Tallinn, Paldiski mnt 181 korteriühistu avaldus X ja Y vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X ja Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Tallinn, Paldiski mnt 181 korteriühistu (registrikood 80157046), lepinguline esindaja Janno Perv Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde X ja Y maakohtu menetluses 19.11.2024 esitatud menetlusdokumendi lisad.
2-23-118723
2.Jätta Harju Maakohtu 16.12.2024 määrus muutmata.
3.Jätta X ja Y määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X ja Y kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Tallinn, Paldiski mnt 181 korteriühistu (avaldaja) esitas 04.05.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt ja Ylt (võlgnikud) 867,23 euro saamiseks. Maksekäsuosakond tegi võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas avalduse Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Avaldaja esitas 03.07.2023 Harju Maakohtule avalduse X ja Y (puudutatud isikud) vastu ning 10.08.2023 avalduse täiendused, milles palus mõista puudutatud isikutelt välja põhivõla 867,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 26,91 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning kohtueelse menetluse õigusabikulud 227,50 eurot. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.
2.1.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikutele korteriomand asukohaga Paldiski mnt 181-48, Tallinn ning puudutatud isikud on avaldaja liikmed. Avaldaja 29.06.2022 toimunud üldkoosolekul otsustati renoveerida kortermaja küttesüsteem ning koguda selle renoveerimiseks raha korteriomanikelt. Küttesüsteemi renoveerimise ja korteriomanikelt raha kogumise poolt otsustasid 11 avaldaja liiget, vastu oli 2 ning erapooletu üks liige. Puudutatud isikud osalesid sellel koosolekul ning hääletasid otsuse poolt. KÜ juhatus sõlmis lepingu Inspent OÜ-ga, kes uuendas küttesüsteemi etapiviisiliselt püstakute kaupa.
2.2.Küttesüsteemi renoveerimise vajadusest teavitas avaldaja juhatus kõiki avaldaja liikmeid juba 08.10.2020 e-kirja teel, milles edastati renoveerimise kulud ja arvutuskäik juhuks, kui renoveerimiseks võetakse laenu. Avaldaja liikmeid (s.h puudutatud isikuid) teavitati, et avaldaja ei ole laenuvõimeline ja radiaatorite vahetus tuleb teha liikmete omavahenditest.
2.3.Puudutatud isikute korteris vahetati radiaatorid. Avaldajale esitati arve, mis sisaldas ehitusmaterjale ja teostatud töid. Avaldaja tasus arve 2022 novembris. 2023 aprillis esitas avaldaja puudutatud isikutele majandamiskulude arve, mis sisaldas lisaks tavapärastele kuludele ka küttesüsteemi renoveerimisega seotud kulusid 867,23 eurot. Puudutatud isikud tasusid arve osaliselt, jättes arve 867,23 euro ulatuses tasumata ning teatasid avaldajale, et nemad ei kavatse tasuda võlga enne, kui neid kohtuotsusega selleks kohustatakse. 2
2-23-118723
Puudutatud isikute seisukoht
3.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu leides, et arvet esitades ei käitunud avaldaja vastavalt 29.06.2022 avaldaja üldkoosolekul kokkulepitule, st korteriomanikelt ei küsitud kirjalikke nõusolekuid. Puudutatud isikute korteris vahetati radiaatorid ära nende lekkimise tõttu. Radiaatorid olid avariilised. Uued radiaatorid lekivad samuti. Puudutatud isikute hinnangul tuli radiaatorite vahetuse eest tasuda avaldaja kogutud remondifondist. Puudutatud isikud vaidlustasid ka avaldaja menetluskulud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõla 867,23 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 26,91 eurot. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 95,7% ulatuses solidaarselt puudutatud isikute kanda ning 4,3% ulatuses avaldaja kanda, kuid menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.
4.1.Maakohus jättis puudutatud isikute 19.11.2024 dokumendi lisad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 alusel tähelepanuta.
4.2.Maakohtu tuvastas menetluses järgmist: -
puudutatud isikud on korteriomandi asukohaga Paldiski mnt 181-48 omanikud;
-
avaldaja põhikirja p 3.2 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi;
-
avaldaja 29.06.2022 toimunud üldkoosoleku otsuste kohaselt on avaldaja juhatusel õigus tellida projekt küttesüsteemi renoveerimiseks, küsida ehitajatelt hinnapakkumine, leppida ehitajaga kokku küttesüsteemi renoveerimistööde teostamine ning juhatus kogub korteriomanikelt kirjalikud nõusolekud küttesüsteemi renoveerimise kulude tasumise kohta korteriühistu arvele ning edastab saadud tulemuste kohta informatsiooni korteriomanikele ja korteriühistu raamatupidajale. Juhatus koos korteriühistu raamatupidajaga korraldavad küttesüsteemi renoveerimiseks eesmärgipärase rahaliste vahendite kogumise korteriomanikelt. Juhatus korraldab küttesüsteemi renoveerimise;
-
puudutatud isikud osalesid 29.06.2022 üldkoosolekul;
-
29.06.2022 küttesüsteemi renoveerimise ja selleks korteriomanikelt rahaliste vahendite kogumise poolt hääletas 11, vastu 2 ja erapooletuks jäi üks liige;
-
puudutatud isikud hääletasid 29.06.2022 otsuse poolt;
-
puudutatud isikute korteris vahetati radiaatorid ning selle eest esitati avaldajale arved, mis sisaldasid ehitusmaterjalide kulu ja teostatud töid. Avaldaja tasus arved 2022. a oktoobris ja novembris.
