Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Piirmets ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-5701
Kohtuasi
TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi avaldus Tallinn, Punane tn 14a korteriühistu vastu Tallinn, Punane tn 14a korteriühistu korteriomanike 15.02.2023. a korralise üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Punane tn 14a korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaselts (registrikood 10057432), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa Puudutatud isik Tallinn, Punane tn 14a korteriühistu (registrikood 80356923), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi 15.06.2023. a menetlusdokumendile lisatud tõend ja selle tõlge.
2.Jätta Tallinn, Punane tn 14a korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 16.05.2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-23-5701 muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
Jätta määruskaebemenetluse kulud Tallinn, Punane tn 14a korteriühistu kanda.
5.Mõista Tallinn, Punane tn 14a korteriühistult TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulude hüvitis 1062 eurot 50 senti. Tallinn, Punane tn 14a korteriühistu on kohustatud tasuma alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsile menetluskulude hüvitiselt (1062 eurot 50 senti) viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-5701 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaselts (avaldaja) esitas 14.04.2023 Tallinn, Punane tn 14a korteriühistu (Punane 14a KÜ) vastu avalduse, milles palus tuvastada Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a korralise üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 vastu võetud otsuse (15.02.2023. a üldkoosoleku otsus) tühisus või tunnistada nimetatud otsus kehtetuks. Avalduse kohaselt võeti 15.02.2023 Punane 14a KÜ korteriomanike üldkoosolekul vastu järgmine otsus: „Tasmo häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes, segab normaalset KÜ toimimist (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32), on korduvalt jätnud täitmata korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 31 sätestatud kohustused. Võõrandada Tasmo Ärigrupi korteriomandid.“ Nimetatud otsuse poolt anti 24 häält ja ainsana hääletas otsuse vastu avaldaja esindaja. Tegemist oli korteriomandi võõrandamise nõude esitamise otsusega korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 mõttes. Korteriomanikud, korteriomanike üldkoosolek ja Punane 14a KÜ juhatus rikkusid pahatahtlikult seadustest ja Punane 14a KÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid. Vaidlusaluse otsuse eesmärgiks oli jätta avaldaja hääleõigusest ilma KrtS § 22 lg 3 alusel (st tekitada olukord, et avaldaja kui korteriomaniku kohta kehtib KrtS § 32 alusel tehtud otsus ning esindatuse määramisel selle liikme häält ei arvestata). Vaidlustatud otsusega otsustatud küsimust ei olnud Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku päevakorras. Korteriomanikele 07.02.2023 edastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli päevakorrapunkt 4 sõnastatud järgmiselt „Tasmo Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ Punane 14a suhtes.“ Viidatud sõnastuses kinnitas Punane 14a KÜ korteriomanike üldkoosolek ka päevakorra. Seega ei tulenenud päevakorrast, et üldkoosolekul hakatakse otsustama korteriomandi võõrandamise nõude esitamist avaldaja vastu. Eelnevast tulenevalt on vaidlusalune otsus tühine, sest otsus võeti vastu küsimuses, mida päevakorras ei olnud (st rikuti oluliselt otsuse vastuvõtmise korda). Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosolekul osales 25 liiget 28-st. Seetõttu ei saanud üldkoosolek võtta vastu otsuseid päevakorravälistes punktides (KrtS § 20 lg 1, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201; Punane 14a KÜ põhikirja p 8.3.1). Lisaks olid vaidlusalusel otsusel muud puudused (mh ei esitatud avaldajale etteheidetavaid rikkumisi, rikuti otsuse vormistamise nõudeid).
2-23-5701 Edasine menetlus
2.Punane 14a KÜ esindaja palus 04.05.2023. a e-kirjas pikendada kirjaliku seisukoha esitamise tähtaega, et kasutada professionaalset õigusabi. Ühtlasi märkis Punane 14a KÜ esindaja etteruttavalt, et ta vaidleb avaldusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
3.Maakohus jättis 05.05.2023. a määrusega tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata, määras menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja (09.05.2023), selle kohta seisukoha esitamise tähtaja (12.05.2023) ja määruse teatavaks tegemise aja (19.05.2023). Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg-s 1 sätestatud tähtaja pikendamise eeldused ei ole täidetud eelkõige seetõttu, et taotlus esitati pärast tähtaja möödumist. Punane 14a KÜ juhatuse liikmele toimetati avaldus ja menetlusse võtmise määrus isiklikult KÄPO-s kätte 19.04.2023 ning avaldusele vastamise tähtpäev saabus 03.05.2023. Punane 14a KÜ ei vastanud maakohtule tähtaegselt. Punane 14a KÜ ei põhistanud tähtaja möödalaskmise mõjuvat põhjust. Soov kasutada professionaalset õigusabi ei õigusta menetlustähtaja mööda laskmist ega möödunud tähtaja pikendamist. See põhjustaks asja lahendamise viibimist.
