Kostja G. L. (isikukood xxxx), elukoht xxxx; e-post xxxx Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista G. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 449,37 eurot, intressid 58,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised kuni hagi esitamiseni (25.01.2024) 3,29 eurot.
3.Mõista G. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja edasiulatuv viivis alates 26.01.2024 sissenõutavaks muutunud põhinõudelt (449,37 eurot) kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskuludest 24% kostja kanda ja 76% hageja kanda.
Mõista G. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 146,40 eurot (käibemaksuta).
6.G. L.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (146,40 eurot) tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 21.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. L.lt (kostja) 2186,72 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 08.01.2024 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.01.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1856,80 eurot, intressid 123,90 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 133,72 eurot, jooksva viivise alates 26.01.2024 kuni põhinõude jäägi (233,52 eurot) täieliku tasumiseni määraga 15,90% aastas ja alates 26.01.2024 kuni põhinõude jäägi (1623,28 eurot) täieliku tasumiseni määraga 11,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS ja kostja 04.01.2021 järelmaksulepingu nr xxxx (leping 1) ja 21.06.2022 järelmaksulepingu nr xxxx (leping 2), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja kohustus laenu tasuma lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel 48 osamaksega lepingu 1 puhul perioodi 15.02.2021–15.01.2025 jooksul ja lepingu nr 2 puhul perioodi 15.08.2022–15.07.2026 jooksul. Lepingu 1 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 32,61% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. Lepingu 2 kohaselt on krediidi kulukuse määr 22,87% aastas ja intressimäär 11,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 06.06.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.06.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise
lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas 30.06.2023 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 30.06.2023 kirjaga. Lepingu 1 alusel sai kostja kauba maksumusega 370,98 eurot. Kostjalt on laekunud põhiosa katteks 137,46 eurot, seega on tasumata põhiosa 233,52 eurot. Lepingu 2 alusel soetas kostja kauba maksumusega 1761,99 eurot. Kostjalt on laekunud põhiosa katteks 138,71 eurot, seega on tasumata põhiosa 1623,28 eurot. Seega on põhivõlg kokku 1856,80 eurot. Lepingu 1 puhul on kostjal intressivõlgnevus alates 26. osamaksest, s.o 15.03.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud
29.osamakseni 15.06.2023 kokku 18,96 eurot (4,68+4,99+4,66+4,63). Lepingu 2 puhul on kostjal intressivõlgnevus alates 8. osamaksest, s.o 15.03.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 11. osamakseni 15.06.2023 kokku 104,94 eurot (25,18+27,36+26,02+ +26,38). Kostja ei ole intressi tasunud. Kostjal on intressivõlgnevus kokku 123,90 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale meeldetuletusi saatnud. Lepingu 1 alusel nõuab hageja kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 30 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 03.07.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 02.08.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 21.08.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lepingu 2 alusel nõuab hageja kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 50 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 03.07.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 07.08.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 25.08.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Muud makseviivitusest tingitud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingu 1 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 233,52 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.01.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 15,9% aastas ehk 0,04% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Lepingu 2 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1623,28 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.01.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 11,9% aastas ehk 0,03% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 133,72 eurot (21,56+112,16). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 26.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 233,52 eurot × 15,9% aastas = 37,13 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 26.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 1623,28 eurot × 11,9% aastas = 193,17 eurot.
3.Kohus kohustas hagejat 26.02.2024 määruse ja 20.03.2024 kirjaga kõrvaldama osundatud puudused.
4.Hageja korrigeeris 18.03.2024 ja 20.03.2024 hagi täiendustega hagi nõudeid, muuhulgas nõuab hageja parandatud hagiavalduse kohaselt intresse 65,62 eurot.
5.Kohus võttis tsiviilasja hageja algse nõude menetlusse 09.04.2024 määrusega hagihinnaga 2424,72 eurot.
