X avaldus Pärnu linn, Papiniidu tn 31 korteriühistu vastu sildi taastamiseks ja vabandama kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.10.2025 avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Pärnu linn, Papiniidu tn 31 korteriühistu (registrikood 80105032), seaduslik esindaja juhatuse liige KM
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.10.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
X
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 10.09.2025 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Papiniidu tn 31 korteriühistu (puudutatud isik) vastu. Avalduse kohaselt ostis avaldaja 2023. a Pärnu linnas Papiniidu 31–30 asuva korteriomandi, mille juurde kuulus 2 parkimiskohta kinnisasja hoovialal. Avaldusele lisatud notariaalsest lepingust nähtub, et tegemist on korteriomanike suulise kokkuleppega kasutuskorra kohta. 07.09.2025 avastas avaldaja, et ühel parkimiskohal olev silt avaldaja korteri numbriga 30 on eemaldatud ja parkimiskohale on pargitud korteri number 1 omaniku auto. Avaldaja nõuab, et puudutatud isik parkimiskohal olnud sildi taastaks ja vea pärast vabandaks. Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus 10.10.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning lg 2 p 2 alusel ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Avaldaja tõi avalduses välja, et soovib korteri numbriga 30 sildi taastamist ja vabandamist. Maakohus selgitas, et eelduslikult on tegemist korteriomandi kaasomandi osa esemega korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 4 mõistes. KrtS § 14 lg 1 sätestab, et korteriomanike kokkuleppega võib anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega. KrtS § 30 lg 2 järgi võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Riigikohus on selgitanud, et kinnisasjal parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine kaasomanike jaoks oluline küsimus, mille lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike üksmeel (asjaõigusseaduse § 72 lg-d 3 ja 5) (RKTKm 18.01.2011, 3-2-1-151-10, p 10).
2.2.Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1). Kõnealune kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul, kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kohase tahteavalduse andmist KrtS § 13 lg-st 2 tulenevalt KrtS § 9 alusel. Korteriomanike kokkulepe, millega korteriomanikud korraldavad korteriomandist või korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt, kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes üksnes juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna (RKTKm 07.04.2021, 2-18-15391, p 11). Seega ei saa pidada suulist kokkulepet avaldajale kuuluva korteri eelmiste omanike ja teiste kõnealuses majas asuvate korteri omanike vahel kehtivaks, kui see ei ole kantud kinnistusraamatusse.
2.3.Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Lisaks ei ole avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud selged. Maakohtule ei olnud selge, millisel õiguslikul alusel peaks vaidlusalune parkimiskoht olema püsivalt avaldaja valduses. Avaldaja ei toonud avalduses vastavaid asjaolusid välja ega põhistanud oma nõuet. Avalduse sisu osas esinesid nii ulatuslikud puudused, et mõistlik ei olnud anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Selleks, et avalduses saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue avalduse koostamist, 2
2-25-14932 mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 3401 lg 1 mõttes. Lisaks oli tasumata riigilõiv. Määruskaebus
3.Avaldaja esitas määruskaebuse ja selle täpsustuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus menetlusse võtta.
3.1.Maakohus leidis ebaõigesti, et avalduselt on riigilõiv tasumata. Maakohtu viited avalduse puudustele on üldsõnalised. Vaidlusalune parkimiskoht kuulub korteriomanike kaasomandisse, mitte puudutatud isikule. Puudutatud isik on parkimiskoha andnud teisele korteriomanikule, rikkudes kehtivat korda ja majandustegevuse läbipaistvuse põhimõtteid. Puudutatud isiku tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. Parkimiskohtade kasutamine on välja kujunenud pikaajalise tava ja suulise kokkuleppe alusel. Seadus ei nõua lepingu kirjalikku vormi. Puudutatud isik ei saa ühepoolselt lepingut muuta.