4.Punane 14a KÜ esitas 11.05.2023 vastuväite maakohtu tegevusele ning palus tühistada 05.05.2023 määruses tehtud menetluslikud korraldused, lükata edasi lahendi tegemise aja, rahuldada Punane 14a KÜ ärakuulamise taotluse ja viia läbi eelmenetluse. Vastuväite kohaselt rikkus maakohus tsiviilasja menetlemisel eelmenetluse läbiviimise kohustust ja uurimispõhimõtet ning ei taganud menetlusosalistele TsMS § 477 lg-s 4 sätestatud ärakuulamise õigust. Ärakuulamise õiguse kasutamine peab olema tagatud ka siis, kui kohus otsustab lahendada asja kirjalikus menetluses. Punane 14a KÜ 04.05.2023. a e-kirjast nähtus Punane 14a KÜ tahe olla tsiviilasjas ära kuulatatud. Maakohus jättis 05.05.2023. a määrusega Punane 14a KÜ-le ärakuulamise õiguse tagamata. Punane 14a KÜ-le ärakuulamise õiguse tagamiseks on piisav tagada võimalus esitada kirjalik seisukoht. Maakohus ei täitnud eelmenetluse ülesandeid ning asja ei ole ammendavalt arutatud, mistõttu ei ole see lahendamiseks valmis. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis 16.05.2023. a määrusega rahuldamata Punane 14a KÜ vastuväite maakohtu tegevusele. Maakohus rahuldas avaldaja avalduse ja tuvastas Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku vaidlustatud otsuse tühisuse. Maakohus jättis menetluskulud Punane 14a KÜ kanda, määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1310 eurot 32 senti ning mõistis nimetatud summa Punane 14a KÜ-lt avaldaja kasuks välja koos kohustusega tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivist.
5.1.Maakohus jättis rahuldamata Punane 14a KÜ 11.05.2023. a vastuväite maakohtu tegevusele. Maakohus tagas Punane 14a KÜ-le TsMS § 477 lg-s 4 sätestatud ärakuulamise õiguse, kui määras Punane 14a KÜ-le avaldusele vastamiseks tähtaja. Punane 14a KÜ ei kasutanud määratud tähtaja jooksul ärakuulamisõigust ning jättis oma seisukohad tähtaegselt esitamata. Punane 14a KÜ 04.05.2023. a tähtaja pikendamise taotlus ja 11.05.2023. a vastuväide kohtu tegevusele ei sisaldanud menetlustähtaja möödalaskmise mõjuvat põhjust. Maakohus põhjendas 05.05.2023. a määruses TsMS § 331 lg 1 alusel hilinenult esitatud avalduse menetlemata jätmist ja uue tähtaja määramata jätmist. Kohtul ei ole kohustust menetleda sisustamata ja hilinenult esitatud vastuväiteid. Lisaks ei rikkunud maakohus
2-23-5701 uurimispõhimõtet ega jätnud täitmata eelmenetluse ülesandeid. Maakohtule esitati avaldusega piisavalt andmeid ja tõendeid, et asja sisuliselt lahendada. Uurimispõhimõtte kohaldamine ja eelmenetluse ülesannete täitmine on kontrollitav määruskaebemenetluses seaduses sätestatud korras.
5.2.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsad asjaolud: -
-
-
-
päevakorrapunkt 4 sõnastati Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku kokkukutsumise 07.02.2023. a teates järgmiselt „Tasmo Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ Punane 14a suhtes“ (dtl 14); päevakorrapunkt 4 kinnitati Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosolekul sõnastuses: „Tasmo Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ Punane 14a suhtes“ (dtl 10); punktina 4 võeti Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosolekul vastu otsus: „Tasmo häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes, segab normaalset KÜ toimimist (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §32), on korduvalt jätnud täitmata korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 31 sätestatud kohustused „võõrandada Tasmo Ärigrupi korteriomandid“ (dtl 12); üldkoosolekul osales 25 korteriomanikku; korteriomandeid on 28 (dtl 10).
5.3.Maakohus tuvastas, et Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosolekul vastuvõetud vaidlusalune otsus on KrtS 29 lg 1 alusel koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine. Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord (KrtS § 20 lg 1, MTÜS § 20 lg 6). Tegemist on minimaalsete nõuetega korteriühistu liikmete kaitseks. Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku kokkukutsumise 07.02.2023. a teate päevakorrapunkti 4 sõnastuses ei viidatud, et selle päevakorrapunkti raames otsustatakse avaldaja korteriomandi võõrandamist KrtS § 32 alusel. Nimetatud küsimuse otsustamine ei järeldunud vastavast päevakorrapunktist ka seda väga laialt tõlgendades. Nii võlgnevuse kui ka häiriva tegevusega tegelemiseks on korteriühistul erinevaid võimalusi ning korteriomandi võõrandamisel KrtS § 32 alusel on kõige raskemad tagajärjed. Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosolekul otsustati avaldaja korteriomandite võõrandamist KrtS § 32 mõttes, ilma et see küsimus oleks olnud vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisel päevakorras. Täidetud ei olnud ka MTÜS § 201 lg-s 5 sätestatud alused täiendava küsimuse päevakorda võtmiseks, sest Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku protokolli kohaselt ei otsustatud täiendava küsimuse päevakorda võtmist. Lisaks ei saanud korteriomandi võõrandamise nõude esitamist otsustada ilma küsimust päevakorda võtmata MTÜS § 201 lg 6 alusel, sest tegemist ei olnud järgmise üldkoosoleku kokkukutsumisega ega avalduste, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, lahendamisega. Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega kaasneb üldkoosoleku otsuse tühisus. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 14). Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik
2-23-5701 korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida (KrtS § 29 lg 1). Korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosolekul ei osalenud kõik liikmed (osales 25 liiget 28-st). Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on olemuselt alati oluline rikkumine, millega kaasneb sellisel koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus.
