Muud

ASJAOLUD

1(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

Avalduse kohaselt 20. augustil 2020 oli veega üle ujutatud XXX korter, mis on avaldaja omandis. Veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist nr XXX, asukohaga XXX. Juhtumi kohta koostas N korteriühistu juhatus akti. Avaldaja pöördus D OÜ poole, kes arvutas pärast korteri üleujutust vajalike taastamistööde maksumuse, milleks on 5000 eurot, sealhulgas käibemaks 833,33 eurot. Avaldaja saatis 19. juulil 2021 puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik keeldus kahju hüvitama. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 5000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist.

Tsiviilasi nr 2-23-12293

- Fotod näitavad ainult pindmist veekahjustust põrandal. Puuduvad tõendid seinte, lagede, konstruktsioonide või sanitaartehnika kahjustuse kohta. Vannituba ja tualett on veekindlad ruumid, mistõttu põrandale sattunud vesi ei tähenda konstruktsioonikahju. - Korteris ei ole tehtud remonti vähemalt 15 aastat. Kahju hüvitamine ei tohi viia vara põhjendamatu parendamiseni. Arvestades vara vanust ja kulumit, tuleb hüvitist vähendada vähemalt 50% või kohtu äranägemisel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja nõue tuleneb 30. augustil 2020 korteris aadressil XXX toimunud kahjujuhtumist. Kahju sai alguse ülemise naabri korterist nr XXX, mida kinnitab korteriühistu 30.08.2020 koostatud akt (dtl 17). Akti kohaselt voolas korteris nr XXX vesi vannitoa, köögi, tualettruumi ja esiku laest. Korteri nr XXX siseviimistluse taastamiseks esitas D OÜ hinnapakkumise summas 5000 eurot (sh käibemaks 20% ehk 833,33 eurot) (dtl 18–23). Hinnapakkumises loetletud tööd ja materjalid hõlmavad kõiki korteri ruume. Puudutatud isik tunnistab, et veeleke sai alguse tema korterist ning ta vastutab kahju eest. Leiab, et ei ole avaldaja tõendanud kahju suurust. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-21-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 3(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

Asjas on tõendatud ning puudutatud isik ei vaidle ka vastu, et veekahju sai alguse korterist nr XXX, asukohaga XXX. Läbi maja konstruktsioonide voolanud vesi jõudis alumisse korterisse nr XXX. Korteris nr XXX voolas vesi vannitoa, köögi, tualettruumi ja esiku laest. Korteri nr XXX asukohaga XXX (registriosa nr XXX) omanikuks on S S (dtl 74 – 75). Korteri nr XXX aadressil XXX (registriosa nr XXX) omanikuks on A K (dtl 72 – 73). Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 49 on kolleegium asunud seisukohale kuidas tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Käesolevas asjas ei ole puudutatud isik tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud isik poleks oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks olnud vabandatav. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, loeb kohus tõendatuks, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris nr XXX toimus veeavarii ja see jõudis veelekke kaudu korterisse nr XXX, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust. Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri 4(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Korteriühistu akti kohaselt 30.08.2020 kell 16.20 saabus teade S S veelekkest korteri aadressil XXX laest. Kell 16.22 esimees teatas juhtunust korteri XXX omanikule A K, kes sulges vee oma korteris. Koha ülevaatusel selgus veelekke läbi korruste vahelagede. Peale ülevaatust oli väljaselgitatud, et korteri XXX omanik sulges vee korteri püstikus, kus toimus lekke, esimees uuesti avas püstiku. Ülevaatuse tulemusena on väljaselgitatud, et lekke toimus veetoru hermeetilise riknemise tagajärjel korteris XXX. Esimees võttis maha plommi arvestilt korteris XXX selleks, et teostada töid lekke kõrvaldamiseks. Kohus loeb tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kahjustada saanud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Asjas on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui kannatada saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1133-15, tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia avaldaja põhjendamatu rikastumiseni. Kohtule esitatud D OÜ 15.10.2020 hinnapakkumisest nr 2455 nähtub (dtl 18 – 23), et kahjustatud korteri aadressil XXX remondi maksumuseks koos käibemaksuga on 5000 eurot. Hinnapakkumises on kajastatud kõik korteri ruumid: vannituba, tualettruum, 2 esiku, tuba nr 1, tuba nr 2 ja tuba nr 3. Selles summas nõuab avaldaja puudutatud isikult kahju hüvitamist. Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja tõendanud ei kahju tekkimist ega selle ulatust. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millistes ruumides ja millises mahus veekahju tegelikult esines. Hinnapakkumisse on lisatud remonditöid ka ruumides, mille kahjustumine ei ole tõendatud (esik, tuba 1, tuba 2, tuba 3, tualett/kapp). Samuti ei ole usutav, et vee levik oleks olnud kõigis ruumides ühesugune. Hinnapakkumisest nähtub aga, et kõik ruumid on käsitletud justkui samaväärselt kahjustatuna ning remondikulu on igas ruumis identne. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised konkreetsed pinnad või esemed nendes ruumides kahjustada said. Lisaks on hinnapakkumises märgitud vannitoa pindala selgelt ebatäpne ning materjalide kogused ei vasta ruumide tegelikele mõõtudele. Puudutatud isikul on seetõttu põhjendatud kahtlus, et hinnapakkumise koostamisel ei ole arvestatud tegelikku veekahju ulatust. Kohus selgitas avaldajale, et kalkulatsiooni olemasolu ei vabasta avaldajat kohustusest tõendada milles konkreetselt seisneb hagejale tekkinud kahju, et see tekkis kahju juhtumi 5(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

