2-24-18553/8 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Kostja sõlmis 03.08.2016 XXX AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr XXX, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 500,00 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitas klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel XXX või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidikontolepingu nr XXX järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 500,00 eurot. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on antud olukorras ette tulnud 27.08.2016 (lepingu nr XXX), 23.12.2016 (lepingu nr XXX), 04.04.2017 (lepingu nr XXX), 25.07.2018 (lepingu nr XXX) ja 09.10.2018 (lepingu nr XXX). Tegemist ei ole uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudetake lepingu number, tõstetakse krediidikonto limiit ning arvestatakse intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes (lepingu XXX punkt 17.2). Hageja lähtub nõude põhjendamisel ja kujundamisel viimase kehtiva lepingu muutmisest. Krediidikontolepingu XXX krediidilimiit oli kuni 2 800,00 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 24,00% aastas (krediidikonto tingimused ja tarbijakrediidi teabeleht p. 3 „krediidiga seotud kulud“). Viivisemäär võrdub intressiga ja on 24,00% aastas (lepingu punkt 1 „mõisted“ ja tarbijakrediidi teabeleht p 3 „maksetega hilinemisega kaasnevad kulud“). Krediidi kulukuse määr on 27,24% aastas. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 406,2 lg 1 mõttes, kuna ei ületanud 31.05.2018 kehtinud ja Eesti Panga poolt avaldatud määra 3 kordset määra; kolmekordne määr oli 59,91% (19,97% x 3). Vastustundlik laenamine Leping nr. XXX. 03.08.2016 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 500 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Kinnitatud limiit 500 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 700 eurot, Majapidamiskulud: 300 eurot, Finantskohustused: 0 eurot, Ülalpeetavad: 0, 2 (12)

Töökoht: XXX. Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele, võis taotluse kinnitada manuaal protsessis kui klient tuvastab oma isikusamasuse ning laenu summa on kuni 2 000 EUR. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus Mustamäe postkontoris - Sõpruse pst 201/203, Tallinn - Magistrali kaubanduskeskuses. XXX AS tegi 03.08.2016 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Leping nr. XXX. 27.08.2016 esitas kostja limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 750 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Kinnitatud limiit 750 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 700 eurot, Majapidamiskulud: 300 eurot, Finantskohustused: 0 eurot, Ülalpeetavad: 0, Töökoht: XXX. Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele, võis taotluse kinnitada manuaal protsessis kui klient tuvastab oma isikusamasuse ning laenu summa on kuni 2 000 EUR. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus Mustamäe postkontoris - Sõpruse pst 201/203, Tallinn - Magistrali kaubanduskeskuses. Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Leping nr. XXX. 23.12.2016 esitas kostja krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 1 000 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Kinnitatud limiit 1 000 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 700 eurot, Majapidamiskulud: 300 eurot, Finantskohustused: 0 eurot, Ülalpeetavad: 0, Töökoht: XXX. Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele, võis taotluse kinnitada manuaal protsessis kui klient tuvastab oma isikusamasuse ning laenu summa on kuni 2 000 EUR. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus Mustamäe postkontoris - Sõpruse pst 201/203, Tallinn - Magistrali kaubanduskeskuses. XXX AS tegi 23.12.2016 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Leping nr. XXX. 04.04.2017 esitas kostja krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 2 000 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Kinnitatud limiit 2 000 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 700 eurot, Majapidamiskulud: 300 eurot, Finantskohustused: 0 eurot, Ülalpeetavad: 0, Töökoht: XXX. Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele, võis taotluse kinnitada manuaal protsessis kui klient tuvastab oma isikusamasuse ning laenu summa on kuni 2 000 EUR. Antud juhtumi korral 3 (12)