5.4.Kuna üldkoosoleku otsus on tühine, ei hinda kohus teisi võimalikke otsuse tühisuse või kehtetuse aluseid.
5.5.Avalduse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 1 lause 2 alusel Punane 14a KÜ kanda. Avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot oli põhjendatud ja vältimatu kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 139 lg 2). Põhjendatud kohtuväline kulu TsMS § 144 p 2 mõttes oli kahe pangaülekande teenustasu, kokku 32 senti. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu (170 eurot (km-ta)) ning avalduse koostamiseks (sh materjalide kogumiseks ja nendega tutvumiseks) osutatud õigusteenuse maht (seitse tundi) oli vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Avaldaja esitas algses avalduses alternatiivsed käsitlused, et tagada oma õiguste igakülgne kaitse. See, et maakohus tuvastas vaidlustatud üldkoosoleku otsuse tühisuse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, ei muutnud ainetuks või ebavajalikuks avaldaja põhjalikku avaldust ja sellega seotud kulu. Kokku on avaldaja põhjendatud ja valik menetluskulu 1310 eurot 32 senti (riigilõiv 120 eurot + 32 senti kohtuväline kulu + lepingulise esindaja tasu 1190 eurot). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Punane 14a KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus läbi vaatamata või rahuldamata või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtus kantud menetluskulud palub Punane 14a KÜ jätta avaldaja kanda või menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse menetlemise kulud palub Punane 14a KÜ jätta avaldaja kanda.
6.1.Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus ei viinud tsiviilasjas läbi eelmenetlust ega selgitanud välja menetlusosaliste nõudeid, väiteid ja vastuväiteid (TsMS § 477 lg 1, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3). Asja materjalidest ei nähtu mh maakohtu poolt eelmenetluse lõpetamine. Maakohus ei arutanud asja ammendavalt ning see ei olnud lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1, § 477 lg 1, § 478 lg 1, § 463 lg 2; RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p-d 23 ja 25). Maakohus rikkus uurimispõhimõtet (TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 7), mis on hagita menetluses ette nähtud eelkõige selleks, et tagada kõigi asjaolude võimalikult objektiivne ja ammendav väljaselgitamine. Maakohus tegi lahendi üksnes avalduse alusel ega teinud ühtki uurimispõhimõtte täitmisele ja tegeliku olukorra väljaselgitamisele suunatud toimingut. Uurimispõhimõtte rikkumisega võib kaasneda vale lahend ning tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, mille tagajärjeks on lahendi tühistamine (RKTKm 04.10.2012, 3-2-1-108-12, p-d 13 ja 15). Maakohus rikkus TsMS § 333 lg 1 lauset 2, kuna jättis eraldi määrusega lahendamata Punane 14a KÜ vastuväited kohtu tegevusele menetluse juhtimisel. Maakohus märkis üksnes lakooniliselt, et uurimispõhimõtte kohaldamine ja eelmenetluse ülesannete täitmine on kontrollitav määruskaebemenetluses seaduses sätestatud korras.
2-23-5701 Maakohus rikkus ärakuulamise tagamise kohustust (TsMS § 477 lg 4) ja asja suulise arutamise põhimõtet. Ärakuulamisõigus võimaldab isikul kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi (sh esitada arvamust, taotlusi ja tõendeid ning põhjendada oma seisukohti ja esitada vastuväiteid) ning loob eeldused isiku huvide ja seisukohtade arvestamiseks lahendis. Ärakuulamise õigus on tuletatud põhiseaduslikust õigusest olla oma kohtuasja arutamise juures (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lg 2). Selle õiguse tagamata jätmine on menetlusõiguse oluline rikkumine, mida kõrgema astme kohus ise üldjuhul kõrvaldada ei saa (RKTKm 22.02.2010, 3-2-1-124-09, p-d 29 ja 30). Kohus ei tohi teha lahendit isiku kahjuks, ilma et talle oleks tagatud reaalne võimalus olla ära kuulutatud. Asja arutamisena PS § 24 lg 2 tähenduses tuleb mõista eelkõige suulises, kuid ka kirjalikus vormis toimuvat osalemist kohtumenetluses. PS § 24 lg-s 2 ette nähtud põhiõiguse riive saab olla õigustatud üksnes teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslikku järku väärtuste kaitseks (RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15, p 30). Kohtu poolt ärakuulamise õiguse tagamine eeldab tavapäraselt asja arutamist suulises menetluses (RKKKm 21.04.2011, 3-1-1-17-11, p 6.2). Kohtuistungi pidamata jätmine olukorras, kus see tulnuks seaduse kohaselt pidada, võib olla õigusliku ärakuulamise põhimõtte oluline rikkumine isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas pooltele oli vaatamata kohtuistungi pidamata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 20). Ärakuulamise õiguse kasutamine peab olema tagatud ka siis, kui kohus otsustab lahendada asja kirjalikus menetluses. Asja on TsMS § 477 lg 2 kohaselt lubatud lahendada kirjalikus menetluses, kui pooltele oli tagatud võimalus esitada enne asja lahendamist