6.Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 17.04.2024 kättetoimetamise portaali (KÄPO) kaudu. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtajaks. 7. Kohus lõpetas 05.08.2024 määrusega menetluse intressinõude 58,28 eurot osas. Menetlus jätkub põhivõlgnevuse 1856,80 eurot, intressi 65,62 eurot, sissenõudmiskulude 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 133,72 eurot ja edasiulatuvate viiviste osas. Kohus märkis, et hagejal on võimalik selgitada kostja krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikat. Kohus lisas, et kuna tõenäoliselt on kostjale laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hagejal täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.
8.Hageja esitas 15.08.2024 täiendava seisukoha, milles jääb hagis esitatu juurde, ja kompromissiettepaneku.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Hageja nõuab vastavalt hagiavalduse täpsustusele kostjalt põhivõlgnevust 1856,80 eurot, intressi 65,62 eurot, sissenõudmiskulusid 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 133,72 eurot ja edasiulatuvaid viiviseid lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o lepingu nr xxxx puhul alates 26.01.2024 kuni põhinõude 233,52 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas ning lepingu nr xxxx puhul alates 26.01.2024 kuni põhinõude 1623,28 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 11,9% aastas.
10.Kohus tuvastas, et I AS ja kostja sõlmisid 04.01.2021 järelmaksulepingu nr xxxx (leping 1) ja 21.06.2022 järelmaksulepingu nr xxxx (leping 2), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja kohustus laenu tasuma lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel 48 osamaksega lepingu 1 puhul perioodi 15.02.2021–15.01.2025 jooksul ja lepingu nr 2 puhul perioodi 15.08.2022–15.07.2026 jooksul. Lepingud on mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud. Lepingu 1 alusel sai kostja kauba maksumusega 370,98 eurot. Kostjalt on hagiavalduse kohaselt laekunud lepingu 1 puhul põhiosa katteks 137,46 eurot. Lepingu 2 alusel soetas kostja kauba maksumusega 1761,99 eurot. Kostja tasus hageja väitel põhiosa katteks 138,71 eurot, seega on hagiavalduse kohaselt tasumata põhiosa 1623,28 eurot. Sellest tulenevalt nõuab hageja põhivõlga kokku 1856,80 eurot.
11.Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis edastati kostjale postiga (dtl 48).
12.I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on
tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
13.Kohus tuvastas, et 04.01.2021 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 60,27%. 21.06.2022 seisuga olid vastavad määrad 16,95% ja 50,85%. Lepingu 1 puhul oli krediidi kulukuse määr 32,61% aastas ja lepingu 2 puhul 22,87% aastas. Praegusel juhul ei ületa laenude krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55). Tarbijal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
•
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
•
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
•
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
15.Kohus on hagejale selgitanud, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
16.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest järeldub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud kostja finantsolukorrale.
16.1.Hagiavalduse kohaselt tegi algne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Samas on hageja kohtule esitanud vaid taust.ee väljatrüki 24.01.2024 seisuga, mis ilmselgelt ei ole I AS poolt lepingute sõlmimisel kogutud teave. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid laenuandja poolt päringute tegemise kohta. Hagimaterjalidest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet, mille põhjal oleks võimalik tuvastada kostja varaline seisund ning regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lg 1 p 1). Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. Laenuandja on kostja sissetulekute ja kohustuste hindamisel tuginenud üksnes kostja enda poolt laenutaotlustesse märgitud teabele. Kostja on märkinud lepingu 1 puhul laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 450 eurot ja kohustusteks 100 eurot, lepingu 2 puhul aga vastavalt 3000 eurot ja 13,16 eurot. Laenuandja ei selgitanud välja, milline on kostja sissetuleku allikas ja kas tegemist on regulaarse sissetulekuga. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suurust ja sisu. Laenutaotlusel ei ole isegi sellist lahtrit, kuhu laenutaotleja saaks märkida oma igakuised majapidamiskulud. Laenutaotluses märgitud andmed ei ole piisavad, et selgitada välja tarbija tegelikud sissetulekud ja kohustused ning sissetulekute regulaarsus.
