Muud

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 24.04.2023 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse A F vastu kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilasja saadeti kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Asi on menetlusse võetud 26.04.2023 määrusega. 19.01.2024 võeti menetlusse avaldaja alternatiivse nõude puudutatud isiku II vastu. Avaldus ja avaldaja seisukohad

Tsiviilasi nr 2-23-6142

alla ehitatud kapp, millel alumisel äärel on pragu sisse tulnud. Samuti on põrandale voolanud veest kahjustatud esiku laminaat. Köögis on vesi voolanud seinakappide tagant ja laest. Kahjustada on saanud köögi kipslaadist lagi, kus on nähtavad veejäljed. Seinakappide tagumistel külgedel on veejäljed ning seinakappide ja töötasapinna vahel olev plaaditud seina mõõtmine näitab liigniiskust. Vesi on pääsenud ka plaatide taha. Köögis puudub ka ülevaatuse ajal elekter, mis on lühisesse läinud ja korgid välja löönud. Samuti on köögi osas osaliselt lahti tulnud seinas olev tapeet. Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise S OÜ summas 7661,55 eurot Kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist ning avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kokku 5313 euro suuruses hüvitises, mis avaldaja poolt tasuti. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtjale. Korteriühistu akti kohaselt sai veekahju alguse korterist nr XXX, kus remonttööde käigus purunes külmavee magistraaltoru. Puudutatud isik I on korteriomandi XXX omanik. Avaldaja esitas 27.03.2023 puudutatud isikule I kohtuvälise kahjunõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 10.04.2023, kuid seda ei hüvitatud. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks 11.04.2023, kuna puudutatud isik I ei hüvitanud kahju antud tähtajaks. Avaldaja nõuab lisaks põhinõudele viivist VÕS § 113 lg 1 alusel kuni kohase täitmiseni. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja kahju summas 5313 eurot (põhinõue), viivis põhinõudelt seisuga 24.04.2023 summas 21,40 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 25.04.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Avaldaja 15.06.2023 seisukohas puudutatud isiku I vastusele märgib, et pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja on kindlustusandja, toimus veekahju, kahju suurus oli 7661,55 eurot, millest avaldaja hüvitas 5315 eurot, puudutatud isikule I esitati kohtuväline nõue, mida ei täidetud, purunenud toru oli kaasomandis ning veekahju sai alguse puudutatud isiku I korterist. Vaidlus seisneb selles, mis täpselt puudutatud isiku I korteris juhtus, milline hooneosa purunes, kas puudutatud isik I rikkus oma kohustusi, kas nõue on esitatud õige isiku vastu ning kas puudutatud isiku I süü on asjakohane. Avaldaja leiab, et kuna kahju sai alguse puudutatud isiku I korterist, saab tema vastutust eeldada. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isik I tõendanud, et ta ei rikkunud oma kohustusi või et rikkumine oli vabandatav. Samuti peab avaldaja puudutatud isiku I väiteid torustiku seisukorra, ventiili purunemise ja õnnetuse asjaolude kohta paljasõnalisteks, ebaselgeteks või vastuolulisteks ning leiab, et esitatud fotod ei tõenda olulisi asjaolusid. Avaldaja rõhutab, et torutööde tegemisel tuli tegutseda hoolsalt ja vältida kahju tekkimist, eelkõige vee sulgemisega, ning puudutatud isik I ei ole selgitanud, miks seda ei tehtud. Samuti leiab avaldaja, et puudutatud isik I ekslikult keskendub süü küsimusele, kuigi see ei ole kahjunõude eelduseks. Puudutatud isik I leiab, et nõue tuleks esitada korteriühistule, kuid avaldaja sellega ei nõustu ja leiab, et vastutab korteriomanik, kelle korterist kahju alguse sai. Samas esitab avaldaja ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus ei nõustu puudutatud isiku I vastutusega. Sellisel juhul palub avaldaja mõista kahju välja korteriühistult, märkides, et teatud juhtudel võib vastutus lasuda korteriühistul või olla tegemist solidaarvastutusega. Avaldaja taotleb, et kohus esmalt hindaks puudutatud isiku I vastutust ning kui seda ei tuvastata, siis korteriühistu vastutust. 3(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Avaldaja teatab, et puudutatud isik I tegi avaldajale kompromisspakkumise summas 5313 eurot, mille ta tasuks kuue kuu jooksul. Avaldaja kompromisspakkumisega ei nõustunud ning pakkus omapoolset kompromissi summas 5698, millest 5313 eurot on kahjuhüvitis; 360 eurot on avaldaja menetluskulu ning 25 eurot on pool riigilõivust. Puudutatud isik I vastas kohtuväliselt avaldajale, et ta pakutud kompromissi vastu ei võta. Seega pidasid pooled kompromissi osas läbirääkimisi, kuid kokkuleppele ei jõudnud.