oma väited, vastuväited ja tõendid (RKTKm 27.04.2009, 3-2-1-45-09, p 17). Punane 14a KÜ väljendas 04.05.2023 ja 11.05.2023 tahet olla praeguses tsiviilasjas ära kuulatatud. Hagita asjades kehtib uurimisprintsiip ning avalik huvi nõuab objektiivse huvi väljaselgitamist. Seetõttu ei ole hagita menetluses kohtule õigel ajal vastamata jätmisel samad tagajärjed kui hagimenetluses. Lisaks ei tulene seadusest, et kohtule õigel ajal vastamata jätmise tõttu kaotab menetlusosaline õiguse olla asjas ärakuulatud. Kohtupraktikas on tavapärane, et kohtud annavad menetlusosalistele võimaluse esitada põhjalik seisukoht pärast professionaalse õigusnõustaja kaasamist. Seda eriti olukorras, kus menetlusosalisele antakse seaduse järgi minimaalne tähtaeg avaldusele vastamiseks ning selle ajaga ei pruugi olla tagatud võimalus leida professionaalne õigusnõustaja viimaste suure töökoormuse tõttu.
6.2.Maakohus oleks pidanud jätma avalduse TsMS § 423 lg 2 p-de 1 või 2 alusel läbi vaatamata. Avalduses esitatud nõue ei vasta seadusele, sest kohus ei saa samal ajal tuvastada Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku otsuse tühisust ja tunnistada seda kehtetuks. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude kui olemuslikult tuvastushagi TsMS § 368 tähenduses võib esitada, kui nõude esitajal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Avaldusest ei nähtu avaldaja õiguslik huvi tuvastada vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisus, sest see ei tekita, muuda ega lõpeta avaldaja õigusi või kohustusi. Avaldaja õigusi või kohustusi võib mõjutada korteriomandite võõrandamise nõude esitamine KrtS § 32 lg 1 või § 33 lg 1 alusel ning avaldajal on võimalik oma (sh võõrandamisnõude esitamise aluseks oleva otsuse tühisusest tulenevad) vastuväited esitada selles menetluses. Avaldaja vastu ei ole sellist nõuet esitatud ja tal puudus õiguskaitsevajadus. Lisaks ei ole avaldaja vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudel õiguslikku perspektiivi, sest kohus ei saa hinnata asjaolusid, millele avaldaja nimetatud nõude esitamisel tugineb (avaldajal ei ole Punane
2-23-5701 14a KÜ ees võlgnevusi, mis annaksid KrtS § 33 lg 2 p 2 järgi õiguse esitada korteriomandite võõrandamise nõude; avaldaja ei sooritanud muid KrtS § 32 alusel otsuse tegemist õigustavaid rikkumisi). KrtS § 32 järgi tehtud korteriomanike üldkoosoleku otsuse korral ei hinda kohus, kas esinevad korteriomandi võõrandamise nõude eeldused KrtS § 32 lg 2 mõttes. Selles osas saab isik, keda kohustati korteriomandit võõrandama, esitada vastuväiteid hiljem, vajadusel ka KrtS § 33 alusel algatatud hagimenetluses (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p 17). Seejuures ei ole avaldajal vaja olla oma väidetavate õiguste kaitsmisel aktiivne enne, kui kohtule esitatakse võõrandamisnõue KrtS § 33 alusel. Avaldaja nõue vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole lubatav, kuna Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku protokollist ei nähtunud, et avaldaja esindaja oleks lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 4 lause 2).
6.3.Maakohus asus vääralt seisukohale, et vaidlustatud otsus on tühine. Maakohus kohaldas asja lahendades vääralt KrtS § 29 lg-t 1, § 20 lg-t 1 ja MTÜS § 20 lg-t 6 ning leidis ekslikult, et vaidlusaluse otsustuse tegemine ei olnud ette nähtud üldkoosoleku päevakorras. Olukorras, kus üldkoosoleku päevakorras oli märgitud avaldaja häiriva tegevuse ja võlgnevuse üle otsustamine, pidi mõistlik korteriühistu liige saama aru, et nende küsimuste üle otsustamine võib hõlmata võõrandamisnõude esitamist KrtS § 32 järgi (RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 14). Selliselt said päevakorrast aru nii avaldaja kui ka teised Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosolekul osalenud korteriomanikud. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamise aluseks on korteriomaniku häiriv tegevus KrtS § 32 lg 2 p 3 järgi ja korteriomaniku võlgnevus KrtS § 32 lg 2 p 2 kohaselt. Korteriühistu üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mida võimaldab KrtS või korteriühistu põhikiri. Korteriomaniku häiriva tegevuse ja võlgnevuse puhul võimaldab KrtS otsustada üksnes korteriomandi võõrandamise nõude esitamist. Vaidlustatud üldkoosoleku otsuse kehtivust ei mõjutanud see, et avaldaja vastu ei esitatud KrtS §-st 32 tulenevat nõuet, või see, et avaldajal oli mitu korteriomandit. KrtS § 32 alusel nõude esitamise otsustamine on seotud korteriomaniku isiku ja käitumisega. Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosolek oli õigustatud vastu võtma otsuseid ka küsimustes, mis ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud (MTÜS § 201 lg 5, KrtS § 20 lg 1). Vaidlustatud otsuse võtsid vastu 100% üldkoosolekul osalenud korteriomanikest (avaldajal ei olnud hääleõigust KrtS § 22 lg 3 järgi) ja üldkoosolekul osales üle poole Punane 14a KÜ liikmetest.