16.2.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud VÕS § 4034 lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsust. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär alates lepingute 1 ja 2 alusel laenu väljastamisest kuni 31.12.2022 oli 0. Alates 01.01.2023 on intressimäär 2,5% aastas. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Lepingutes kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem, vastavalt 15,9% ja 11,9% aastas. Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest.
18.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest; vt RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
19.Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale laenas ning kui suure summa on kostja lepingute 1 ja 2 järgi tagasi maksnud. Samuti see, kas ja millal on pooltevaheline laenuleping üles öeldud. Laenusumma oli lepingu 1 puhul 370,98 eurot ning lepingu 2 puhul 1761,99 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu saab ta nõuda kostjalt vaid seadusjärgset intressi, mis 2021. ja 2022. aastal oli 0 ning 2023. aastal 2,5%.
20.Hageja on välja toonud, et kostjalt on laekunud lepingu 1 puhul põhiosa katteks 137,46 eurot ning lepingu 2 puhul 138,71 eurot. Samas on kostja tasunud ka lepingutasu 19 eurot lepingu kohta ja intressi ning on lepingu 1 puhul võlgnevuses alates 26. osamaksest ning lepingu 2 puhul alates 8. osamaksest. Lepingu 1 alusel on kostja intressi tasunud järelikult 175,67 eurot ja lepingu 2 alusel 228,20 eurot, st tagasimakseid on lepingu 1 puhul tehtud kokku 313,13 eurot (137,46+175,67) ning lepingu 2 puhul 366,91 eurot (138,71+228,20).
21.Lepingu 1 alusel pidi kostja tasuma perioodi 01.01.2023 kuni 27.06.2023 eest intressi määraga 2,5%. Intressiarvestuse aluseks olevad tehted on järgmised: 1)
24.osamakse perioodi 01.01.2023 kuni 15.01.2023 eest: 252,1 × 2,5% ÷ 365 × 15 päeva = 0,26 eurot; 2)
25.osamakse perioodi 16.01.2023 kuni 15.02.2023 eest: 244,46 × 2,5% ÷ 365 × 31 päeva = 0,52 eurot; 3)
26.osamakse perioodi 16.02.2023 kuni 15.03.2023 eest: 236,65 × 2,5% ÷ 365 × 28 päeva = 0,45 eurot; 4)
27.osamakse perioodi 16.03.2023 kuni 15.04.2023 eest: 228,17 × 2,5% ÷ 365 × 31 päeva = 0,48 eurot; 5)
28.osamakse perioodi 16.04.2023 kuni 15.05.2023 eest: 220 × 2,5% ÷ 365 × 30 päeva = 0,45 eurot; 6)
29.osamakse perioodi 16.05.2023 kuni 15.06.2023 eest: 211,5 × 2,5% ÷ 365 × 31 päeva = 0,45 eurot; 7) 16.06.2023 kuni ülesütlemisavalduseni 27.06.2023 eest: 202,97 × 2,5% ÷ 365 × 12 päeva = 0,17 eurot. Kokku 2,78 eurot. Lepingu 2 alusel pidi kostja tasuma perioodi 01.01.2023 kuni 27.06.2023 intressi määraga 2,5%. Intressiarvestuse aluseks olevad tehted on järgmised: 1)
6.osamakse perioodi 01.01.2023 kuni 15.01.2023 eest: 1676,42 × 2,5% ÷ 365 × 15 päeva = 1,72 eurot; 2)
7.osamakse perioodi 16.01.2023 kuni 15.02.2023 eest: 1650,08 × 2,5% ÷ 365 × 31 päeva = 3,5 eurot 3)
8.osamakse perioodi 16.02.2023 kuni 15.03.2023 eest: 1623,28 × 2,5% ÷ 365 × 28 päeva = 3,11 eurot 4)
9.osamakse perioodi 16.03.2023 kuni 15.04.2023 eest: 1593,33 × 2,5% ÷ 365 × 31 päeva = 3,38 eurot; 5)
10.osamakse perioodi 16.04.2023 kuni 15.05.2023 eest: 1565,56 × 2,5% ÷ 365 × 30 päeva = 3,22 eurot; 6)
11.osamakse perioodi 16.05.2023 kuni 15.06.2023 eest: 1536,45 × 2,5% ÷ 365 × 31 päeva = 3,26 eurot;
7) Kuni ülesütlemiseni perioodi 16.06.2023 kuni 27.06.2023 eest: 1507,7 × 2,5% ÷ 365 × 12 päeva = 1,24 eurot. Kokku 19,43 eurot. Lepingu 1 alusel tasutud summa 313,13 eurot tuleb lugeda 310,35 euro ulatuses põhiosa katteks ja 2,78 euro ulatuses intressi katteks, st põhiosa jääkmaksumus on 60,63 eurot (370,98–310,35). Lepingu 2 alusel tasutud summa 366,91 eurot tuleb lugeda 347,48 euro ulatuses põhiosa katteks ja 19,43 euro ulatuses intressi katteks, st põhiosa jääkmaksumus on 1414,51 eurot (1761,99– 347,48).
