Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tartu Maakohus Külli Puusep 10. märts 2026, Tartu kohtumaja 2-25-19407 Bondora AS hagi R.G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1423 eurot 91 senti
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bondora AS (registrikood 11483929) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Lindeberg
Keijo
Kostja R.G (isikukood XXX), e-post XXX
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Bondora AS loobumine põhinõude 1599 euro 42 sendi, intressi nõude 298 euro 22 sendi, haldustasu nõude 44 euro 31 sendi, väljastatud arvete nõude 165 euro 91 sendi ja sissenõutavaks muutunud viivise 224 euro 96 sendi ulatuses ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-25-19407 menetlus.
2.Rahuldada Bondora AS hagi R.G vastu ülejäänud osas tagaseljaotsusega
3.Mõista R.G-lt Bondora AS kasuks välja:
3.1.laenulepingust nr BL4220697 tulenev põhinõue 1000 eurot 69 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni summas 27 eurot 55 senti ning viivis põhinõudelt 1000 eurolt 69 sendilt alates 14. novembrist 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni;
3.2.laenulepingust nr BL4649151 tulenev põhinõue 260 eurot 49 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni summas 7 eurot 17 senti ning viivis põhinõudelt 260 eurolt 49 sendilt alates 14. novembrist 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud R.G kanda, välja arvatud 280 eurot riigilõivust, mis jääb Bondora AS enda kanda. Rahuldada Bondora AS menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
5.Mõista R.G-lt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 570 eurot 50 senti (riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulud 290 eurot 50 senti ilma käibemaksuta) ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (570 eurolt 50 sendilt) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord
1
2-25-19407 Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 14. novembril 2025 hagi R.G (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled: 1) 13. detsembril 2023 laenulepingu nr BL4220697 summas 2870 eurot (summa 170 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Lepingu krediidikulukuse määr on 49,66%, intressimäär 32,30% aastas, haldustasu 4% laenusummalt aastas, kuumakse 106 eurot 52 senti perioodil 4. jaanuar 2024 kuni 4. detsember 2028. Kostja jättis tasumata 5. mai 2025, 4. juuni 2025, 4. juuli 2025, 4. augusti 2025 osamaksed. Hageja edastas 7. juulil 2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse tähtajaga võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 7. augustil 2025 (dtl 61). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu 7. augustil 2025 üles (dtl 64-67). Hageja nõue kostja vastu lepingu nr BL4220697 alusel on põhinõue 2459 eurot 84 senti, intress 266 eurot 22 senti, tasumata arved 165 eurot 91 senti, haldustasu 38 eurot 59 senti, viivis 233 eurot 42 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt lepingujärgne viivis 32,30% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 2) 12. juunil 2024 laenulepingu nr BL4649151 summas 425 eurot (summa 25 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Lepingu krediidikulukuse määr on 39,56%, intressimäär 24,99% aastas, haldustasu 4% laenusummalt aastas, kuumakse 13 eurot 89 senti perioodil 4. juuli 2024 kuni 4. juuni 2029. Kostja jättis tasumata 5. mai 2025, 4. juuni 2025, 4. juuli 2025, 4. augusti 2025 osamaksed. Hageja edastas 7. juulil 2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse tähtajaga
2-25-19407 võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 7. augustil 2025 (dtl 61). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu 7. augustil 2025 üles (dtl 64-67). Hageja nõue kostja vastu lepingu nr BL4649151 alusel on põhinõue 381 eurot 67 senti, intress 32 eurot, haldustasu 5 eurot 72 senti, viivis 26 eurot 26 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt viivis 24,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali vahendusel 21. novembril 2025, hagimaterjalid on kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 3141 alusel 11. detsembril 2025. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud (tähtaeg möödus 29. detsembril 2025).