kliendi tuvastus toimus Mustamäe postkontoris - Sõpruse pst 201/203, Tallinn - Magistrali kaubanduskeskuses. Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. XXX AS tegi 04.04.2017 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Leping nr. XXX. 25.07.2018 esitas kostja krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 3 350,00 eurot (tagasimakse periood 60 kuud). Kinnitatud limiit 2 400 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 780 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel 802,97 EUR), Majapidamiskulud: 300 eurot, Finantskohustused: 0 eurot, Ülalpeetavad: 0, Töökoht: XXX. Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele, võis taotluse kinnitada automaat protsessis kui krediidiandjal on olemas päring asjakohastest andmekogudest (Pensioniregister), mis kinnitavad kliendi sissetulekut. Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. XXX AS tegi 25.07.2018 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid, Leping nr. XXX. 09.10.2018 esitas kostja krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 2 800,00 eurot (tagasimakse periood 60 kuud). Kinnitatud limiit 2 800 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 780 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel 802,97 EUR), Majapidamiskulud: 300 eurot, Finantskohustused: 0 eurot, Ülalpeetavad: 0, Töökoht: XXX. Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele, võis taotluse kinnitada automaatprotsessis kui krediidiandja on olemas päring asjakohastest andmekogudest (Pensioniregister), mis kinnitavad kliendi sissetulekut. Tarbija sissetuleku andmeid kontrolliti Pensioniregistri andmete alusel. Selleks tegi krediidiandja päringu Pensioniregistrisse, mille andmete alusel arvutati välja tarbija keskmise netosissetuleku suurus. Pensioniregistri andmetest nähtuvalt oli tarbija keskmine netosissetulek 803 eurot. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema ehk 780 eurot. Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. XXX AS tegi 09.10.2018 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodi 03.08.2016 – 16.07.2020 eest kokku 3900 eurot. Kostja sai krediiti järgmiselt: 03.08.2016 500 eurot, 27.08.2026 200 eurot, 07.09.2016 10 eurot, 20.11.2027 350 eurot, 01.06.2018 250 eurot, 05.07.2028 400 eurot, 30.7.2018 700 eurot. 30.08.2018 290 eurot, 06.09.2018 180 eurot, 09.10.2018 410 eurot, 16.07.2018 610 eurot. 4 (12)

Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele Vastavalt lepingu XXX punktile 13.2.1 arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 24,00%. Krediidiandja esitas kostjale arved. Lepingu üldtingimuste punkti 6 kohaselt haldab klient krediidikontot iseteenindussüsteemi kaudu. Iseteenindussüsteemis saab klient saata teateid krediidiandjale, samuti saada teateid krediidiandjalt. Kõik lepingu dokumendid on kliendile igal ajal iseteenindussüsteemis kättesaadavad. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega kuivõrd kostja jättis aprilli (summas 10,67€; maksetähtaeg 11.04.2023), mai (summas 80,87€; maksetähtaeg 11.05.2023) ja juuni (summas 80,87€; maksetähtaeg 12.06.2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 13.06.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Antud teates oli öeldud, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 178,02 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 03.07.2023. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 04.07.2023. Kostja tasus krediidisumma /krediidi perioodil/ katteks kokku 2236,66 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 08.05.2023 summas 47,80 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 663,34 eurot (3 900 – 2236,66) mille hageja palub kostjalt selle välja mõista. Vastavalt lepingu nr XXX punktile 13.2.1 arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 24,00%. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1663,34 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi alates 09.05.2023 (s.o alates viimane tagasimakse) kuni lepingu ülesütlemiseni, so 03.07.2023 summas 61,25 eurot alljärgneva arvestuse alusel: võlg: 1663.34 eurot; periood: 09.05.2023 - 03.07.2023; intressimäär aastas 24%M päevade arv perioodil: 56; intress perioodi lõpus: 61,25 eurot. Hagi nõuab viivist hagi esitamiseni 05.12.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 568,80 eurot: võlg: 1663.34 eurot; periood: 04.07.2023 - 05.12.2024; määr aastas 24%; viivitatud periood 521 päeva; viivis 568,8 eurot 5 (12)

Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 1663,34 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 113.2 lg 2 alusel maksimaalselt 50 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile (XXX). Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale 04.07.2023. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 13.07.2023, 20.07.2023, 27.07.2023. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Nõue Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1663,34 eurot, intressi 61,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 568,80 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja palub menetluskuludena riigilõivu 350 eurot jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 102, 17.11.2025) Kostja vastuväited Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. II Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg järgi kohustub laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud, lg sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr, lg 3 sätestab, et intress

arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole vaidlustanud hagis toodud väiteid, et ta sõlmis 03.08.2016 XXX AS-ga (ka krediidiandja, laenuandja) krediidikontolepingu nr XXX, mille järgi sai algselt kasutada krediiti kuni 500 eurot kuus ning et laenuandja võimaldas kostjale krediidi suurendamist kui kostja kui klient täitis kohustusi. Vaidluse all ei ole asjaolu, et laenuandja võimaldas kostjale krediidi suurendamist 27.08.2016 lepinguga nr XXX 500 eurole kuus, 23.12.2016 lepinguga nr XXX 1000 eurole kuus, 04.04.2017 lepinguga nr XXX 2000 eurole kuus, 25.07.2018 lepinguga nr XXX 2400 eurole kuus ja 09.10.2018 lepinguga nr XXX 2800 eurole kuus. Seda tõendavad ka esitatud lepingud (hagi lisa 1, dtl 17-77). Vaidlust polnud selles, et nende lepingute nr XXX, nr XXX nr XXX nr XXX ja nr XXX puhul ei olnud tegemist uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudeti lepingu numbrit, tõsteti krediidikonto limiiti ning arvestati intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes. Seega on laenuandja ja kostjavahelised õigussuhted reguleeritud lepinguga, mille number nr XXX. Lepingust nähtub, et see on tähtajatu (dtl 48). Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja sai krediiti 03.08.2016 500 eurot, 27.08.2026 200 eurot, 07.09.2016 10 eurot, 20.11.2027 350 eurot, 01.06.2018 250 eurot, 05.07.2028 400 eurot, 30.7.2018 700 eurot. 30.08.2018 290 eurot, 06.09.2018 180 eurot, 09.10.2018 410 eurot, 16.07.2018 610 eurot, kokku 3900 eurot. Laenu saamist tõendavad ka hageja esitatud kostja konto väljavõtted (dtl 78-80). Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja tasus krediidiandjale 2236,66 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 08.05.2023 47,80 eurot. Lepingust nähtub, et kostja kohustus tasuma laenu ja sellelt intressi, sh viimase muudetud lepingu nr XXX (09.10.2018) punkt 17.2 järgi 24% aastas. Arvestades vaidlustamata asjaolusid ja esitatud tõendeid, on poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 lg 1 järgi tähtajatu tarbijakrediidileping. III Hagi asjaolude kohaselt nõuab hageja kostjalt intressi lepingu nr XXX punkt 17.2 järgi 24% aastas. Kohus kontrollib, kas viimase muudatuse kohaselt vastab lepingu krediidikulukuse määr seaduses sätestatud nõuetele. Lisaks kontrollib kohus kas lepingute sõlmimisel ja muutmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Esimesest sõltub asjaolu, kas leping on kehtiv ning kas hageja saab nõuda intressi kokkulepitud ulatuses, ja juhul kui leping on kehtiv, siis teisest sõltub asjaolu, millist intressi saab nõuda. Krediidikulukuse määr, vastutustundlik laenamine

VÕS § 406.2 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Lepingu nr XXX (09.10.2018) kohaselt oli krediidikulukuse määr 27,24% aastas. 31.05.2018 oli Eesti Panga poolt avaldatud krediidikulukuse määr 19,97%; kolmekordne määr on 59,91%. Seega vastas lepingu krediidikulukuse määr 27,24% VÕS § 406.2 lg 1 sätestatule, kuna ei ületa lubatavat kolmekordset määra. Leping nr XXX (09.10.2018) on kehtiv. Lepingute sõlmimise ja muutmise ajal (03.08.2016-09.10.2018) kehtiv VÕS 403.4 § lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust, lg 2 kohaselt peab krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust; lg 3 alusel peab krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 403.4 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hagi asjaolude kohaselt lähtuti krediidi andmisel ja selle suurendamisel kõigil juhutel (periood 03.08.2016-09.10.2018) kostja kui tarbija esitatud andmetest tema sissetulekute kohta, saadi teada tema sissetulekud 700-780 eurot ning kõigil korral oli kostja finantskohustuste suurus 300 8 (12)

