Tallinn, Anni tn 8 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse 1101,38 euro ja viivise saamiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinn, Anni tn 8 korteriühistu (registrikood 80157804), lepinguline esindaja Juri Kononov Puudutatud isik X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista Xlt Tallinn, Anni tn 8 korteriühistu kasuks võlgnevus 1101,38 eurot ja seisuga 20. oktoober 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 46,58 eurot.
3.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud X kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi 1
taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, Anni tn 8 korteriühistu (avaldaja) esitas 01.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (puudutatud isik) vastu 1000,59 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2025 puudutatud isikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 14.10.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
2.Avaldaja esitas 31.10.2025 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu võlgnevuse 1101,38 euro ja viivise 46,58 euro saamiseks. Avaldus on esitatud puudutatud isikule kuuluva XXX, Tallinn korteriomandi võlgnevuse kohta alates 12.04.2024 ning seisuga 20.10.2025, millele on avaldaja lisanud viivise tasumata võla summast 0,02% päevas. Puudutatud isik on võlgnevuses järgnevate arvetega: arve nr 546 summas 23,40 eurot, arve nr 726 summas 69,02 eurot, arve nr 906 summas 51,70 eurot, arve nr 1086 summas 41,41 eurot, arve nr 1266 summas 42,15 eurot, arve nr 1446 summas 38,16 eurot, arve nr 1626 summas 47,73 eurot, arve nr 1806 summas 60,87 eurot, arve nr 1986 summas 74,40 eurot, arve nr 6 summas 89,30 eurot, arve nr 186 summas 90,10 eurot, arve nr 366 summas 91,39 eurot, arve nr 546 summas 80,07 eurot, arve nr 726 summas 66,80 eurot, arve nr 906 summas 61,15 eurot, arve nr 1086 summas 43,79 eurot, arve nr 1266 summas 43,01 eurot, arve nr 1446 summas 43,32 eurot ja arve nr 1626 summas 43,61 eurot. Teatise kohaselt on puudutatud isiku viivis seisuga 20.10.2025 summas 46,58 eurot. Puudutatud isik võlgnevust ei ole tasunud. Puudutatud isiku registreeritud elukoha tuvastamiseks esitas avaldaja taotluse rahvastikuregistrisse ja maksis selle läbivaatamise eest riigilõivu.
3.Kohus võttis 12.11.2025 määrusega avalduse menetlusse.
4.Puudutatud isik ei ole avalduse kohta seisukohta esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
6.Vastavalt TsMS § 613 lg 1 p-le 1 kuuluvad alates 01.01.2018 korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud avalduse, mis puudutab korteriomaniku ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi seoses korteriomandi eseme valitsemisega (kommunaalmaksete ja muude kulude kandmine, kaasomandiesemel lasuvate kohustuste täitmine). Seega vaatab kohus vaidluse läbi hagita asjana. Hagita asja vaatab kohus TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s 2
sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p-de 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on KÜ liikmetele kohustuslikud.
8.Avaldaja põhikirja p 4.2.6 kohaselt tasuvad ühistu liikmed regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse alused on kindlaks määratud ühistu kodukorras. Maksete määrasid korrigeeritakse vähemalt üks kord aastas ühistu korralisel üldkoosolekul. Põhikirja p 4.2.7 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomandi omanikult viivist kuni 0,07% tasumata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule ülejärgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega tuleneb avaldaja põhikirjast kohustus tasuda igakuiselt korteriomandi kommunaalkulud vastavalt korteriühistu esitatavatele arvetele.
9.Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et puudutatud isik on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud ning puudutatud isikul on kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus 1101,38 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvetelt nähtub, et avaldaja on arvestanud viivist määraga 0,02% päevas, kokku 46,58 eurot.
10.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 1101,38 eurot ja seisuga 20.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 46,58 eurot.
11.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.
12.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
13.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.