22.Hageja esitas kostjale lepingute 1 ja 2 ülesütlemisavalduse 27.06.2023 (dtl 47). Selleks ajahetkeks ei olnud kostja eelnevalt märgitut arvestades kummagi lepingu maksete tasumisega võlgnevuses. Seega ei olnud lepingute punktist 9 tulenev ülesütlemise esmane eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut). Arvestades, et kostja maksed tuleb lugeda põhiosa ja seadusjärgse intressi katteks, ei olnud kostja 27.06.2023 seisuga lepingut rikkunud. Kui kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, siis ei saa selle täitmist nõuda ega selle jaoks täiendavat tähtaega anda (RKTKo 30.09.2015, nr 3-21-85-15, p 14). Seega ei olnud 27.06.2023 krediidiandjal alust lepinguid üles öelda, ülesütlemise materiaalne eeldus oli täitmata ning lepingud kehtivad.
23.Kostja on kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivituses lepingu 1 puhul osamaksetega nr 43 (osaliselt) kuni 44 ning lepingu 2 puhul osamaksetega 14 (osaliselt) kuni 26. Hageja nõude sissenõutavaks muutunud osa kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu 1 puhul 17,76 eurot, sh põhiosa 17,28 eurot ja intressid 0,48 eurot (43. osamakse 5,72 euro ulatuses [11,83 – (319,24 – 313,13)] + 44. osamakse 12,04 eurot = 17,76; 5,46 + 11,82 = 17,28; 17,76 – 17,28 = 0,48) ning lepingu 2 puhul 490,06 eurot, sh põhiosa 432,09 ja intressid 57,97 eurot (14. osamakse 25,78 euro ulatuses [35,1 – (376,23 – 366,91)] + osamaksed 15–26 kokku 464,18 eurot = 489,96; 20,85 + 31,57 + 31,33 + 32,62 + 32,43 + 32,99 + 34,94 + 34,15 + 35,4 + 35,35 + 36,57 + 36,58 + 37,21= 431,99; 489,96 – 431,99 = 57,97). Lepingu 1 osamaksed 43–44 seadusjärgse intressiga: osamakse tähtaeg
põhiosa
intress
15.08.2024
11,57
0,257479
15.09.2024
11,82
0,216502
Lepingu 2 osamaksed 14–26 seadusjärgse intressiga: osamakse tähtaeg põhiosa intress
15.09.2023
30,27
4,8262
15.10.2023
31,57
4,7253
15.11.2023
31,33
4,620067
15.12.2023
32,62
4,515633
15.01.2024
32,43
4,682331
15.02.2024
32,99
4,83615
15.03.2024
34,94
4,712438
15.04.2024
34,15
4,581413
15.05.2024
35,4
4,45335
15.06.2024
35,35
4,3206
15.07.2024
36,57
4,071703
15.08.2024
36,58
3,82585
15.09.2024
37,21
3,696296
24.Eelnevast tulenevalt on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kokku 449,37 eurot ja intressid 58,45 eurot. Kohus saab kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse ja intressid vastavas ulatuses. Põhivõla nõue jääb rahuldamata 1407,43 euro ulatuses (1856,80 – 449,37) ja intressinõue 7,17 euro ulatuses (65,62 – 58,45).
