(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-1419
Kohtuasi
C.U maksejõuetusavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C.U määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): C.U (isikukood XXX, viibimiskoht kuni 30.08.2031 XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 11.02.2025 määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.C.U määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C.U (avaldaja/võlgnik) esitas 27.01.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Avalduse kohaselt on võlgnik pikalt vangis ega suuda võlgnevusi kunagi tasuda. Võlgniku soov on vabanedes enam mitte kunagi vanglasse sattuda. Võlgnik ei ole kunagi tööl käinud. Võlgnikul vara puudub, igakuiseid sissetulekuid ega väljaminekuid ei ole, kohustuste summa kokku on 13 379,35 eurot. Võlausaldajateks on PPA ja EMTA.
2-25-1419
3.Pärnu Maakohus edastas 30.01.2025 määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse koos selle lisadega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 11.02.2025 määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 371 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Tartu Ringkonnakohus on 10.02.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-16950 märkinud, et maakohus ei saa vähemalt üldjuhul jätta maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks, millised on avaldaja võlad ja vara. See võimaldab otsustada, millise maksejõuetusmenetlusega jätkata (p 12). Samas on ringkonnakohus aga ka leidnud, et erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes FIMS § 4 lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne (p 15).
7.Antud juhul on võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud kohtu hinnangul välja selgitatud.
8.Usaldusisiku ülesanded näeb ette FIMS § 17 ja selle kohaselt koostab usaldusisik varanimekirja ning esitab selle kohtule. Varanimekirjas tuleb märkida ka võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Alates 06.04.2023 viibib võlgnik kinnipidamisasutuses. Kohus kontrollis avalikest registritest, kas võlgnikul on vara. E-kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju. E-äriregistri andmetel ühtegi osalust registrisse kantud äriühingutes võlgnikul ei ole. Liiklusregistri andmetel võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Võlgniku vabakasutuskontol on 10.02.2025 seisuga 12,77 eurot.
9.Usaldusisik peab kohtule esitama võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja (võlanimekirja). Selle kohta on kohtul samuti andmed olemas. Võlgniku täitemenetluse väljavõtte kohaselt on 10.02.2025 seisuga võlgniku vastu algatatud (täitmisel) 10 täitemenetlust, täitmisel olevate nõuete jääk kokku 13 685,67 eurot, millele lisanduvad täitekulud.
10.FIMS § 17 lg 1 p 3 kohaselt peab usaldusisik kohtule esitama ka võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad. Võlgnik ei ole ühtegi sellist kohustust esile toonud.
11.FIMS § 17 lg 3 näeb ette, et kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida. Ka selliseid tehinguid ei ole võlgnik esile toonud. 2
2-25-1419
12.Kokkuvõttes nähtub kohtu hinnangul võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest ja kohtu kogutud andmetest, et võlgnikul on kohustusi kokku summas 13 685,67 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Võlgnikul ei ole enda ülalpidamisega seotud kulusid, sest need kannab riik. Avalduse kohaselt võlgnikul igakuine sissetulek puudub.
13.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus (FIMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud pankrotiseaduse (PankrS) §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.
14.Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest ning kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks - võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et antud avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu ning avalduse menetlemisest keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 alus.
15.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ise selgelt väljendanud, et tal vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga, kui pankrotiavaldus menetlusse võtta.
16.FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul esinevad käesolevas menetluses alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
17.FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.
18.Nähtuvalt võlgniku avaldusest ning tema täitemenetluse registri väljavõttest koosnevad võlgnikul täitmisel olevad tasumata nõuded üksnes trahvinõuetest ja kriminaalasjade menetlustega seonduvatest nõuetest (menetluskulud ja kahjuhüvitis) ning nende 3
2-25-1419 sissenõudmisega kaasnevatest täitekuludest. Kohus oli seisukohal, et pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole trahvidest ning kriminaalasjade menetlustest tulenevatest nõuetest vabastamine, mistõttu ei oleks kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel perspektiivi. Viimast põhjusel, et kohtule on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab pärast kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.