6.4.Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud TsMS § 172 lg 1 lausete 1 või 2 järgi avaldaja kanda. Avaldajal ei olnud vaja oma õigusi kaitsta ja vaidlustada Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku otsust olukorras, kus Punane 14a KÜ ei esitanud KrtS § 32 lg 1 või § 33 lg 1 alusel korteriomandite võõrandamise nõuet. Seega esitas avaldaja TsMS § 172 lg 1 lause 2 tähenduses põhjendamatu avalduse. Menetluskulude jätmine Punane 14a KÜ kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, kuna Punane 14a KÜ ei põhjustanud kohtuvaidlust.
6.5.Avaldaja menetluskulude maht ja avaldaja esindaja tunnitasu suurus ei ole põhjendatud. Vandeadvokaadi abi tunnitasu 204 eurot (170 eurot + km) ei vasta turuhinnale. Avaldaja menetlusdokumendis olid asjakohased selgitused üksnes kahel leheküljel (14.04.2023. a menetlusdokumendi p 3.1). Avaldaja enda menetlusdokumendist (viitest RKTKm 12.04.2023,
2-23-5701 2-20-2549/33, p 17) tulenes, et muudele vastuväidetele tuginemine ei olnud põhjendatud. Maakohus leidis põhjendamatult, et vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamine kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ei muutnud ainetuks või ebavajalikuks avaldaja põhjalikku avaldust ja selle kulu. Lisaks on praeguses hagita asjas kohtul aktiivne roll ning vaidluse tulemus ei sõltunud õigusabi mahust ega kvaliteedist. Seega olid avaldaja põhjendatud õigusabikulud 240 eurot (km-ta) (120 eurot ×2 tundi).
7.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus Punane 14a KÜ kanda. Avaldaja palub dokumentaalsete tõenditena vastu võtta 21.04.2023. a nõupidamise protokolli ja selle tõlke, millest nähtub, et Punane 14a KÜ lepinguline esindaja teadis avalduse kohtule esitamisest juba vähemalt 21.04.2023. Seega ei olnud takistusi, mille tõttu ei saanud Punane 14a KÜ esitada maakohtule seisukohta tähtaegselt. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
10.Esmalt leiab ringkonnakohus, et avaldaja vastusele lisatud uus tõend ja selle tõlge tuleb jätta TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, sest lisatud tõendil ei ole asjas tähtsust. Avaldaja palub dokumentaalse tõendina vastu võtta 21.04.2023. a nõupidamise protokolli koos tõlkega. Viidatud tõenditega soovib avaldaja tõendada, et Punane 14a KÜ-l ei olnud takistusi maakohtule seisukoha tähtaegselt esitamiseks, sh nähtub tõendist, et Punane 14a KÜ lepinguline esindaja teadis avalduse kohtule esitamisest juba vähemalt 21.04.2023. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumist ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune, või asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Praegu on vaidluse all see, kas maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei võimaldanud hagita asjas Punane 14a KÜ-l hiljem seisukohta esitada ja olla kohtus ära kuulatud. Seejuures tuvastas maakohus, et Punane 14a KÜ juhatuse liikmele toimetati avaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte 19.04.2023. Seega on asjas tuvastatud, et Punane 14a KÜ teadis avalduse esitamisest juba 19.04.2023 ning kohtule ei ole vaja täiendavalt tõendada seda, et ta teadis sellest vähemat 21.04.2023.
11.Edasi märgib kolleegium, et maakohus on hagita asja lahendades küll rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud Punane 14a KÜ-le andmata võimaluse olla kohtumenetluses ärakuulatud, kuid see ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused määruskaebemenetluses parandada.
11.1.Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui lahendas Punane 14a KÜ vastuväite kohtu tegevusele 16.05.2023. a määruses, s.o asjas tehtavas lõpplahendis. Kohus lahendabki TsMS § 442 lg 5 lause 1 ja § 463 lg 2 kohaselt veel
2-23-5701 lahendamata taotlused lõpplahendi resolutsiooniga ning vastuväite lahendamist lõppelahendis ei saa pidada menetlusõiguse normi rikkumiseks.
