nr 2-25-20924 Aktiva Finance Group OÜ hagi S.J vastu 24.06.2024 tarbijakrediidilepingust nr L89016721174 tuleneva põhivõlgnevuse 2399,98 euro, intressi 257,38 euro, lepingutasu 19,90 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 388,82 euro ja viivise alates 04.12.2025 kuni põhinõude (2399,98 euro) täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 15,90% aastas väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena
Hagihind
3497,68 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479)
Hageja lepinguline esindaja
Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ)
Kostja
S.J (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista S.J-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks tasumata põhivõlg 2399,98 eurot, seadusjärgne intress 46,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 334,34 eurot ja alates 18.03.2026 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni jooksev viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskuludest 79% kostja ja 21% hageja kanda.
Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista S.J-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 458,20 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).
1
Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja on 4.12.2025 esitanud kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust (s.o järelmaksuleping) tuleneva võla nõudes. Hageja toob välja, et kostja sõlmis AS-ga Inbank Finance 24.06.2024 järelmaksulepingu nr. L89016721174 (leping), mille alusel sai kostja kauba maksumusega 2399,98 eurot järelmaksuga (dtl 14jj).
3.Lepingu krediidi kulukuse määraks on 30,30%, intressimäär 15,9%, osamaksete arv 48, laenulepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot.
4.Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset.
5.Algne võlausaldaja saatis 26.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemiseteatise, sest kostja oli võlas 12.08.2024, 12.09.2024 ja 12.10.2024 osamaksetega ja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.AS Inbank Finance loovutas 27.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale.
7.Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja eelnimetatud lepingust tulenev põhivõlgnevus 2399,98 eurot, intress 257,38 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot (s.o tasulised kirjad), sissenõutavaks muutunud viivis 388,82 eurot ja alates 04.12.2025 kuni põhinõude (2399,98 euro) täitmiseni viivis lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas.
8.Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi ja tasude osas. Juhul kui kohus leiab, et ei saa lepingus kokku lepitud viivise määraga viivist välja mõista, palub hageja välja alternatiivselt mõista viivised välja VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta märkis hageja mh, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1000 eurot ning igakuised finantskohustused 0 eurot. Lepinguga lisandus kostjale rahaline kohustus summas 83,08 eurot. Kostjale jäi ca 92% tema sissetulekust, seega oli kostja krediidivõimeline. Tõendina esitati laenutaotlus ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 30-31).
10.Kostjale on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud loetud 30.12.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
12.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tõendite alusel on tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepinguna 24.06.2024 sõlminud AS-ga Inbank Finance (algne võlausaldaja/krediidiandja) järelmaksulepingu, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 2399,98 eurot.
15.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4).
16.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet ei ole kostjalt küsitud ja kostja esitatud info analüüs on kohtu hinnangul olnud pealiskaudne ning ebapiisav. Seega on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 221-13098/50, p-d 25 ja 26). Kuna kostja ei ole lepingu alusel midagi tasunud, on põhivõlgnevus 2399,98 eurot täielikult põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli 24.06.2024 tarbijakrediidilepingu ja selle muudatuste sõlmimise ajal 4,5% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kostja ja esialgse võlausaldaja kokkulepitud intressist madalam. Seega oli krediidiandjal õigus nõuda tasumata põhivõlalt perioodi 24.06.2024 kuni 26.11.2024 (s.o ülesütlemine) eest intressi 46,03 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee).
18.Varasem ringkonnakohtute praktika on möönnud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule, on laenuandjal vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral siiski õigus 3
nõuda ka seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulusid, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjale hageja kasuks välja tasumata põhivõlalt ka viivise seadusjärgses määras alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest (27.11.2024) kuni kohtuotsuse tegemiseni (17.03.2026), s.o sissenõutavaks muutununa, summas 334,34 eurot (kohtu arvutused: https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Lisaks sellele mõistab kohus tasumata põhivõlalt kostjalt hageja kasuks välja jooksva viivise alates 18.03.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lepingutasu nõude 19,90 eurot jätab kohus kõrvalnõudena rahuldamata.
19.VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et kirjade saatmisega tekkis kahju just sellises ulatuses. Seega jääb sissenõudmiskulude nõue 50 eurot rahuldamata.
20.. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul TsMS § 163 lg 1 alusel põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 79% ulatuses (2780,35 : 3497,68 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 21% ulatuses hageja enda kanda.
21.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (420 eurot), kulutused õigusabile (338 eurot/2h). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 160 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Kohus leiab, et hageja esitatud ajakulu on mõistlik, sh arvestades 23.12.2025 esitatud menetlusdokumenti. Seega on põhjendatud menetluskulude kogusumma koos riigilõivuga 580 eurot.
22.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 458,20 eurot (580 x 79%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Karting kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.