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Puudutatud isiku II seisukohad

5(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Korteriühistu hinnangul on täidetud kõik kahju hüvitamise eeldused, kuna puudutatud isik I rikkus kohustust, vastutab rikkumise eest, kahju on tekkinud, see on hõlmatud kaitseeesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Sellest tulenevalt leiab korteriühistu, et kahju tuleb hüvitada puudutatud isikul I täies ulatuses, käsitledes teda solidaarvõlgnikuna. Korteriühistu palub jätta alternatiivnõude rahuldamata. Menetluse korraldamine Viru Maakohus 18.12.2025 määrusega määras asja lahendamise kirjalikus menetluses, selgitas osalistele õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist ning määras tähtajad lõplike seisukohtade ja vajalikuks peetavate tõendite esitamiseks ja esitatu suhtes seisukohtade esitamiseks. Kohtule ei esitatud täiendavaid seisukohti ega tõendeid. Avaldaja ja puudutatud isik II esitasid oma menetluskulude nimekirjad.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et tuleb rahuldada avaldus puudutatud isiku I vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-1919561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Avaldaja nõue tuleneb korteris aadressil XXX toimunud kahjujuhtumist. Veeuputuse tagajärjel said kahjustada elutoa lagi, seinad; koridori põrand ja seinad; köögi lagi seinad ja põrand; WC lagi ja seinad; vannitoa lagi. Kahju sai alguse ülemise naabri korterist nr XXX, kus remontööde käigus oli tekkinud külmaveetoru leke, mida tõendab korteriühistu esimehe akt kahju põhjuse kohta. Korteri nr XXX asukohaga XXX omanik on A F (dtl 20). Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX (dtl 41 – 43). Kahjustatud korteri nr XXX siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise S OÜ summas summale 7661,55 eurot (dtl 49 – 50). Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena. Avaldaja hüvitas korteri nr XXX omanikule kahju 5313 eurot (maksekorraldus dtl 18). Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

6(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu 5313 euro ulatuses on avaldajale üle läinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist. Puudutatud isik I vaidleb nõudele vastu. Ei vaidle vastu asjaoludele, et 04.02.2023 juhtus tema korteris, tualettruumis, remonditööde käigus avarii. Kahjustada sai külmaveetorustiku sulgventiil enne veearvestit. Remonttööde käigus vahetati vana veetoru uue vastu (vasktoru) ja paigaldati uus ventiil. Leiab, et kahju lähtus kaasomandi esemest, seega kahju eest vastutab korteriühistu. Samal ajal tegi puudutatud isik I korduvalt ettepaneku sõlmida kompromiss põhinõude ulatuses, mis tähendab, et ta sisuliselt nõustus kahju hüvitamisega täies mahus. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik I) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Samas otsuses on Riigikohus märkinud, et kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Korteriomanik vastutab teise korteriomaniku ees olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule kahju. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leidis, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu 7(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

(korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Asjas on tõendamist leidnud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku I korterist nr XXX aadressil XXX. 22.07.2025 kahjuteatest (dtl 44) nähtub, et 14.02.2023 juhtus kahjujuhtum korteris nr XXX aadressil XXX. Kahjuteatest selgub, et veeavarii juhtus naabri üleval 5. korrusel. Tund aega vesi voolas alla. Kindlustatud korter asub 3. korrusel. Kahjustada WC ja vannituba, köök sh mööbel, esik. Suur tuba sai ka veekahjustusi. KÜ on teavitatud. Vesi on suletud. Peale avariid oli elektri katkestus. Kindlustusandja 22.02.2023 koostatud ülevaatuse aktist ja arvamusest kahju põhjuse kohta nähtub, et kahjustada on saanud korteri nr XXX siseviimistlus. Kahjustused on esikus, elutoas, köögis, WC-s ja vannitoas (dtl 45 – 46, dtl 47 – 48). Et veekahju sai alguse puudutatud isiku I korterist on tõendatud ka korteriühistu juhatuse esimehe aktiga (dtl 19), kes kinnitab, et 04.02.2023 toimus korteris nr XXX remonttööde ajal külmavee magistraaltoru kahjustamine, mille tagajärjel sai korter XXX veekahjustuse. Avarii põhjuseks oli remonttööde käigus surve all oleva vee magistraaltoru kahjustamine. Remonttöid teostati ilma, et oleks KÜ-d ja tema haldusfirmat remondist teavitatud ning veevarustust suletud. Korteri nr XXX kahjustused on tõendatud fotodega (dtl 11 – 17). Korteri nr XXX asukohaga XXX (registriosa nr XXX8) omanik on A F (dtl 20). Korteri nr XXX remonttööde käigus murdis puudutatud isiku I poolt tellitud töötaja vee sulgemisel sulgeventiili, mille tagajärjel hakkas vesi püstikust korterisse voolama. Puudutatud isik I märgib, et torustik on paigaldatud ligikaudu 20-25 aastat tagasi. Torustik ei põhjustanud pika kasutusaja väljavaates töökindlust, purunes torustiku väljavahetamise katse tulemusena vana sulgeventiil. Õnnetus on olnud ventiiliga, mis on paigaldatud enne veearvestit, s.o. korteriomanikele kuuluva ühise külmaveetoru haru juures. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KrtS § 4 lg 3 järgi ei ole eraomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. KrtS § 4 lg 4 kohaselt on korteriomandi kaasomandi osa esemeks maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis. Kohus nõustub puudutatud isikuga I selles, et eriomandi eseme hulka ei kuulu hoone külmaveetorustiku ventiil. See kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsetakse korteriomanike kaasomandi üle korteriühistu kaudu ning KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt kuuluvad kaasomandi eseme tavapärase valitsemise hulka kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont.

8(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Riigikohus on otsuses nr 2-18-13649 märkinud, et kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Korteriomaniku vastutab teise korteriomaniku ees olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule kahju. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leidis, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1). Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et torutööde tegemisel tuli tegutseda hoolsalt ja vältida kahju tekkimist, eelkõige vee sulgemisega. Korteriühistu samuti leiab, et puudutatud isik I on rikkunud oma kohustusi, kuna ta teostas remonditöid hooletult ega rakendanud vajalikke ennetavaid meetmeid, ei palunud vee sulgemist kogu püstikus, kuigi torustik oli vana ja avariiohtlik. Samuti jättis ta avarii tekkimisel juhatuse ja avariiteenistuse viivitamata teavitamata, mis omakorda suurendas kahju ulatust. Asjas on tõendamist leidnud, et veelekke põhjuseks oli puudutatud isiku I korteris teostatud remonttöö, mille käigus purunes külmaveetorustiku sulgventiil enne veearvestit. Remonditööd tellis puudutatud isik I, mitte korteriühistu. Seega toimus töö tema huvides ja tema vastutusel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et korteriomanik vastutab ka siis, kui kahju põhjustas tema poolt tellitud töö tegija ning vastutus ei sõltu sellest, kas rikkumine oli tahtlik või hooletu — vastutus eeldub. Puudutatud isik I ei esitanud andmeid selle kohta, milliseid meetmeid tema või tööde teostaja oli enne remonttööde alustamist rakendanud 9(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

võimalike veekahjustuste vältimiseks. Kohus nõustub avaldaja ja korteriühistu arvamustega, et veelekke ohu vältimiseks tuleks remonttööde ajaks veepüstik sulgeda. Kohtu samuti leiab, et ei ole puudutatud isik I veenvalt tõendanud, et tema või tema töötaja teativasid viivitamata juhatust või avariiteenust avariiolukorrast. Korteriühistu teatas, et juhatus sai avariist teada korteri 47 omaniku käest, juhatuse esimees isiklikult sulges külmavee püstiku 5 minuti jooksul teavitamisest ja kutsus kohale M AS töötaja, kes koostas vastava akti. Teavitamise viibimise tõttu voolas vesi pikema aja jooksul ning põhjustas ulatusliku kahju teise korteriomaniku varale. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta poleks oma kohustusi rikkunud, et rikkumine oli vabandatav või et kahju ei olnud ette nähtav. Seetõttu ei ole vastuväited põhjendatud ning avaldaja nõue 5313 euro ulatuses on õigustatud. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule I kuuluvast korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik I on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kahju tekkepõhjuseks on olnud korteris aadressil XXX väljavoolav vesi, mis voolas läbi maja konstruktsioonide alumisse korterisse, mis sai kahjustused, ja kahjustas seega teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Kohtule esitatud hinnapakkumisest (dtl 49 – 50) nähtub, et kahjustatud korteri aadressil XXX remondi maksumuseks oleks 7661,55 eurot. Kindlustusvõtja omavastutuseks oli 200 eurot. Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena. Avaldaja maksis korteri nr XXX omanikule kahjuhüvitise 5313 eurot kindlustusvõtja 10(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

