Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jüri-Karl Leppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.03.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-16260
Tsiviilasi
DBN Capital OÜ (pankrotis) pankrotihalduri R. P. hagi M. S. vastu DBN Capital OÜ (pankrotis) osakapitali sissemaksest tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: DBN Capital OÜ (pankrotis, registrikood 14762156), pankrotihaldur R. P. Kostja: M. S.
lepinguline vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe Menetlusliik
(isikukood esindaja
Lihtmenetlus
Rahuldada DBN Capital OÜ (pankrotis) pankrotihalduri R. P. hagiavaldus.
Mõista kostjalt M. S.lt hageja DBN Capital OÜ (pankrotis) kasuks välja 2500 eurot.
Määrata menetluskulud kostja M. S. kanda.
Välja mõista kostjalt M. S.lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv 420 eurot, mille tasumisest oli DBN Capital OÜ (pankrotis) pankrotihaldur R. P. vabastatud. Kostjal M. S.l tuleb tasuda 420 eurot riigituludesse käesoleva otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamisel tuleb kostjal M. S.l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses alates riigilõivu tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
DBN Capital OÜ (pankrotis) pankrotihaldur R. P. (hageja) esitas 29.09.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse M. S. (kostja) vastu DBN Capital OÜ (pankrotis) (äriühing) osakapitali sissemaksest tuleneva võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt äriühingu kasuks välja mõista 2500 eurot.
Hagiavalduse kohaselt on äriühing asutatud sissemakset tasumata. Äriühingu põhikirja punkti 2.2 kohaselt tasub osanik osa eest täielikult äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. Harju Maakohus kuulutas 14.08.2025 välja äriühingu pankroti. Äriühingu kohustusi ei ole võimalik täita äriühingu vara arvelt. Hageja nõuab kostjalt äriühingule tasumata sissemakset. Alternatiivselt on kostja tekitanud juhatuse liikmena äriühingule tasumata sissemakse ulatuses kahju, sest on jätnud tähtaegselt äriühingu kapitaliseerimata.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitis, et ta on kandnud äriühingu huvides kulutusi, mis on tasaarvestatavad osakapitali sissemakse nõudega. Kostja tasaarvestusavaldust ei esitanud. Alternatiivse nõude osas leidis kostja, et puudub põhjuslik seos sissemakse tasumata jätmise ja äriühingu maksejõuetuse vahel.
Kohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja
2 (4)
lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-2316, p 16).
Kohus tuvastab äriühingu põhikirja järgi, et äriühingu osakapitali suurus on 2500 eurot (p 1.3; dtl 10). Põhikirja lisa järgi tuvastab kohus, et kostja kohustus äriühingu asutamisel või ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel tasuma vastavalt osa nimiväärtusele (p-d 1 ja 2.2; dtl 12). Samuti tuvastab kohus, et äriühingu osa eest ei olnud enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist tasutud (p 2.1; dtl 12).
Pooled ei vaidle, et äriühing on pankrotis ning äriühing on varatu (vt ka p 7-8; dtl 48). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lõigetest 2 ja 4 lähtuvalt ilma tõendeid hindamata tuvastatuks.
Kohus tuvastab, et Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotihaldur M. K. on 21.08.2025 esitanud äriühingu pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt on Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu nõuded äriühingu vastu 3 604 722,33 eurot.
Hageja on väitnud, et kostja ei ole osakapitali sissemakset teinud. Kostja ei ole väitnud vastupidist ega ka tõendanud, et ta on sissemakse tasunud. Kostja ainus vastuväide on olnud, et tal on tasaarvestatav nõue äriühingu vastu ning ta esitab tasaarvestusavalduse esimesel võimalusel (dtl 94).
3 (4)
5201 lõike 1 järgi äriühingu kohustuste eest selles ulatuses. Äriühingu vastu on esitatud nõudeid, mida ta ei suuda vara puudumise tõttu täita. Seega on hagejal õigus ÄS § 520 1 lõigete 1 ja 2 ja VÕS § 108 lõike 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.