3.Tartu Maakohus andis 12. detsembril 2025 hagejale tähtaja esitada kohtule kostja pangakonto väljavõtted või muud krediiditoimikus olevad hageja poolt kostja suhtes kogutud teave, mis võimaldab kohtul hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenude andmisel.
4.Hageja palus 29. detsembri 2025 kohtule esitatud seisukohas mõista kostjalt välja: 1) lepingust nr BL4220697 põhinõue 1000 eurot 69 senti ja viivis kuni hagi esitamiseni 27 eurot 55 senti ja viivis alates hagiavalduse esitamisest põhinõudelt 1000 eurolt 69 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; 2) lepingust nr BL4649151 põhinõue 260 eurot 49 senti ja viivis kuni hagi esitamiseni 7 eurot 17 senti ja alates hagiavalduse esitamisest viivis põhinõudelt 260 eurolt 49 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja selgitas, et on kostja krediidivõimelisust nõutava hoolsusega hinnanud, kuid peab menetlusökonoomilistel kaalutlustel mõistlikuks kitsendada oma nõuet ja esitada nõue selliselt, et arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse katteks, ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi ning nõuab alates laenulepingu(te) ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist, st hageja kitsendas oma nõuet selliselt, et kitsendatud nõue on ulatuses, mida hageja on õigustatud kostjalt saama sõltumata sellest, kas kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud või mitte. Kuna hageja kitsendas nõuet, siis ei pidanud hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel otstarbekaks esitada täiendavaid tõendeid seonduvalt vastutustundliku laenamisega. Hageja selgitas, et kõik hagi aluseks olevad lepingud on ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 7. augustil 2025. Kostja jättis täielikult ja järjestikku tasumata mõlema lepingu puhul 2025. aasta maikuu, juunikuu, juulikuu ja augustikuu osamaksed. Hageja selgitas, et nõude kitsendamine on nõudest osaline loobumine.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et vastu tuleb võtta hageja loobumine põhinõudest 1599 euro 42 sendi, intressi nõudest 298 euro 22 sendi, haldustasu nõudest 44 euro 31 sendi, väljastatud arvete nõudest 165 euro 91 sendi ja viivise 224 euro 96 sendi ulatuses. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
2-25-19407 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda, välja arvatud loobumise tõttu enamtasutud riigilõiv, mis jääb hageja enda kanda. Kohus jätab hagist osalise loobumisega seotud riigilõivu 385 eurot TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 kohaselt hageja enda kanda. Kohus selgitab, et hageja on tasunud riigilõivu 560 eurot, lähtudes esialgselt esitatud hagi hinnast 4567 eurot 3 senti. Hageja loobus osaliselt hagist. Väiksema nõude korral oleks hagihind olnud 1423 eurot 91 senti, mille eest tulnuks tasuda riigilõivu 280 eurot ehk 280 eurot vähem kui hageja algselt nõudelt pidi tasuma. Kuivõrd hageja loobus osaliselt hagist nõude täpsustamise tõttu, mitte TsMS § 168 lg 5 mõttes põhjusel, et kostja oleks nõude osaliselt rahuldanud, tuleb enamtasutud riigilõiv jätta hageja enda kanda.
8.Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja on palunud menetluskulude nimekirjas (dtl 113) kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 290 eurot 50 senti ilma käibemaksuta, mis hõlmab 100 eurot hagiavalduse koostamise eest, kohtu kirjaga tutvumine, toimingud kliendikaustas 15 eurot, , vastuse koostamine kohtunõudele 145 eurot 50 senti ja menetluskulude nimekirja koostamine 15 eurot, kokku ajakulu 3 tundi 7 minutit tunnihinnaga 90 eurot ja 1000 eurot. Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
9.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj). Kohtul ei ole kohustust õigusabi kulu hinnata minutilise täpsusega. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu summas 290 eurot 50 senti ajakuluga 3 tundi 7 minutit põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 570 eurot 50 senti (280+290,50).
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni
2-25-19407 tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (570 eurot 50 senti) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.