tagajärjel, kahju ulatus ja suurus. Seal hulgas pidi avaldaja tõendama, et kahjustused saanud ka ruumid, mis ei olnud märgitud korteriühistu aktis. Avaldaja ei ole täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud. Puudutatud isiku poolt esitatud fotodest nähtuvad veeleke jäljed puudutatud isiku I vannitoas ja esikus. Avaldaja ise ei ole ühtegi fotot esitanud. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja ei ole tõendanud hinnapakkumises märgitud korteri ruumidele kahju tekkimist ega selle ulatust. Kohus nõustub samuti, et esitatud fotod kinnitavad üksnes pindmist veekahjustust. Puuduvad tõendid seinte, põrandakonstruktsioonide või sanitaartehniliste elementide olulise kahjustuse kohta, mistõttu ei ole kogu korteri ruumide täisremont põhjendatud. Avaldaja ei ole esitanud andmeid korteri seisukorra kohta enne veekahju ega teavet kasutatud materjalide kohta. Puudutatud isik leiab, et kahju hüvitamine peab piirduma üksnes tegelikult kahjustatud pindade ja elementidega. Ainuüksi asjaolu, et ruum on aktis nimetatud, ei anna alust kogu ruumi täielikuks renoveerimiseks. Iseenesest on puudutatud isiku seisukoht õige. Samas, kui kahjustuse on saanud mõni lae või seina piirkond, tekib praktikas sageli vajadus renoveerida vastav pind tervikuna, et tagada ühtlane viimistlus ja kvaliteetne lõpptulemus. Kohus leiab, et kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud kahju tekkimist ruumides, mis ei ole nimetatud korteriühistu aktis, tuleb nende ruumide osas jätta tema avaldus rahuldamata. Kohus järeldab, et kahju on tekkinud avaldaja vannitoas, tualettruumis, köögis ning vannitoa kõrval asuvas esikus. Kohus peab usutavaks, et nendes ruumides laest alla voolanud vesi võis kahjustada nii lage kui ka seinu ja põrandat. Samas ei ole avaldaja selgitanud ega tõendanud, milline oli põranda seisukord enne avariid. Ei ole teada, kas põrandal oli laminaat, mis veekahjustuse tõttu tuli välja vahetada, või kasutati mõnda muud põrandakattematerjali, mis oli kahjustunud selliselt, et vajas remonti. Kohus nõustub puudutatud isiku väitega, et fotod ei tõenda põrandakonstruktsiooni kahjustust. Tegemist on pindmise kahjustusega, mis eeldab kuivatamist ja vajadusel lokaalset parandust, mitte põranda täielikku väljavahetamist. Avaldaja ei ole vastupidist tõendanud. Veeavariist ja selle tagajärjel tekkinud kahjusummast on puudutatud isikut teavitatud kahjunõudega. Puudutatud isik vaidles kahju suurusele vastu ja tegi ettepaneku sõlmida selles küsimuses kompromisskokkulepe. Kompromissi korras on valmis maksma avaldajale kompensatsiooni 2000 eurot. See on maksimaalselt lähedane olukorrale milles avaldaja oleks olnud, kui korterile ei oleks veekahjustusi tekitatud (dtl 34). Avaldaja ignoreeris puudutatud isiku ettepanekut. Kohus, tutvunud korteriühistu akti, puudutatud isiku poolt esitatud fotode ja D OÜ hinnapakkumisega nr 2455 peab põhjendatuks alljärgnevad hinnapakkumises märgitud remonditööd ja kulud: - köök: lagi 472,82 eurot (353,60 + 119,22); seinad 844,91 (672,65 + 172,26), kokku 1317,73 eurot; - esik I vannitoa juures: lagi 178,80 eurot (119,89 + 58,95), seinad 202,42 eurot, kokku 381,22 eurot; - vannituba: 118,80 eurot (55 + 63,80); - tualettruum: 17,20 eurot; - mehhanismide kulud: 266,50 eurot (kohus peab põhjendatuks 50% kogu kulude arvestusest) Kokku on summas 2101,45 eurot.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

Hinnapakkumise kohaselt sai avaldaja ka allahindluse, mis on umbes 20% hinnast. Seega saab avaldajale hüvitatava kahju suuruseks 1681,16 eurot. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis summas 1681,16 eurot. Kohus rahuldab avalduse osaliselt.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesolevas asjas on kõiki asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses kahju hüvitamisega. Samas on puudutatud isik tõendanud, et ta oli pakkunud avaldajale kompromissi korras hüvitada talle kahju 2000 eurot, mis ilma allahindlusega on olnud ligilähedane kohtu rahuldatud suurusega. Kohus arvestab ka seda, et kohus selgitas 30.01.2026 määruses avaldajale, et kalkulatsiooni olemasolu ei vabasta avaldajat kohustusest tõendada milles konkreetselt seisneb hagejale tekkinud kahju, et see tekkis kahju juhtumi tagajärjel, kahju ulatus ja suurus. Avaldaja ei ole seda teinud. Kohus rahuldas avalduse 34% ulatuses. Kohus leiab, et sellises olukorras oleks õiglane jätta osaliste menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei pea kohus tegema. Enamtasutud riigilõiv Kohus tegi kindlaks, et avalduse esitamisel oli avaldaja tasunud riigilõivu 560 eurot, mis on seaduses sätestatust 510 euro suurem. Kohus oli 12.09.2023 määruses selgitanud avaldajale, et korteriomanike vahelised kahju hüvitamise nõuded lahendab kohus hagita menetluses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vastava avalduse, kuhu märkida pangarekvisiidid riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4). Riigilõivu tagastamist saab avaldaja taotleda kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni kooskõlas TsMS § 150 lg 6. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.