VÕS § 621, mille esimene lõige sätestab, et ettevõtja, kes sõlmib lepingu arvutivõrgu abil, annab lepingu teise poole kasutusse sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele teisel poolel on juurdepääs ja mille abil ta saab enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sätte eesmärgiks on kaitsta isikute usaldust internetis lepingu sõlmimise korral, tagades talle võimalus oma tellimus enne selle ärasaatmist veel kord üle vaadata ja vajaduse korral sisestusvead ära parandada. Tellimuse all tuleb mõista igasugust kliendipoolset ettevõtjale suunatud ja mingi soorituse saamisele suunatud avaldust, ükskõik kas selle näol on õiguslikus mõttes tegemist pakkumuse (mis peaks olema reegel), nõustumuse või ettepanekuga pakkumuse esitamiseks (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 621, p 4.1). VÕS § 621 lg 2 näeb ette, et enne VÕS § 621 lg-s 1 nimetatud tellimuse edastamist teeb ettevõtja lepingu teisele poolele teatavaks: 1) lepingu sõlmimise tehnilised etapid; 2) kas ettevõtja säilitab lepinguteksti pärast lepingu sõlmimist ja kas see jääb lepingu teisele poolele kättesaadavaks; 3) tehnilised vahendid sisestusvigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks; 4) lepingu sõlmimiseks pakutavad keeled; 5) ettevõtja järgitavad reeglid ja elektroonilised võimalused nendega tutvumiseks. Eeltoodust nähtub, et VÕS § 62 1 lg 2 p 1 kohaselt peab ettevõtja (hageja) enne tellimuse edastamist lepingu teisele poolele teatavaks tegema lepingu sõlmimise tehnilised etapid, st toimingud, mida peab ettevõtja (hageja) ühelt poolt ja teine lepingupool teiselt poolt tegema selleks, et leping saaks sõlmitud. Sealhulgas peab teise lepingupoole jaoks olema selge, millal on tema oma tellimusega õiguslikult seotud ning millal tekivad ettevõtjal lepingulised kohustused. Lepingulise suhte olemasolu kindlaksmääramine ja nõude kvalifitseerimine on õiguse kohaldamise küsimus, kusjuures kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Hageja on esitanud kohtule lepingu, mis on allkirjastamata ja milles ei ole poolte andmeid (dtl 12–19, tõlge dtl 101–104). Tegemist on tüüptingimustega, mis on kättesaadavad veebilehel kasutajaks 3 (4)

registreerimisel (dtl 11, tõlge dtl 100). Lepingu sõlmimise üldreeglid kehtivad ka tüüptingimustega lepingu sõlmimisel. Hageja on lepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud kohtule väljavõtte veebilehelt konto loomise võimalikkuse kohta (dtl 11, tõlge dtl 100). Lisaks on hageja esitanud kohtule väljavõtte kasutaja registreerimisest (dtl 61, tõlge dtl 99), kust nähtub konto nimi „Mejor“, kostja nimi ja aadress, konto loomise kuupäev (15.12.2021) ning konto haldajaks on märgitud Marko Pilisner, kes ei ole kostja juhatuse liige. Kohus on hagejale tõendamiskoormist selgitanud 12. augusti 2024 kohtumääruses (dtl 90, 91). Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja tegi tahteavalduse (esitas tellimuse) sõnumiedastusteenuse saamiseks. Samuti ei nähtu, millise sisuga tahteavalduse kostja sõnumiedastusteenuse saamiseks tegi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja registreeris konto hageja veebilehel. Isegi, kui kostja konto registreeris, siis üksnes konto registreerimine arvutivõrgus ei tekita poolte vahel lepingulisi kohustusi teenuse osutamiseks ja selle eest tasumiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud teenuse osutamist kostjale. Kohus märgib, et hageja poolt koostatud arve ei tõenda lepingu sõlmimist poolte vahel. Lepingu sõlmimise eelduseks on vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes, mida hageja praegusel juhul tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.