11.2.Maakohus eksis aga asja lahendades uurimispõhimõtte vastu ning jättis asja lahendades põhjendamatult välja selgitamata Punane 14a KÜ seisukoha ning andmata talle võimaluse olla korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtivust puudutavas kohtumenetluses ära kuulatud. Kohus teeb hagita menetluses TsMS § 435 lg 1 järgi koosmõjus § 477 lg-ga 1, § 478 lg-ga 1 ja § 463 lg-ga 2 määruse alles siis, kui asja on ammendavalt arutatud ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seejuures kohaldub hagita menetluses TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, st kohus ei ole üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ning selgitab üldjuhul ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid (RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543/48, p 18; RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 23). Lisaks tuleb TsMS § 477 lg 4 lause 1 kohaselt üldjuhul menetlusosaline hagita menetluses tema taotlusel ära kuulata. Kuigi üldjuhul toimub ärakuulamine TsMS § 477 lg 4 lause 2 kohaselt isiklikult ja suuliselt, võib kohus lugeda TsMS § 477 lg 4 lause 4 järgi piisavaks ka kirjalikult või elektrooniliselt esitatud seisukoha. Uurimispõhimõtte eesmärgi saavutamiseks peab kohus mh menetlusosaliste seisukohtades selgusele jõudma ning korraliku ärakuulamiseta ei ole see võimalik, seejuures ei tohiks ärakuulamise regulatsiooni rakendada kitsendavalt, mh lugeda ärakuulamiseks piisavaks avalduse vastamiseks saatmist (TsMS III komm (2018), § 477, p 3.5.3.a). Riigikohtu praktika kohaselt võib kohus küll lahendada hagita asja kirjalikult, kuid menetlusosalistele peab olema tagatud võimalus esitada enne asja lahendamist kõik oma väited, vastuväited ja tõendid (RKTKm 27.04.2009, 3-2-1-45-09, p 17). Isiku ärakuulamine võib ära jääda üksnes vältimatul juhul, eelkõige kui isik ei ole kohtule kättesaadav või ei kasuta kohtu pakutud ärakuulamise võimalust (RKTKm 22.02.2010, 3-2-1-124-09, p 29). Praeguses asjas määras maakohus 19.04.2023. a määruses Punane 14a KÜ-le tähtaja (14 päeva vastava määruse kättetoimetamisest) avalduse kohta seisukoha esitamiseks. Punane 14a KÜ ei vastanud maakohtule küll tähtaegselt, kuid esitas päev hiljem maakohtule taotluse tähtaja pikendamiseks, soovides esitada õigusteadmistega isiku abil seisukoha. Samuti palus Punane 14a KÜ ärakuulamise võimalust kohtu tegevusele esitatud vastuväites. Seega väljendas Punane 14a KÜ nii 04.05.2023. a taotluses kui ka 11.05.2023. a vastuväites kohtu tegevusele selgelt soovi olla korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtivust puudutavalt ära kuulatud, st esitas TsMS § 477 lg 4 lause 1 tähenduses ärakuulamise taotluse. Sellises olukorras ei võinud maakohus jätta Punane 14a KÜ-d ilma võimalusest olla ära kuulatud. Arvestades seda, et uurimispõhimõttest tulenevalt on oluline, et asja lahendamiseks olulised asjaolud saaksid välja selgitatud ja Punane 14a KÜ taotles enda ärakuulamist, oleks maakohus pidanud andma enne asja lahendamist Punane 14a KÜ-le võimaluse esitada vähemalt kirjalik või elektrooniline seisukoht avalduse kohta.
11.3.Kuigi maakohus rikkus ülaltoodu kohaselt menetlusõiguse norme, kui ei taganud Punane 14a KÜ-le võimalust olla ära kuulatud (esitada oma seisukohad kirjalikult), on Punane 14a KÜ määruskaebuses esitanud oma kirjaliku seisukoha ning ringkonnakohus arvestab sellega kohtuasja lahendamisel. Kuna tänaseks on saanud Punane 14a KÜ oma kirjaliku seisukoha kohtule esitada ning asja materjalidest ei nähtu, et uurimispõhimõttest tulenevalt vajaksid veel täiendavad asjaolud väljaselgitamist või et koguda tuleks täiendavaid tõendeid, saab ringkonnakohus maakohtu eksimused ise kõrvaldada. Ainuüksi ärakuulamisõiguse tagamiseks ei oleks praegusel juhul asja õige ja kiire lahendamise huvides põhjendatud maakohtu määrust tühistada ja saata asja samale maakohtule uueks lahendamiseks (vrd istungi korraldamata
12.Arvestades määruskaebuse väiteid leiab kolleegium, et kohtul ei ole alust jätta avaldust TsMS § 423 lg 2 p-de 1 või 2 alusel läbi vaatamata.
12.1.TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et ka hagita asjas on võimalik jätta avaldus läbi vaatamata, juhul kui selleks on alust. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-110-16, p 15).
