Aktiva Finance Group OÜ hagi R.Y võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1735,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
vastu
Kostja R.Y (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi R.Y (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista R.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1407,93 eurot, sealhulgas põhinõue 1067 eurot, viivis 290,93 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.
3.Välja mõista R.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (1067 eurot) tasumata osalt määraga 16% aastas alates 11.07.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi R.Y vastu 156,57 euro väljamõistmiseks, sealhulgas intressinõue 106,57 eurot, lepingutasu nõue 30 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 20 eurot.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 87% ulatuses R.Y kanda ja 13% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista R.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 717,75 eurot, s.o riigilõiv 274,05 eurot ja lepingulise esindaja kulu 443,70 eurot.
1 (12)
8.Välja mõista R.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 717,75 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse R.Y (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1564,50 eurot, millest põhinõue on 1067 eurot, intress on 106,57 eurot, viivis on 290,93 eurot, lepingutasu 30 eurot ja sissenõudmiskulud on 70 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 16% aastas põhinõudelt (1067 eurolt) alates 11.07.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 02.06.2023 järelmaksulepingu nr L89012554073, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 778 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Lepingust tulenevalt on intressimäär 16% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 34,42% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o alates 05.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 26.10.2023 summas 78,53 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas. Kostjal on tasumata lepingutasu 15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 13.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 20 eurot, 28.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.12.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 05.06.2023 järelmaksulepingu nr L89012583196, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 289 eurot. 2 (12)
Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Lepingust tulenevalt on intressimäär 16% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 40,52% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o alates 05.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 26.10.2023 summas 28,04 eurot. Mõlema lepingu kogupõhivõlalt arvestatud viivisenõue perioodi 27.10.2023–10.07.2025 eest on 290,93 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas. Kostjal on tasumata lepingutasu 15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 13.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 28.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 05.12.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja tegi päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 22.08.2025 (TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 22.09.2025. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
3 (12)
6.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.1.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 02.06.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89012554073 (dtl 15–19). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 778 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 15 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset, kuumakse suurusega 43,62 eurot, viimase osamakse suurus 43,50 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 5. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 05.07.2023 ja viimane osamakse 05.06.2025 (dtl 17). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.
6.2.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 05.06.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89012583196 (dtl 20–24). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 289 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 15 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 18 osamakset, kuumakse suurusega 20,81 eurot, viimase osamakse suurus 20,75 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 5. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 05.07.2023 ja viimane osamakse 05.12.2024 (dtl 21, 22). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
7.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15). Laenulepingust nr L89012554073 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 34,42% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot, intressimäär oli 16% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 24 osamaksega (dtl 16). Laenulepingust nr L89012583196 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 40,52% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot, intressimäär oli 16% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 18 osamaksega (dtl 21). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 02.06.2023 ja 05.06.2023 lepingute sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud 4 (12)
tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks vastavalt 19,57% ja 25,79%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingute krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
8.Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).
9.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb 5 (12)
krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).
9.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 66 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab 6 (12)
hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevaid asjaolusid ei esitanud. Hageja esitas ümberarvestuse. Hagis on hageja leidnud, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja tegi päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks järgmised asjaolud: kostja varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; kostja varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus; kostja varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine. Hagis toodud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik järeldada, et krediidiandja järgis kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule kostja laenutaotlused, millest nähtub, et mõlema lepingu puhul avaldas kostja oma sissetuleku suuruseks 2200 eurot ja esimese lepingu puhul igakuiste kohustuste suuruseks 500 eurot ja teise lepingu puhul 450 eurot. Hageja esitas kohtule taust.ee väljavõtte maksehäirete puudumise kohta, kuid väljavõttest nähtub, et see on tehtud 10.07.2025, mitte enne lepingute sõlmimist. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat teavet tema varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Krediidiandja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotlustes küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kostja laenutaotlustes esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistrist. Asjas ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekute suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale 7 (12)
esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
10.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
10.1.Hageja tõi välja, et kostja ei ole lepingute alusel tagasimakseid teinud. Lepingu nr L89012554073 osas tekkisid kostja põhiosa maksete võlgnevused järgmiselt (dtl 17): 05.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 8,95 eurot; 05.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 25,36 eurot; 05.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 25,96 eurot; 05.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 27,13 eurot. Lepingu nr L89012583196 osas tekkisid kostja põhiosa maksete võlgnevused järgmiselt (dtl 22): 05.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 13,28 eurot; 05.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 14,34 eurot; 05.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 14,88 eurot. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 05.10.2023, milles teatas, et kui kostja ei tasu võlga täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 19.10.2023, siis on krediidiandjal õigus lepingud üles öelda (dtl 32). Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 26.10.2023 (dtl 33). Eeltoodust nähtuvalt oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingute ülesütlemise ajal, s.o 26.10.2023. Kohus leiab, et lepingute erakorraline ülesütlemine vastab seaduses sätestatule. Lepingute ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja krediidiandja saab lepingute erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist. Lepingute ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenude põhiosad. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr
8 (12)
L89012554073 põhivõla 778 eurot ja lepingu nr L89012583196 põhivõla 289 eurot, kokku 1067 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 1067 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
11.Mõlema lepingu kogupõhivõlalt arvestatud viivisenõue perioodi 27.10.2023–10.07.2025 eest on 290,93 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 16% aastas põhinõudelt (1067 eurolt) alates 11.07.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 403 4 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on lepingutes eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingute järgi on viivisemääraks 16% aastas, 0,04% päevas (dtl 16, 21). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 290,93 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (1067 eurot) tasumata osalt viivisemääraga 16% aastas alates 11.07.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
12.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja ei ole ümberarvestust intressinõude osas kohtule esitanud. Hageja intressinõue 106,57 eurot jääb rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata hageja lepingutasu nõue summas 30 eurot.