25.Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 218-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
26.Hageja nõuab kostjalt 80 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist. VÕS § 113 2 lg 2 alusel saab võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist. Kuivõrd praegusel juhul ei ole lepingut kehtivalt üles öeldud, ei ole hageja esitatud sissenõudekulude nõudel alust ning vastavas osas jääb hagi rahuldamata.
27.Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 28.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni vastavalt lepingutes ettenähtud intressimääradele.
27.1.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
27.2.Praegusel juhul on lepinguga ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, kuid intressi puhul kohaldub seadusjärgne määr. Seega tuleb ka viivise puhul lähtuda seadusjärgsest määrast. Hageja nõuab viivist alates 28.06.2023, kuid sel ajal ei olnud kostja veel maksetega viivituses. Lepingu 1 puhul on kostja viivituses alates 15.08.2024 osamaksest (43. osamakse osaliselt) ja lepingu 2 puhul alates 15.09.2023 osamaksest (14. osamakse osaliselt). Seega saab hageja lepingu 1 puhul nõuda viivist alates 16.08.2024 ning lepingu 2 puhul alates 16.09.2023.
27.3.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest oli viivisemäär 01.07.2023 kuni 31.12.2023 12% aastas (4% + 8% = 12%) ja 01.01.2024 kuni hagi esitamiseni 25.01.2024 12,5% aastas
(4,5% + 8% = 12,5%). Kohus arvestab välja sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise seisuga, s.o kuni 25.01.2024. Kuivõrd lepingu 1 alusel ei saanud hagi esitamise seisuga viivist nõuda, arvestab kohus välja vaid lepingu 2 puhul. Viivisearvestuse aluseks olevad tehted on järgmised (leping 2): 1) 16.09.2023–15.10.2023: 20,85 × 12% ÷ 365 × 30 päeva = 0,21 eurot; 2) 16.10.2023–15.11.2023: 52,42 ×12% ÷ 365 × 31 päeva = 0,53 eurot; 3) 16.11.2023–15.12.2023: 83,75 × 12% ÷ 365 × 30 päeva = 0,83 eurot; 4) 16.12.2023–31.12.2023: 116,37 × 12% ÷ 365 × 16 päeva = 0,61 eurot; 5) 01.01.2024–15.01.2024: 116,37 × 12,5% ÷ 365 × 15 päeva = 0,60 eurot; 6) 6) 16.01.2024–25.01.2024: 148,8 × 12,5% ÷ 365 × 10 päeva = 0,51 eurot.
27.4.Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista hagi esitamise (25.01.2024) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3,29 eurot (0,21 + 0,53 + 0,83 + 0,61 + 0,61 + 0,51). Kohus jätab rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõude 130,43 euro ulatuses (133,72 – 3,29).
28.Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja lepingujärgse põhivõla 449,37 eurot, intressi 58,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise (kuni hagi esitamiseni, so kuni 25.01.2024) 3,29 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (449,37 eurot) alates 26.01.2024 kuni selle kohase tasumiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.1.Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
29.2.Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 24% (511,11 ÷ 2136,14 eurot × 100% = 23,93%). Seega jäävad menetluskulud 24% ulatuses kostja kanda ning 76% ulatuses hageja kanda (100% – 24% = 76%).
30.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.Hageja 25.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot, kokku 527 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
31.1.Käesoleva tsiviilasja hagihind on 2366,44 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 2500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 350 eurot. Tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
31.2.TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning
määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise korral nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.
31.3.Hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 507 eurot (3 tundi tunnitasuga 169 eurot). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120 eurot. Praegusel juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist ning hagiavalduse koostamist. Kostja hagile ei vastanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 2 tundi, mis vastab ka menetluses esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 260 eurot (2 tundi × 120 eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu).
31.4.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 350 + 260 = 610 eurot. Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 24%, mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 610 × 24% = 146,4 eurot.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.