12.2.Avaldaja avalduse läbi vaatamata jätmiseks ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust see, et avaldaja tugines avalduse esitamisel alternatiivselt nii Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse tühisusele kui ka kehtetusele. Riigikohus on rõhutanud, et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Olukorras, kus isik on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või vastupidi), tuleb tema nõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda. Nt võib kohus otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui isik on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele ta on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse tühisuse (RKTKo 03.03.2021, 2- 17-13391, p 27; RKTKo 05.06.2019, 2-16-19017, p 17.1). Kohtul tuleb esmajärjekorras kontrollida otsuse tühisuse aluste esinemist, sest kui otsus on tühine, ei saa seda enam kehtetuks tunnistada (RKTKm 04.10.2023, 2-22-5382, p 12). Eelnevast tulenevalt võis avaldaja korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel tugineda alternatiivselt nii otsuse tühisuse kui ka kehtetuse alustele. Kuigi iseenesest on õige Punane 14a KÜ arusaam, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks peaks üldkoosolekul osalenud avaldaja esindaja olema lasknud protokollida oma vastuväite otsusele, ei saa ülaltoodu valguses järeldada, et kohus peaks jätma alternatiivselt esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaatamata. Kohus võib, kuid ei pea jätma avaldust, sh avaldaja alternatiivset taotlust TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata.
12.3.Ringkonnakohus ei nõustu Punane 14a KÜ määruskaebuse väitega, et avaldajal ei ole praegu õiguslikku huvi tuvastada vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisust. Riigikohus on selgitanud, et otsuse tühisuse tuvastamise huvi on igal korteriomanikul (olenemata sellest, kas tema suhtes on otsuse tühisuse aluseks olevaid rikkumisi toime pandud või mitte; vt ka RKTKm 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p 21). Seega saab korteriomanik alati tugineda korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisuse alustele. Lisaks mõjutab avaldaja õigusi ja huve see, et Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosolekul otsustati esitada avaldajale KrtS § 32 lg 1 alusel nõue, et ta oma korteriomandid võõrandaks. Seega on avaldajal õiguslik huvi, et kohus vastavate aluste esinemisel tuvastaks vaidlusaluse otsuse tühisuse või tunnistaks selle kehtetuks. Nimetatut ei väära ringkonnakohtu hinnangul see, et KrtS § 32 järgi
2-23-5701 tehtud korteriomanike üldkoosoleku otsuse korral ei hinda kohus seda, kas esinevad korteriomandi võõrandamise nõude eeldused KrtS § 32 lg 2 mõttes, ning avaldajal on võimalik vastuväited korteriomandi võõrandamise nõude eelduste KrtS § 32 lg 2 mõttes täidetuse kohta esitada KrtS § 33 alusel algatatud hagimenetluses (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 17).
13.Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu lõppjäreldus, et Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku vaidlusalune otsus on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine.
13.1.Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek KrtS § 29 lg 1 kohaselt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Riigikohus on selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7, KrtS 20 lg 1). Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 14).
13.2.Siinsel juhul oli üldkoosoleku kutse kohaselt päevakorrapunkt 4 järgmine: „Tasmo Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ Punane 14a suhtes“ ning samas sõnastuses on kinnitatud ka üldkoosolekul selle päevakorra p 4. Selliselt sõnastatud päevakorrapunktist pidi mõistlik korteriühistu liige aru saama, et üldkoosolekul arutatakse Tasmo Ärigrupp AS-iga seotud probleeme, kuid mõistlik korteriühistu liige ei saanud sellest järeldada, et otsustatakse nõuda Tasmo Ärigrupp AS-ilt talle kuuluvate korteriomandite võõrandamist KrtS § 32 lg 1 alusel. Juhul, kui korteriomanikul on tekkinud võlg ning ta häirib oma tegevusega teisi korteromanikke, ei ole talle kuuluva korteriomandi võõrandamise nõudmine ainuke lahendus – lisaks korteromandi võõrandamise nõudmise otsustamisele võib korteriühistu otsustada ka korteriomanikuga õigusvaidluse pidamist temalt võla, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks, samuti häiriva tegevuse lõpetamiseks. Samas võib üldkoosolekul arutada ka muude meetmete rakendamist, mis ei nõua üldkoosoleku otsust. Kui üldkoosoleku päevakorras ei ole viidatud võimalikele otsustele, saab mõistlik korteriühistu liige sellest järeldada, et esialgu arutatakse üldkoosolekul korteriomanikule etteheidetavaid rikkumisi ning otsuseid õigusvaidluse pidamiseks või korteriomandi võõrandamise nõudmiseks vastu ei võeta. Seega pidanuks ringkonnakohtu hinnangul korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks otsuse tegemine selgelt nähtuma päevakorrast, sest tegemist on üldkoosoleku otsusega, mille täitmine riivab oluliselt teise korteriomaniku omandiõigust ning võib tekitada korteriühistule vastava nõude esitamise või õigusvaidluse alustamise korral kulusid. Seega sai mõistlik korteriühistu liige kolleegiumi hinnangul järeldada päevakorrapunktist 4 üksnes seda, et üldkoosolekul arutatakse Tasmo Ärigrupp AS-iga seotud probleeme. Ka sellest, et üldkoosolekul osalenud 25 liikmest hääletas 24 liiget otsuse poolt, ei saa järeldada, et Punane 14a KÜ liikmed mõistsid päevakorrapunkti 4 selliselt, et see hõlmab mh Tasmo Ärigrupp AS-le kuuluvate korteriomandite võõrandamist. Ainuüksi sellest, kuidas liikmed üldkoosolekul otsuse osas hääletasid, ei saa teha järeldusi koosoleku kutses sisalduva päevakorrapunkti sisu ja selle mõistmise üle. Seega rikkus Punane 14a KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning seetõttu on üldkoosolekul vastuvõetud otsus tühine.
