AS SEB Pank hagi A.I vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 3868,65 euro, intressi 203,65 euro, sissenõutavaks muutnud viivise 165,89 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4 779,41 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn; Hageja volitatud esindaja: Elo Ilumäe, e-post: XXX, xxx; Dagne Niit; e-post: XXX Kostja: A.I (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS SEB Pank hagi A.I vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A.I-lt hageja AS SEB Pank kasuks 22.11.2022 sõlmitud laenulepingust nr 2022017300 tulenev 25.08.2024 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 999,52 eurot.
3.Jätta menetluskulud 21% ulatuses A.I ja 79% ulatuses SEB Pank AS kanda.
4.Määrata kindlaks SEB Pank AS menetluskulud 560 eurot ja mõista A.I-lt välja 21% ehk 117,60 eurot SEB Pank AS kasuks. A.I-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.AS SEB Pank esitas 25.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4072,80 euro saamiseks. Kohus tegi 29.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 04.09.2023 aadressil XXX. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohtunikuabi 27.09.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 22.06.2007 krediitkaardi lepingu nr. A070018955, lepingu krediidilimiidiga 10 000 Eesti krooni ja kohustusliku tagasimaksega 416 Eesti krooni kuus. 27.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja arvelduslaenu lepingu nr A070028804, krediidilimiidiga 10 000 Eesti krooni. Kuna kostjal tekkisid makseraskused, esitas kostja 16.11.2020 hagejale väikelaenu taotluse, mille sihtotstarve oli varasemate lepingute refinantseerimine.
3.03.11.2022 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenu lepingu nr 2022017300. Lepingu kohaselt oli intressimääraks 14% aastas, hageja ja kostja kokku viivise määras 14% aastas, krediidi kulukuse määraga 15,68%, lepingutasuga 35,10 eurot, kontode kuutasu on kokku 0,30 eurot ja laenusummas 3900 eurot. Laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 6200,35 eurot.
4.22.11.2022 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa 2, millega muudeti maksegraafikut ja kostja sai maksepuhkust alates 25.11.2022 kuni 25.04.2023. Muudetud lepinguga pidi kostja tagastama laenu igakuiselt alates 25.05.2023 annuiteetmaksetena summas 76,85 eurot. Kokku 78 makset. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 6287,66 eurot.
5.Oma taotluses kinnitas kostja, et tema sissetulek on 640 eurot kuus. Ühtlasi kinnitas kostja, et tal on kohustusi väljaspool AS-i SEB Pank. Hageja teostas kostja nõusolekul päringu Maksuja Tolliametile, maksuandmete saamiseks. Kostja on hagejale kinnitanud, et töötab ettevõttes X OÜ. Tehtud analüüsi tulemusel olid kostja maksekohustused kokku ligilaudu 1179 eurot kuus, milles sisaldusid kostja kohustused hageja ees.
6.Tulenevalt eeltoodust soovis hageja kostja kohustuste mahtu vähendada, st võlgnevuste, mis tulenesid lepingutest 1 ja 2 refinantseerimise eesmärk oli kostjale anda võimalus maksevõimekohasemaks maksmiseks ning leevendada kostja igakuiseid kohustusi – leevenduslaen makseraskustes kliendile. Lisaks vähendas hageja ka intressi määra võrreldes varasemalt sõlmitud lepingutega. Ennem refinantseerimise lepingu sõlmimist oli kostja maksekohustus hageja ees igakuiselt ligikaudu 141 eurot, millest krediitkaardi lepingu põhiosa- ja intressimakse kokku 131 eurot ning arvelduslaenu lepingu intressimakse igakuiselt ligikaudu 10 eurot. Peale lepingu sõlmimisest vähenes igakuine makse ning uueks makseks oli 73 eurot. Intressi määraks leppisid hageja ja kostja kokku 14%. Seega vähendas hageja refinantseerimise lepingu sõlmimisega kostja kohustusi igakuiselt 68 eurot võrra ning laenu kogu summa ei suurenenud. Kokku koos kõikide kohustustega sh väliste kohustustega vähenes kostja maksekoormus. hageja seisukohal, et ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise nõudeid.
7.Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja maksekohustuse rikkumise tõttu
saatis hageja kostjale 28.07.2023 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 23.08.203. Kostja nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ega võtnud hagejaga ühendust võimalike läbirääkimiste pidamise osas, seega ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 24.08.2023.