4.3.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna asjaolu, et avaldaja juhatus ei võtnud puudutatud isikutelt kirjalikku nõusolekut küttesüsteemi renoveerimise kulude tasumise kohta, puudutatud isikutele alust jätta tehtud tööde eest tasumata. Puudutatud isikute nõusolek nähtub mh tegevusest – nad lubasid oma korteris remonttöid teha ning radiaatorid on vahetatud. Tunnistaja W ütlustega on tõendatud, et puudutatud isikud lubasid oma 3
2-23-118723 korteris radiaatorid ära vahetada ning radiaatorite vahetus toimus seoses kogu maja hõlmava projektiga.
4.4.Maakohus leidis, et puudutatud isikute vastuväitena esitatud viide korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg-le 3 seoses radiaatorite väidetava lekkega ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele, kuna puudutatud isikud nõustusid 29.06.2022 üldkoosolekul vastavate kulude kandmisega. Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. Eelnenut tõendavad tunnistaja Q kirjalikud ütlused, mille kohaselt puudutatud isikud ei vaidlustanud 29.06.2022 üldkoosoleku otsust ning nende korteri radiaatorid vahetati välja nimetatud otsuse alusel.
4.5.Puudutatud isiku I vande all antud ütlustest nähtub, et puudutatud isikute korteris vahetati radiaatorid ära 2022. a hilissügisel, kuigi puudutatud isikute väitel hakkasid radiaatorid tilkuma 2022. a kevadel. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et radiaatorid lekkisid juba varem määras, mis oleks eeldanud nende kiirkorras väljavahetamist. Asjaolu, et puudutatud isikute radiaatorid ei vajanud kiirkorras väljavahetamist tõendavad ka puudutatud isiku II vande all antud ütlused. Radiaatorite avariilisust ei tõenda 04.03.2024 defekti tuvastamise akt koos kutsetunnistusega ning tunnistaja C ütlused.
4.6.Kokkuvõttes leidis maakohus, et puudutatud isikutel ei ole õigus keelduda vaidlusaluse arve tasumisest ning neilt tuleb solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista võlg 867,23 eurot.
4.7.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt seadusjärgses määras viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teine lause). Avaldaja palus arvestada viivist alates 01.05.2024. Puudutatud isikud ei ole viivisearvestust vaidlustanud. Seega tuleb viivis 26,91 eurot puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista.
4.8.Maakohus selgitas, et KrtS § 42 lg 2 p 2 kohaselt, kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 40 euro ulatuses, sõltuvalt nõude suurusest, kui korteriühistu nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist (VÕS § 1132 lg 2 p 2) kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid tõendama. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitise suuruse kohta ega tõendanud tegelikult tekkinud kahju ulatust, seetõttu jäi sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot rahuldamata.
4.9.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel nõude osalise rahuldamise tõttu 95,7% ulatuses puudutatud isikute kanda ning 4,3% ulatuses avaldaja kanda. Maakohus määras, et menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul määruse jõustumisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isikud palusid võtta asja juurde 19.11.2024 esitatud dokumendi lisad. Menetluskulud palusid puudutatud isikud jätta avaldaja kanda.
6.Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus kõiki tõendeid põhjalikult kontrollinud ja hinnanud. Puudutatud isikud ei andnud kirjalikku nõusolekut renoveerimistööde tegemiseks. Maakohus tõlgendas 29.06.2022 üldkoosoleku otsust vääralt. Samuti ei ole õige 4
2-23-118723 maakohtu väide, et puudutatud isikud ei vaidlustanud viivise nõuet. Puudutatud isikud esitasid viivise arvutuskäigu kohta vastuväite 04.10.2023 esitatud vastuse p-s 2.6.
7.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudutatud isikute määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Esmalt lahendab kolleegium puudutatud isikute taotluse võtta asja juurde maakohtu menetluses 19.11.2024 esitatud menetlusdokumendi lisad. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kolleegium võtab 19.11.2024 menetlusdokumendi lisad asja materjalide juurde.