2-23-5701
13.3.Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise korral ei oleks koosolekul vastu võetud otsused KrtS § 29 lg 1 järgi tühised, kui koosolekul oleks osalenud kõik korteriomanikud või kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks. Siinsel juhul osales koosolekul 25 korteriomanikku 28-st, st kõik korteriomanikud ei ole otsuse vastuvõtmisel osalenud. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et kõik korteriomanikud on otsuse heaks kiitnud. Kuigi ringkonnakohtule ei ole teada, kas korteriomanikud, kes ei osalenud üldkoosolekul, on otsuse heaks kiitnud või mitte, ei ole vähemalt avaldaja otsust heaks kiitnud. Seetõttu ei saaks lugeda otsust, hoolimata kokkukutsumise korra rikkumisest, ka heakskiidu tõttu kehtivaks.
13.4.Iseenesest võiks otsus kehtida ka siis, kui üldkoosolekul oleks vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul võetud MTÜS § 201 lg 5 alusel koosmõjus KrtS § 20 lg-ga 1 korteriomandite võõrandamine üldkoosoleku päevakorda. Üldkoosoleku protokollist aga ei nähtu, et selline küsimus otsustati täiendavalt päevakorda võtta. Ainuüksi sellest, et otsuse poolt hääletas 96% üldkoosolekul osalevatest liikmetest, ei saa järeldada, et selle küsimuse otsustamine võeti samade poolthäältega päevakorda. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu täiendava küsimuse päevakorda lisamist. Seega ei ole üldkoosolekul osalenud liikmed teadvalt otsustanud ka päevakorra täiendamise üle.
14.Eelnevast tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku vaidlusalune otsus on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada. Kui otsus on tühine, ei saa seda enam kehtetuks tunnistada. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus Punane 14a KÜ määruskaebuse väiteid seoses Punane 14a KÜ korteriomanike 15.02.2023. a üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse kehtetusega.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu (sh ei rikkunud diskretsiooniõigust), kui jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 lause 2 alusel Punane 14a KÜ kanda. Riigikohus on selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 15.11.2023, 2-22-4432/27, p 12). Nagu eespool märgitud, esitas avaldaja põhjendatult avalduse ning ekslik on määruskaebuse väide, et avaldajal puudus õiguskaitsevajadus. Praeguses olukorras ei olnud menetluskulude Punane 14a KÜ kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane.
16.Lisaks ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et avaldaja esindaja tunnitasu suurus ja osutatud õigusteenuse maht oli põhjendatud ja vajalik. Riigikohus pidas 2022. aastal tehtud lahendis vandeadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks tsiviilasjas, mis ei olnud tavapärasest keerukam ega nõudnud mingi valdkonna eriteadmisi, 205 eurot 58 senti (km-ta) (RKTKm 18.05.2022, 2-21-1824/23, p 13). Seega ei rikkunud maakohus diskretsiooniõigust, kui pidas vandeadvokaadi abist lepingulise esindaja puhul põhjendatud tunnitasu suuruseks 170 eurot (km-ta). Ringkonnakohus ei nõustu Punane 14a KÜ väitega, et avaldaja poolt alternatiivsetele vastuväidetele tuginemise ajakulu oli põhjendamatu ning hagita menetluse tulemus ei sõltunud õigusabi mahust ja kvaliteedist.
17.Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS §-ga 617 lg-ga 2 esitada Riigikohtule määruskaebuse.
2-23-5701 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi Punane 14a KÜ kanda.
seotud
19.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 1360 eurot (8 tundi × 170 eurot). Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumisele 0,25 tundi, tõendite kogumisele ja tõlkimisele 0,25 tundi ning seisukoha koostamisele ja esitamisele 7,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik määruskaebusega tutvumise ajakulu 0,25 tundi. Kuna ringkonnakohus ei võtnud avaldaja määruskaebuse vastusega esitatud tõendeid eespool märgitud põhjendustel vastu, ei ole tõendite kogumise ja tõlkimise ajakulu põhjendatud ja vajalik. Arvestades määruskaebuse ja vastuse sisu ning mahtu, on kolleegiumi hinnangul seisukoha koostamise ja esitamise ajakulu põhjendatud ja vajalik kuue tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot (km-ta), mida saab pidada põhjendatuks. Arvestades seda, et avaldaja ei taotle õigusabikuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, on avaldaja vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1062 eurot 50 senti (6,25 tund × 170 eurot), mis tuleb Punane 14a KÜ-lt avaldaja kasuks välja mõista. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb Punane 14a KÜ-l TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras viivist.
20.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.