8.Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus kätte toimetatud 24.01.2024 kohtute infosüsteemi e-toimiku kaudu, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhinõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
13.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse punktis 3 ning hagiavalduse täpsustuse punktis 2 on esitatud kostja krediidivõimelisuse analüüs (dtl 43-49, dtl 99-102). Kohus, tutvudes tõendiga, asub seisukohale, et krediidiandjale kättesaadavate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
14.Analüüsist nähtub, et kostja esitas 16.11.2020 hagejale väikelaenu taotluse, mille sihtotstarve oli laenu refinantseerimine. Oma taotluses kinnitas kostja, et omab sissetulekut summas 640 eurot. Ühtlasi kinnitas kostja, et omab kohustusi väljaspool AS-i SEB Pank. Lisaks teostas hageja kostja nõusolekult päringu Maksu- ja Tolliametile (dtl 62-63), maksuandmete saamiseks. Kostja on hagejale kinnitanud, et töötab ettevõttes X OÜ. Hageja teostas kostja poolt esitatud andmete alusel maksevõime analüüsi, mille kohaselt olid kostja maksekohustused kokku ligilaudu 1179 eurot, milles sisaldusid kostja kohustused hageja ees.
15.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja taotluses esitatud andmetest, mille kohaselt on kostja kinnitanud, et omab sissetulekut summas 640 eurot kuus ja Maksu- ja Tollameti maksutõendist. Hageja ei ole kontrollinud krediidiandja maksehäireregistrit, kas kostjal on kehtivad maksehäireid. Hageja on koostanud kostja maksekohustuste koondtabeli koos kohustustega teiste krediidiandjate ees, mille kohaselt on maksekohustused kokku ligilaudu 1179 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitas,
et üksnes kostja täidetud laenutaotluses esitatud andmed ja maksutõend ei ole piisavad veendumaks laenusaaja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitas ka, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuameti andmed maksehäirete kohta jms. Hageja hagiavalduses esitatud maksevõime analüüsi kohaselt on kostja sissetulek 615 eurot kuus, elamiskulud kokku 547 eurot kuus. Kohustused erinevate laenuandjate ees 1179 eurot. Analüüsi tulemusel on kostja maksevõime vaba raha peale arvestatud makseid ja elamiskulusid -980 eurot kuus.
16.Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
17.Hageja väitel on tegemist varasemate (22.06.2007 sõlmitud lepingu nr. A070018955, krediidilimiidiga 10 000 Eesti krooni ja 27.09.2007 sõlmitud lepingu nr A070028804, laenusummas 10 000 Eesti krooni) laenude refinantseerimisega. Kohtu arvutuste kohaselt ületab 2022 sõlmitud lepingute laenusumma kolmekordselt 17 aastat tagasi võetud laenude summat ning võrrelda ei ole võimalik 2007 sõlmitud lepingute tagasimaksete suurust refinantseeritud laenude tagasimaksetega. Samuti ei ole võimalik võrrelda aastal 2007 sõlmitud laenulepingute kogukulu tarbijale aastal 2022 sõlmitud lepingute kogukulule kuivõrd hageja ei ole varasemaid andmeid kohtule esitanud. Küll aga on suurenenud 25.11.2022 kuni 25.04.2023 maksepuhkusega laenu kogukulu kostjale 6200,35 eurolt 6287,66 euroni.
18.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
19.Kuivõrd hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, kohustas kohus 01.04.2024 hagejat täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja esitas haginõude täpsustuse, milles kordas varasemat seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning juhuks kui kohus jääb siiski arvamusele, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, esitas hageja alternatiivselt lepingu nr 2022017300 ümberarvestuse (lisa 9, dtl 167-180). Tabelist on näha hageja poolset ümberarvestust tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7. Lepingu ümberarvestuse kohaselt oleks kostja ka ülesütlemise ajal olnud võlgnevuses hageja ees (tähistatud tabelis kollasega). Hageja on seisukohal, et leping on kehtivalt üles öeldud.
20.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
21.Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. Hageja on esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt on intressimäär 2,5% kuni 4%. Kuivõrd hageja ja kostja sõlmisid viimase laenulepingu 22.11.2022, on intressimäär Eesti Panga võlasuhete intressimäära järgi 0%. Kostja ei võlgne VÕS 403 4 lg 7 ka muid tasusid.
22.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 3900 euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimakseid vahemikus 03.11.2022 kuni 25.05.2023 kokku 306,93 euro ulatuses (lisa 3, dtl 51-52). VÕS § 4034 lg 7 alusel on hageja oma nõude ümberarvestuses märkinud
laekumistest 35,10 eurot teenustasu katteks, 53,99 eurot intressi katteks ning 217,84 eurot põhiosa tagasimaksete katteks (dtl 167-180).
