(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Marget Henriksen 20.09.2024 Tallinn 2-24-4082 UAB „SME Capital 3“ hagi D. R. (R.) vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes 14 435, 90 eurot nende Hageja: UAB „SME Capital 3“ (registrikood 305228886 Antano Tume no g. 4-15, Vilnius, Leedu Vabariik) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat PirkkaMarja Po ldvere (LEADELL Pilv Advokaadiburoo; epost: [email protected]); Kostja II: D. R. (isikukood XXX XXX e-post: XXX) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt D. R. hageja UAB „SME Capital 3“ kasuks välja 13 333,32 eurot, kahjuhüvitis summas 36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 1066,58 eurott.
3.Mõista kostjalt D. R. hageja UAB „SME Capital 3“ kasuks välja viivis määras 0,25% päevas laenu põhiosalt ja kahjuhüvitiselt (kokku summas 13 369,32 eurot) alates 14.03.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud D. R. kanda.
5.Rahuldada hageja UAB „SME kindlaksmääramiseks osaliselt.
Mõista kostjalt D. R. hageja UAB „SME Capital 3“ kasuks välja menetluskulud 1940 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 910 eurot ja hageja õigusabikulud 1030 eurot.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.UAB „SME Capital 3“ esitas 13.03.2024 Harju Maakohtule hagi D. R. (R.) vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 18.10.2022 sõlmisid UAB „SME Capital 3“ (edaspidi hageja või SME ning DRKIF OÜ (pankrotis, edaspidi DRKIF OÜ) laenulepingu nr PSCAP3-22-0162 (edaspidi Laenuleping). Laenulepinguga kohustus SME andma DRKIF OÜ -le laenu 20 000 eurot, kusjuures DRKIF OÜ ja SME leppisid kokku intressimääras 12% + 6 kuu EURIBOR ning viivise määras 0,25% päevas. Koos Laenulepinguga leppisid DRKIF OÜ ja SME kokku Laenulepinguga samas digikonteineris olevate Laenulepingu üldtingimuste kohaldamises ning maksegraafiku järgimises. 18.10.2022, s.t Laenulepingu sõlmimisega samal päeval, sõlmisid SME ja D. R. (edaspidi kostja II) käenduslepingu nr PSCAP3-22-0162/L2 (edaspidi Käendusleping II. Käenduslepingu II p 1.1 näeb ette, et kostja II vastutab käendajana, kui DRKIF OÜ ei täida nõuetekohaselt Laenulepingut. Kostja II vastutus piirati samuti summaga 26 000 eurot. Perioodil 19.10.2022-31.10.2023 esitas SME DRKIF OÜ -le 14 arvet, mille DRKIF OÜ nõuetekohaselt tasus. Alates 30.11.2023 on SME DRKIF OÜ -le esitanud 5 arvet: 30.11.2023 arve nr 3CPL047400, 31.12.2023 arve nr 3CPL050303, 31.01.2024 arve nr 3CPL053207, 19.02.2024 arve nr 3CPL055524 ja n-ö lõpparve nr 3CPL055525. DRKIF OÜ on kõik viidatud arved jätnud tasumata, samuti pole DRKIF OÜ arvetele vastu vaielnud. 12.02.2024 esitas SME DRKIF OÜ -le Laenulepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles Laenulepingu üles. 28.02.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-1318/9 kuulutati välja DRKIF OÜ pankrot. Laenulepingu lõppemise seisuga oli DRKIF OÜ võlg SME ees järgmine: põhivõlg
summas 13 333,32 eurot; kogunenud, kuid tasumata intress summas 617,14 eurot; kogunenud viivis summas 299,91 eurot, millele on pärast Laenulepingu lõppemist kuni ka käesoleva hagiavalduse esitamiseni lisandunud 766,67 eurot, mistõttu on viivisenõude kogusumma 1066,58 eurot. DRKIF OU ega kostja II ei ole neid kohustusi täitnud
3.Hageja palub välja mõista kostjalt D. R. hageja UAB „SME Capital 3“ kasuks põhivõlgnevus 13 333,32 eurot, kahjuhüvitis summas 36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1066,58 eurot, viivis laenu põhiosa ja kahju hüvitamise nõudelt (kokku summas 13 369,32 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o alates 14.03.2024) kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel, lugedes viivise määraks 0,25% päevas.
4.Harju Maakohus võttis 28.03.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale II tähtaja 30 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
5.Kohus on 28.03.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale II 28.03.2024 KÄPO kaudu kätte toimetanud. Seega hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 29.04.2024. Kostja II ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
6.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja II kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjalt II menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 910 eurot ja õigusabikulu 1403 eurot (ilma käibemaksuta).
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 910 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.
10.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 150 eurot ja 180 eurot ilma käibemaksuga mõistlik. Mõistlikuks tunnitasumääraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud käesoleval ajal kuni 200-210 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (vt RK 2-21-1824/23, p 13). Hageja lepingulistel esindajatel on kulunud 8,57 tundi õigusabi esitamisele. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu 08.02.2024 ja 09.2.2024 DRKIF OÜ pankrotimenetluse kohta seletuskirja koostamine vastavalt 1 tund ja 30 minutit ja 20 minutit, sest käesolevas asjas ei ole esitatud nõuet DRKIF OÜ vastu ja vaidluse esemeks ei ole DRKIF OÜ pankrotimenetlus. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja ajakulu mõistlik ja vajalik. Seega on põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas tunnimääraga 150 eurot ilma käibemaksuta 4 tundi ja 56 minutit ja tunnimääraga
180 eurot ilma käibemaksuta 2 tundi ja 1 minut. Kokku on põhjendatud hageja õigusabikulu 1030 eurot ilma käibemaksuta.
11.Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus kostjalt II välja hageja õigusabikulud ilma käibemaksuta.
12.Seega on kostjalt hageja kasuks väljamõistetavaks menetluskuluks kokku 1940 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.