11.Praeguses asjas tuginevad puudutatud isikud võla tasumisest keeldumisel peamiselt sellele, et nende korteris vahetati radiaatorid ära nende avariilisuse ja lekkimise tõttu ning seetõttu oleks avaldaja puudutatud isikute hinnangul pidanud radiaatorid tasuta välja vahetama. Puudutatud isikute väitel lekkisid nende radiaatorid juba mais 2022. Kolleegiumi nõustub maakohtuga, et puudutatud isikud ei ole esitanud radiaatorite lekkimise kohta ühtegi tõendit ega asjaolu, millest nähtuks, et radiaatorid olid avariilised ning tuli erakorraliselt välja vahetada. Maakohtu menetluses tunnistajate ärakuulamisest ei nähtu samuti, et radiaatorite lekkimiseks oli erakorraline vajadus, vastasel juhul oleks nende vahetamine toimunud esimesel võimalusel, st juba 2022. a mais. Tõendid kinnitavad vastupidiselt seda, et radiaatorid vahetati küttesüsteemi renoveerimise käigus (tunnistajate ütlused (dtl 304305). Puudutatud isikute 19.11.2024 esitatud avaldaja endise juhatuse liikme Q 27.01.2023 selgitavast kirjast (dtl 378) nähtub, et küttesüsteemi renoveerimist oli aastaid planeeritud ning vastavaid töid teostati alates oktoobrist 2022. Kirjas selgitas Q, et küttesüsteemi renoveerimiskulusid on osaliselt kantud kogutud remondifondi jäägist (8000 eurot) ning avaldaja liikmetelt kogutakse tekkinud kulud tagasi majandamiskulude arvete alusel 2023. aastal. Menetluses on tunnistajate ütlustega ja avaldajale esitatud arvetega tõendatud, et puudutatud isikute korteris vahetati radiaatorid ära 2022. a oktoobris, st küttesüsteemi renoveerimise käigus, mitte avariiremondi tõttu. Seda seisukohta kinnitab avaldajale 31.10.2022 radiaatorite vahetamise kohta esitatud arve nr 244a (dtl 58). Viidatud arvest nähtub, et puudutatud isikute korteris vahetati neli radiaatorit välja kahel erineval päeval (03.10 ja 10.10). Arve on avaldajale esitatud 31.10.2022, st pärast puudutatud isikute korteris radiaatorite vahetamist.
12.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et asjaolu, et puudutatud isikutelt ei küsitud küttesüsteemi renoveerimise kulude tasumise kohta täiendavalt kirjalikku nõusolekut, ei anna alust nende kulude tasumisest keelduda. Avaldaja on selgitanud ja tõendanud, et küttesüsteemi renoveerimine otsustati 29.06.2022 üldkoosoleku otsusega, kus puudutatud isikud osalesid ja andsid vastavale otsusele nõusoleku (dtl 39). Kohtupraktikas on selgitatud, et korteriühistul on KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude 5
2-23-118723 kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud ka muu korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 11). Seega isegi vastava üldkoosoleku otsuse puudumise korral oleks avaldajal olnud õigus nõuda puudutatud isikutelt küttesüsteemi renoveerimisega seotud kulude kandmist. Asjaoludest nähtub, et tegemist oli kõigi korteriomanike huvides vajaliku remondiga, mida oli pikalt planeeritud ja ka kõigile avaldaja liikmetele korduvalt selgitatud (vt Q selgitav kiri, dtl 378).
13.Puudutatud isikud tuginesid oma vastuväidetes nõudele KrtS § 40 lg-le 3. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust viidatud sätte alusel kulude kandmisest keeldumiseks. Praegusel juhul ei ole puudutatud isikutelt kulude kandmise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isikud ei ole täpsemalt selgitanud, miks nende arvates oleks kulude kandmine vastuolus hea usu põhimõttega. Avalduses esile toodud muudest põhjendustest vastuolu hea usu põhimõttega järeldada ei saa.
14.Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus jättis puudutatud isikute vastuväiteid avaldaja viivise nõudele tähelepanuta, selgitab kolleegium, et maakohus on palunud avaldajal 10.07.2023 määrusega viivisenõuet täpsustada. Avaldaja täpsustas viivisenõuet 10.08.2023 menetlusdokumendis. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja viivise arvutamisel eksinud, kuna nõudis seda seadusjärgses määras (võlaõigusseadus § 113 lg 1 teine lause) ning lähtus selle arvutamisel nõude sissenõutavaks muutumisest. Puudutatud isikud ei ole ka ise täpsemalt esile toonud, milles viivisenõude põhjendamatus seisneb.
15.Eelnevaid asjaolusid arvestades tuleb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata jätta.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isikute kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.