Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
16. märts 2026, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-18445
Tsiviilasi
K. H.-K. maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega, halduri tasu määramine, usaldusisiku nimetamine; kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik: K. H.-K. (IK XXX, elukoht XXX; epost XXX) Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, XXX; e-post XXX)
Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood
Tunnustatud Jaotis, nõue (EUR) %
Väljamakstu d summa
Saamata nõue
16 286,59
38,396
730,05
15 556,54
867,09
2,044
38,86
828,23
2 887,75
6,808
129,45
2 758,30
798,56
1,883
35,80
762,76
919,67
2,168
41,22
878,45
19 199,00
45,261
860,57
18 338,43
1 459,28
3,440
65,41
1 393,87
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. K. H.-K. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS tähenduses.
Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed puuduvad. Masskohustused puuduvad. Pankrotivarast on välja makstud jaotised võlausaldajatele kogusummas 1 901.36 eurot. Pankrotimenetluse kinnitamata kulud summas 1 098.64 eurot, s.o pankrotihalduri tasu 886.00 eurot, millele lisandub käibemaks 212.64 eurot. Pankrotihaldur on broneerinud 1 098.64 eurot halduri tasu väljamakseks. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I ja III rahuldamisjärgu nõuded puuduvad. Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed II järgu nõudeid omavatele võlausaldajatele: Tunnustatud nõude suurus
Järk
16 286,59
II
38,396
730,05
867,09
II
2,044
38,86
2887,75
II
6,808
129,45
798,56
II
1,883
35,80
919,67
II
2,168
41,22
19 199,00
II
45,261
860,57
1 459,28
II
3,440
65,41
Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood
Jaotis, %
Väljamak s
Kokku väljamaksed 1 901.36 eurot. Andmed pandiesemete müügist saadu kohta: Pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. XXX, II samba konto saldo oli 19.12.2024 XXX pensionifond 1980-89 sündinutele 2649.045 osakut. Pensioniregistri pidaja andmetel on ka III sammas (XXX Indeks osak). Osaku väärtus on 10.99 eurot. Pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. III samba osaku väärtus on marginaalne. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid/korteriomandeid ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik oli perioodil XXX abielus J. V. (IK XXX). Varasuhte liigiks on varaühisus. Ühisvara (registreerimisele kuuluvat) menetluses käesoleva ajani tuvastatud ei ole. Võlgnik on alates XXX abielus A. K.-ga (IK XXX). Varasuhte liigiks on varalahusus. Seega võlgniku abikaasa omandis olev vara ei oma puutumust võlgnikuga. Võlgniku omandis olid Liiklusregistri andmetel sõidukid, millised on võõrandatud 3
lähikondsetele: 1) Subaru Forester, reg.märk: XXX – võõrandatud 30.11.2024 hinnaga 3 000.00 eurot; 2) Mercedes-Benz E 270 CDI T, reg.märk: XXX - võõrandatud 03.12.2024 hinnaga 1 000.00 eurot. Võlgnik on vastuseks usaldusisiku (käesoleval ajal pankrotihaldur) teabenõudele teatanud, et Subaru Forester anti pojale võlgade katteks (võlasuhte olemasolu tõendamata) ning Mercedes-Benz E oli ainult formaalselt registreeritud võlgniku nimele. Samuti on sõiduk remonti vajav. Sõiduki Mercedes-Benz E 270 CDI T võõrandamistehingu (arvestades sõiduki vanust – 2004 aasta, tehnoülevaatus puudub, ajutiselt registrist kustutatud) tagasivõitmine ei ole majanduslikult otstarbekas. Sõiduki Subaru Forester osas on pankrotihaldur saavutanud selle omandajaga (võlgniku poeg) kokkuleppe selle väärtuse hüvitamiseks ning pankrotivarasse on laekunud 3 000.00 eurot. Lõpparuande koostamise ajaks ei ole müümata pankrotivara (v.a Mercedes-Benz E 270 CDI T) ja teistelt isikutelt saadavat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja raha ei saanud: I ja III järgu nõuded puuduvad. II järgu nõuded: Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood
Tunnustatud Jaotis, nõue (EUR) %
Väljamakstud summa
Saamata nõue
16 286,59
38,396
730,05
15 556,54
867,09
2,044
38,86
828,23
2 887,75
6,808
129,45
2 758,30
798,56
1,883
35,80
762,76
919,67
2,168
41,22
878,45
19 199,00
45,261
860,57
18 338,43
1 459,28
3,440
65,41
1 393,87
Andmed menetluses esitatud hagide kohta: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi. Andmed kohtukulude, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalike kulutuste kohta: Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud aruandes. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse põhjus: Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud võlgniku hinnangul sellest, et ta kaotas töö (koondamine). Võlgnik on käesolevaks ajaks saanud uue töökoha. Maksejõuetusavaldus on esitatud ennetavalt, vältimaks kohtukulusid ja kohtutäiturite tasusid. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates kokkuvõtvalt asjaolu, et seoses töö kaotusega vähenesid sissetulekud ja olemasolevate 4
sissetulekute arvelt ei ole võimalik kohaselt täita kohustusi. Käesoleval ajal puuduvad võlgnikul sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid selleks võib suure tõenäosusega olla 2024 aasta lõpp (töö kaotus). Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub K. H.-K. kinnitamisega.
pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande
PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 11 3) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning pankrotihalduri tasu ja kulude kalkulatsiooni ei koostanud. PankrS § 65 lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 886.00 eurot, millele lisandub käibemaks 212.64 5
eurot, s.o kokku 1 098.64 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega. Kohus määrab halduri töötasuks 1 098.64 eurot (sh käibemaks). Nimetatud tasu määr vastab nii PankrS § 65 lg 113 kui ka lg 1 sätestatule. Kohus mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast, JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 22.01.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 22.01.2025, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja E. M., kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kohus leiab, et K. H.-K. usaldusisikuks tuleb seega nimetada E. M.. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. 6
(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.