eurot (st 1. leping ja järgnevad 5 muutmise lepingut), ülalpeetavate arv (0), töökoha andmed samad, uuriti pensioniregistrit ning avalikke registreid, millest ei nähtunud maksehäireid. Hagi asjaolude kohaselt võimaldas krediidiandja sisemine eeskiri kinnitada laenutaotlust kas manuaalse või automaatne protsessi tulemusel päringutega pensioniregistrisse, Creditinfosse, Ametlikesse Teadaannetesse. Seega on hagi asjaolude kohaselt krediidiandja krediidi andmisel tuginenud üksnes tarbija taotluses toodud infole, pensioniameti ja Creditinfo ning Ametlike Teadaannete andmetele. Ainuüksi Creditinfo andmebaasi ja Ametlike Teadaannete kontrollimine avalike aktiivsete maksehäirete osas ei anna reaalset ülevaadet tarbija finantskäitumisest. Ehkki krediidiandja on kontrollinud kostja sissetulekut pensioniregistrist, ei nähtu, et oleks kontrollitud tegelikke väljaminekuid ja finantskohustusi (nt pangakonto väljavõttelt). Sealjuures pidanuks hoiatavaks indikaatoriks olema krediidiandja jaoks korduvad krediidilimiidi suurendamise taotlused, olukorras, kus isiku sissetulek on suurenenud 80 euro võrra (700-780 eurole) aga finantskohustused on jätkuvalt muutumatud ehk 300 eurot. Kohus leiab, et hagi asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja VÕS § 403.4. lg 1 p 1-2, lg 2 alusel piisava hoolega selgitanud välja kostja tegelikku varanduslikku olukorda ja võimekust krediiti saada ja seda suurendada. Hageja on kohtu hinnangul rikkunud vastutustundlikku laenamise põhimõtet ega võinud VÕS § 403.4 lg 6 järgi vaidlusalust lepingut sõlmida, muuta ja lõpuks 09.10.2018 muudetud lepinguga nr XXX suurendada krediidilimiiti kuus 2800 eurole. Nii ei saa hageja VÕS § 403.4 lg 7 järgi nõuda muud kui vaid seadusjärgset intressi. IV Võlgnevus VÕS § 76 lg 1, 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1, 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg p 1, 4, 6, § 113 lg 1, 3, § 108 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda lepinguga kokkulepitud viivist. VÕS § 399 lg 1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) järgi laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks, lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