arvelduskontole (dtl 18). Selles summas nõuab avaldaja (kindlustusandja) puudutatud isikult I kahju hüvitamist. Kohus leiab, et kahju suurus on põhjendatud taotletud ulatuses, so summas 5313 eurot. Kindlustusandja saatis 27.03.2023 puudutatud isikule I tagasinõude tekitatud kahju 5313 euro hüvitamiseks (dtl 21). Avaldaja palus hüvitise üle kanda hiljemalt 10.04.2023. Puudutatud isik I väidab, et tema saatis 28.03.2023 avaldajale kirja. Tema palus põhjendada nõude suurust, esitades seda tõendavad dokumendid ja fotod. Avaldaja ei vastanud puudutatud isiku I pöördumisele, ei esitanud tõendavaid dokumente ja fotosid. Avaldaja esitas kohtule tõendina puudutatud isikule saadetud kahjunõude koos lisadega. Tõenditest nähtub, et koos kahjunõude kirjaga edastas avaldaja puudutatud isikule I K OÜ koostatud kokkuvõtte ja fototabeli, hinnapakkumise ning maksekorralduse. (dtl 21 – 39). Seetõttu on ebaselge puudutatud isiku I väide, et avaldaja ei ole talle esitanud nõude suurust ega seda tõendavaid dokumente ja fotosid. Puudutatud isik I ei ole kahju hüvitist tasunud. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik I ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 11.04.2023. Seega tuleb puudutatud isikult I välja mõista kahjuhüvitis summas 5313 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tagasinõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 10.04.2023. Puudutatud isik I kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku I suhtes viivise nõue alates 11.04.2023. Kohus arvestab viivist perioodi 11.04.2023 kuni 19.03.2026 eest seadusjärgses määras kindlas summas. Perioodis viivitatud päevi kokku 1074, viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 19.03.2026 on 1783,51 eurot, mis tuleb puudutatud isikult I välja mõista. Lisaks taotleb avaldaja TsMS § 367 alusel edasise viivise välja mõistmist kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku I vastu ning jätab avaldaja alternatiivse nõude korteriühistu vastu rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud puudutatud isiku I kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja ja puudutatud isiku II suhtes õiglane. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.

11(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Avaldaja ja puudutatud isik II esitasid oma menetluskulude nimekirjad. Puudutatud isik I ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ega esitanud seisukohad avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulude osas. Taotluse kohaselt on avaldaja kantud menetluskulud summas 827 eurot, seal hulgas riigilõiv 50 eurot, kulu õigusabile 777 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 6,3 tundi, tunnihinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta ja 2026. aastal tunnihinnaga 150 eurot. Avalduse esitamiselt tuli vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 5 tasuda riigilõivu 50 eurot. Riigilõiv on avaldaja põhjendatud menetluskulu kooskõlas TsMS § 138 ja 139. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kulu lepingulisele esindajale 777 eurot, ajakulu 6,3 tundi (detailne toimingute loend dtl 130). Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, on avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud avalduse koostamisele ja kohtule esitamisele on 240 eurot (2 tunni ulatuses). Menetluskulude nimekirja kohaselt oli selle toimingu ajakulu 3 tundi. Kohus leiab, et tegemist on avaldusega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Muud avaldaja lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Õigusabi tunnihind ei ole ülemäärane. Avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 707 eurot (lepingulise esiindaja kulud 657 eurot + riigilõiv 50 eurot), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele avaldaja kasuks välja puudutatud isikult I. Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse. Puudutatud isiku II menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Puudutatud isiku II lepinguline esindaja on tutvunud toimiku materjalidega ja 21.04.2024 koostanud seisukoha (3 tundi). Tunnihind on 120 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning toimingule märgitud ajakulu puudub põhjus pidada ilmselt ülemääraseks. Puudutatud isikule II hüvitamisele kuuluv menetluskulu on 360 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isiku II kasuks välja puudutatud isikult I. Viiviste arvestamist puudutatud isik II ei taotlenud. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.