3.2.Avaldaja leiab, et tuleb tuvastada puudutatud isiku poolt parkimiskoha kasutusõiguse rikkumine, anda hinnang puudutatud isiku tegevusele, kohustada taastama parkimiskohtade kasutuskord. Menetluse edasine käik
4.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
6.1.Kohus võib jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on tal kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 16).
6.2.Avaldusest nähtuvalt on avaldaja eesmärk kasutada ainuisikuliselt kahte kindlat parkimiskohta kortermaja hoovialal. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku vastu esitatud avaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus piisavalt oma menetluslikku otsustust keelduda avalduse menetlusse võtmisest selle õigusliku perspektiivituse tõttu. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid ei korda.
6.3.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et erinevalt avaldaja arusaamast ei anna korteri müügilepingus viidatud korteriomanike suuline kokkulepe avaldajale konkreetse parkimiskoha kasutamise ainuõigust. Maakohus selgitas õigesti, et konkreetse parkimiskoha
3
2-25-14932 ainukasutusõiguse tagamiseks peab korteriomanike kokkuleppe parkimiskohtade kasutamise kohta olema kantud kinnistusraamatusse.
6.4.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et KrtS § 30 lg 2 teise lause kohaselt võib juhul, kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtuda korteriomanike huvidest. KrtS § 30 lg 2 teisest lausest sätestatud korteriomaniku huvist lähtumise võimalus ei tähenda seda, et saaks lähtuda üksnes ühe korteriomaniku huvist. Avalduses esile toodust järelduvalt on vaidlusalune parkimiskoht teise korteriomaniku kasutuses. Kui avaldaja leiab, et tal on õigus vaidlusalust parkimiskohta ainuisikuliselt kasutada, siis tuleb tal taotleda korteriomanike kokkuleppe sõlmimist vastava parkimiskoha avaldaja ainukasutusse andmiseks (KrtS § 13 lg 2 ja KrtS § 14 lg 1). Seega vaatamata sellele, kuidas parkimiskohti on seni kasutatud, ei saa avaldaja nõuda korteriühistult konkreetsete parkimiskohtade ainukasutusõigust, kuna erikasutusõiguse kokkulepe eeldab kõigi korteriomanike vastavasisulist tahteavaldust. Juhul, kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kokkuleppe sõlmimiseks vajaliku (puuduva) tahteavalduse andmist KrtS § 9 lg 2 alusel kohtu kaudu (RKTKm 20.06.2022, 2-19-43, p 11). Seejuures märgib ringkonnakohus, et korteriühistu ei saa sõlmida korteriomanikega kahepoolseid kokkuleppeid, mis välistavad vastava kokkuleppe osaliseks mitteolevate korteriomanike õiguse kasutada kortermaja juurde kuuluval maatükil asuvat parklat parkimiseks (TrtRnKm, 09.05.2023, 2-21-4092, p. 12.1.1). Seega puudub korteriühistu juhatusel pädevus parkimiskohtade kasutusõigust siduvalt korraldada.
6.5.Eelnevat arvestades ei saaks avaldaja saavutada oma eesmärki puudutatud isiku vastu esitatud nõudega ja maakohus keeldus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Lisaks märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda selle perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 alusel, ei pea kohus jätma avaldust käiguta selle puudulike vorminõuete või tasumata riigilõivu tõttu (TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10).
7.Avaldaja märkis määruskaebuses, et maakohus leidis ebaõigesti, et avalduselt on tasumata riigilõiv. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja 10.09.2025 tasunud riigilõivu 20 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 tuleb avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. Seega leidis maakohus õigesti, et avalduselt oli tasutud riigilõivu ebapiisavalt. Kuivõrd avalduse menetlusse võtmisest keeldutakse selle õigusliku perspektiivituse tõttu, on avaldajal õigus nõuda käesoleva määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi avalduselt tasutud riigilõiv (20 eurot).
8.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isikut esindas seisukoha esitamisel seaduslik esindaja ja seega ei ole määruskaebuse menetlemisel puudutatud isikul hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
9.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
10.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) 4
2-25-14932
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.