Vastavalt 09.10.2018 lepingu nr XXX tingimuste puntkile 6 haldab klient krediidikontot iseteenindussüsteemi kaudu. Iseteenindussüsteemis saab klient saata teateid krediidiandjale, samuti saada teateid krediidiandjalt. Kõik lepingu dokumendid on kliendile igal ajal iseteenindussüsteemis kättesaadavad (dtl 48jj, tingimused kehtivad alates 30. novembrist 2022 sõlmitud krediidilepingutele ning enne 30. novembrit sõlmitud krediidilepingutele kohaldatakse neid tingimusi alates 03. jaanuarist 2023). Vastavalt lepingu punktile 11.1. kohustub kostja maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt saadetud arvele. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja tasus krediidiandjale perioodil 03.08.2016-08.05.2023 2236,66 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 08.05.2023 47,80 eurot. Nii on kostja põhivõlg 1663,34 eurot (saadud 3900 – tasutud 2236,66). Eeltoodu alusel oli kostjale selge, kuidas ja mis moodi saab ta teada krediidiandjalt arved, et krediiti tagasi maksta. Hagi asjaolude kohaselt rikkus kostja kohustusi, olles viivituses kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis maksmata 2023. aprillikuu makse 80,87 eurot, maikuu makse 80,87 eurot ja juunikuu makse 80,87 eurot, millede maksetähtaeg oli hagi asjaolude kohaselt VÕS § 82 lg 1, 7 järgi iga kuu vastav 12. kuupäev. Samas nähtub arvetest, et kõik need sisaldavad intressimakseid ja põhivõla makset, kokku iga kuu eest 80,87 eurot. Vastavatel kuudel tulnuks maksta krediiti 31,64 eurot (dtl 106, 80,87- 49,23), 31,37 eurot (dtl 105, 80,87-49,5), 30,89 eurot (dtl 104, 80,87-49,98). Kostja ei ole vaidlustanud, et vastavate kuude eest on põhivõlg tasumata. Seega jäi kostja võlgu 3 järjestikuse põhivõla maksega ehk rikkus lepingu p 11.1 tulenevat igakuise laenu makse tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes. Kuna hageja ei saa nõuda lepingulist intressi, siis arvetes märgitud intressi ja selle tasumata jätmist kohus ei hinda. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaga, et andis kostjale 13.06.2023 teada, et kostjal on võlg, mis tuleb tasuda 03.07.2023. Sellega andis laenuandja kostjale vähemalt 2-nädalase tähtaja võla tasumiseks ja kompromissi sõlmimiseks ning hoiatas, et võla tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles (dtl 81). Ka seda asjaolu ja teate saamist pole kostja vaidlustanud. Nii oli laenuandja täitnud VÕS § 416 lg 1, 2 tuleneva kohustuse ja tal oli õigus kostjale erakorraliselt 3 järjestikuse põhivõla osa tasumata jätmise tõttu VÕS § 416 lg 1, 2 § 399 lg 1 p 1, § 101 lg 1 p 4 alusel üles leping öelda. Võlausaldajal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108, lg 1, § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja kogu võla tasumist. Lisaks on võlausaldajal õigus nõuda VÕS 397 lg 1, 2, 3 § 94, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi seadusjärgse intressi maksmist lepingu lõppemisel. Seadusjärgne intressivõlg on perioodi eest 09.05.2023 (s.o alates viimasest tagasimaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 03.07.2023) võlguolevalt krediidilt 1663,34 eurot vastavalt 6,58 eurot. VÕS § 113 lg 3 järgi võib võlausaldaja nõuda lepingus kokkulepitud viivist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 415 lg 1 sätestatu ei välista kõrgema määraga viivise nõudmise õigust, kui see on kokku lepitud lepingus (Tartu Ringkonnakohtu lahend 2-20-103014, Riigikohtu lahend 3-2-1120-08). Kostja pole väitnud, et võlgu olev laen ja seadusjärgne võlgnetav intress oleks makstud. Nii on ta laenuvõla ja seadusjärgse intressi tasumisega viivituses ehk kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes.

Laenuandjal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 3. lause, § 101 lg 1 p 6 järgi lepingus kokkulepitud määras viivist, mis on intressiga võrdne. Kuna lepingus on kokku lepitud, et viivis on võrdne intressiga ehk on 24% aastas (lepingu p 1 mõisted), siis on võlausaldajal õigus nõuda viivist kokkulepitud määras. Seda ei mõjuta asjaolu, et vastutustundliku laenamise põhimõte rikkumise tõttu ei saa võlausaldaja nõuda kokkulepitud intressi vaid seadusjärgset intressi. Nii on viivis võlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 04.07.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.12.2024 568,80 eurot. Kostja ei ole viivist vaidlustanud. V Sissenõudmiskulud Kuivõrd hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa ta nõuda VÕS § 403.4 lg 7, § 76 lg 1, 2 järgi lepingus kokkulepitud kulusid. Samas on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid VÕS § 113.2 lg 2 p 3 järgi, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja nõue ületab 1000 eurot. VÕS § 113.2 lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest Kostja pole vaidlustanud asjaolu, et talle on saadetud võlateatised nii kodusele aadressile kui ka e-posti aadressile (XXX), sj seda, et nõudekiri saadeti 04.07.2023 ning korduvad meeldetuletused saadeti 13.07.2023, 20.07.2023, 27.07.2023. Need on saadetud seitsmepäevaste vahedega. Nõnda pole vaidluse all asjaolu, et võlausaldajale on tekkinud kulud võlateatiste saatmisega 50 euro ulatuses kooskõlas VÕS § 113.2 lg 2 p 3. Kostja pole väitnud, et kulud oleks tasutud, seega rikub ta VÕS § 100 mõttes VÕS § 113.2 lg 2 p 3 tulenevat sissenõudmiskulude hüvitamise kohustust. Võlausaldajal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 2 p 3 järgi 50 euro tasumist. VI Nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.