13.Hageja palub lepingu nr L89012554073 osas kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot ja lepingu nr L89012583196 osas pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda: - sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; - sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
9 (12)
Leping öeldi üles alates 26.10.2023. Hageja avaldas, et sissenõudmiskulud on lepingu nr L89012554073 osas kujunenud järgmiselt: 13.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 20 eurot, 28.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.12.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on tõendanud, et hageja esindaja edastas kostjale eelnimetatud kolm nõudekirja (dtl 38–43). Seega on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue lepingu nr L89012554073 osas põhjendatud 30 euro ulatuses ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot jätab kohus rahuldamata. Hagejal ei ole tõendanud, et talle on tekkinud kahju nimetatud suuruses. Hageja avaldas, et sissenõudmiskulud on lepingu nr L89012583196 osas kujunenud järgmiselt: 13.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 28.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 05.12.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja ekirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on tõendanud, et hageja esindaja edastas kostjale eelnimetatud kolm nõudekirja (dtl 44–49). Kuid 05.12.2023 saadetud nõudekirjaga seotud sissenõudmiskulu nõue 5 eurot jääb rahuldamata, kuna see ei vasta VÕS § 1132 lg-s 3 sätestatud seitsmepäevasele intervallinõudele — 28.11.2023 ja 05.12.2023 vahel ei ole nõutud ajavahemik täidetud. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seetõttu hakkas seitsmepäevane tähtaeg kulgema 29.11.2023 ning lõppes 05.12.2023. Järelikult sai krediidiandja järgmist tasulist meeldetuletuskirja saata kõige varem 06.12.2023. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude 20 euro ulatuses (2 meeldetuletuskirja) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 20 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot jätab kohus rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud kahju nimetatud suuruses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
15.Hagihinnaks on 1735,22 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 1516,23 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 87% ulatuses ning jättis rahuldamata 13% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.
15.1.Hagilt hinnaga 1735,22 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 315 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv
10 (12)
on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 274,05 eurot.
15.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 929,50 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning hagi koostamisele ja lisade kogumisele ning komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 4 tundi; hageja 18.02.2026 vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 1 tund; hageja 03.03.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud kokku 4 tunni ja 15 minuti ulatuses (sh hagi koostamiseks ja 18.02.2026 seisukoha koostamiseks kulunud aeg kokku 4 tundi ning 03.03.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise aeg 15 minutit). Põhjendamata on 1 tund ja 15 minutit näidatud ajakulust. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. 03.03.2026 esitas hageja üksnes ümberarvestuse, mis ei olnud sisuliselt keerukas, arvestades, et kostja ei olnud tagasimakseid teinud. Seetõttu leiab kohus, et hagi ja ümberarvestuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 4 tunni ulatuses. 03.03.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aja põhjendatud maht on 15 minutit. Kohus arvestab ka seda, et hageja ei esitanud täiendavaid sisulisi seisukohti ning et menetluskulude nimekiri oli kohtule juba varem esitatud ning ei vajanud olulist täiendamist. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
15.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).
11 (12)
Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 4 tunni 15 minuti ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 510 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 443,70 eurot.
16.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 825 eurot, sealhulgas riigilõiv 315 eurot, lepingulise esindaja kulu 510 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 717,75 eurot, s.o riigilõiv 274,05 eurot ja lepingulise esindaja kulu 443,70 eurot. Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1240,50 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 717,75 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 522,75 euro osas.
17.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
18.Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.