23.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Krediidiandja edastas kostjale 28.07.2023 meeldetuletuskirja hoiatusega, et kostja on võlgnevuses summas 221,43 eurot (laenu põhisumma 62,25 eurot, intress 125,58 eurot ja viivis 0,33 eurot). Järgmine lepingujärgne maksepäev on 25.08.2023 ning makse suurus 76,85 eurot. Hageja hoiatas, et tähtajaks 23.08.2023 võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb laenuandja lepingu 24.08.2023 üles.
24.Kostja on lepingu kohaselt saanud laenu 3900 eurot. 24.08.2023 seisuga oli kostja teinud tagasimakseid kokku summas 306,93 eurot (dtl 51-52). Lepingutingimuste p 2 kohaselt tuli kostjal tagastada laenu igakuiselt alates 25.05.2023 annuiteetmaksetena (laenumakse koos intressiga) summas 76,85 eurot (dtl 68). Kokku tuleb tasuda 78 makset. Kostjale väljastati laenulimiiti kokku 3900 eurot 22.11.2022, seega alates 25.05.2023 oli igakuiseks tasumiseks kindlaksmääratud summaks 76,85 eurot (iga kuu 25. päeval). 24.08.2023 seisuga oli kostjal kohustus tasuda mai, juuni ja juuli osamaksed kokku summas 230,55 eurot (3*76,85) ning kostja oli tasunud 306,93 eurot. Seega ei olnud kostja veel lepingu erakorralise ülesütlemise päeval 24.08.2023 veel tasumisega võlgnevuses. Kohus märgib, et võlgnevus 0,47 eurot tekkis alles 25.08.2023 seisuga, mil oli neljanda lepingujärgse annuiteetmakse summas 76,85 eurot tähtaeg ning kostja oli tasunud selleks päevaks neljanda makse arvestusena 76,38 eurot (76,85+76,85+76,85+76,38).
25.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud viivituses 3 põhiosa tagasimaksega 24.08.2023 seisuga, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 24.08.2023 üles öelda ning leping kehtib.
26.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on juhuks, kui kohus loeb krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunuks, esitanud Excel tabeli alternatiivselt lepingu nr 2022017300 ümberarvestuse (lisa 9, dtl 167-180), mille kohaselt oleks lepingu ümberarvestuse kohaselt kostja ka ülesütlemise ajal olnud võlgnevuses hageja ees (tähistatud tabelis kollasega).
27.Hageja ei ole välja toonud ümberarvestuste kohast põhivõlgnevuse, intressi ega ka viivise summat. Kuivõrd kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine ei kehti, ei ole hagejal tekkinud õigust kogu krediidi tagastamist nõuda. Teistsugust nõudearvestust ei ole hageja esitanud. Kohtuotsuse tegemise seisuga on muutunud sissenõutavaks maksed kuni 25.08.2024. Alates 25.08.2023 on kostja võlgnetav summa kokku 999,52 eurot, mis lepingutingimuste p 2 kohaselt vastab igakuisele maksele 76,85 eurot, lisaks võlgnevus 0,47 eurot.
28.Kohtuotsuse tegemise seisuga 25.08.2024 on muutunud sissenõutavaks maksed perioodil 25.08.2023 kuni 25.08.2024 ehk 0,47 eurot 4. osamakse tasumata osas ja osamaksed 5-17, kogusummas 999,52 eurot. Seega rahuldab kohus põhivõlgnevuse nõude 25.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud summas 999,52 eurot.
29.Juhuks, kui kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hageja esitanud küll ümberarvestuse tabeli kuid ei ole esitanud selget intressinõuet kuni lepingu ülesütlemiseni. Kohus on tuvastanud, et intressimäär oli 0%. Seega kohus jätab intressinõude rahuldamata.
30.Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on lepingujärgne intressimäär või seadusjärgne intressimäär olenevalt sellest, mis on kõrgem, kuid hageja on juhuks, kui kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitanud küll ümberarvestuse tabeli kuid ei ole esitanud sissenõutavaks muutunud viivisenõuet ega ka edasiulatuva viivise nõuet. Kohus ei arvuta sissenõutavaks muutunud viiviseid vaid viivisenõuded peavad olema selged ja tulenema hagiavalduse resolutsioonist. Seega kohus jätab viivise nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
32.Kohus rahuldas hageja nõude 4779,41 eurot 21% ehk 999,52 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 21% ulatuses kostja ja 79% ulatuses hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 560 eurot. Muid menetluskulusid hageja esitanud ei ole.
35.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
36.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 560 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 21% hageja menetluskuludest ehk 117,60 eurot.
37.Kostja ei ole hagile vastanud, menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
38.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.