19.Kohus oli ka seisukohal, et kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist.
20.Tulenevalt FIMS § 47 lg-test 1 ja 2 on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg 2).
21.Senises kohtupraktikas on peetud kohustustest vabastamise menetluses arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt 60% nõuetest (TrtRnKm, 01.07.2015, 2-10-15313). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 1 1 mõttes (TlnRnKm, 30.01.2015, 2-09-19810). Tallinna Ringkonnakohus on 03.04.2023 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-22-13533 leidnud, et maakohus võib kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel hinnata ka võlgniku reaalseid võimalusi sissetulekut teenida (p 25).
22.Kohtule esitatud avaldusest ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt viibib võlgnik pikaaegses vangistuses Tallinna Vanglas. Kohus oli seisukohal, et vangistuses olles (võlgniku karistuse kandmise tähtaeg on 30.08.2031) ei oleks võlgnikul võimalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada (avalduse kohaselt ei ole võlgnik kunagi tööl käinud, igakuine sissetulek puudub). Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.09.2015 määruse (kohtuasi nr 3-2-1-92-15) punktis 10 avaldatud seisukohast, ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest enne nõuete aegumist karistuse kandmise ajal.
23.Kohus leidis, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Perspektiivitu hagi menetlemine oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes põhjendamatuid kulusid (RKTKm, 10.06.2015,3-2-1-59-15, p 14).
4
2-25-1419
24.FIMS § 15 lg 1 sätestab, et kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 2 järgi on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kui võlgniku avalduse alusel algatatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest (PankrS §23 lg 4). Kohus oli seisukohal, et ei ole menetluslikult ökonoomne algatada perspektiivitut menetlust, mis tooks üksnes kaasa põhjendamatuid kulusid, mis kohtule teada olevate andmete põhjal tuleks hüvitada riigi vahenditest. Eeltoodu alusel leidis kohus, et võlgniku avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus
25.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub pankrotiasja edasi menetleda. Võlgnik on proovinud endast kõik teha, et Tallinna Vanglas tööle saada, aga paraku ei võimaldata talle tööd, kuna vanglal pole selleks võimalusi. Võlgnik on väljas tööl käinud, kuid mitte ametlikult, vaid juhutöödel. Võlgnik soovib oma võlgnevustega tegeleda, aga selleks pole võimalusi. Kui võlgnik ei saa neid võlgnevusi õiguslikul teel kustutatud, siis jääbki vanglasse käima. Menetluse edasine käik
26.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei saa algatada võlgniku maksejõuetusavalduse alusel menetlust ega kuulutada välja võlgniku pankrotti. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise, võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine on maakohtu pädevuses. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5
2-25-1419
28.Võlgnik esitas maakohtule maksejõuetusavalduse. Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast, kuna leidis, et see on õiguslikult perspektiivitu. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud FIMS §-s 14. Kuigi maakohus ei viidanud vaidlustatud määruses FIMS § 14 lg 1 alustele, kohaldub FIMS § 14 lg 1 p 1 kaudu TsMS § 371 lg 2 p 2, mis võimaldab kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm, 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja kohaselt on FIMS §-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk vältida selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega (lk 28). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et avaldaja maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu.
29.Võlgniku maksejõuetusavalduses avaldatud andmed annavad kohtule esialgse ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast. Võlgniku täpset majanduslikku olukorda hakatakse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse kohaselt välja selgitama alles pärast maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist. FIMS § 15 sätestab, et kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab ta määrusega usaldusisiku nimetamise. FIMS § 17 lg-te 1 ja 2 kohaselt koostab ja esitab usaldusisik muu hulgas võlgniku nimel kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, s.o võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja ning võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja avalduse esitamise seisuga. Seejärel arutab kohus FIMS § 18 lg 1 järgi võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Sealjuures võib kohus FIMS § 18 lg 2 p-de 1–5 kohaselt: kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule, kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule, algatada võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt FIMS §-s 19 sätestatule, jätta avalduse rahuldamata või lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. Seega otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja usaldusisiku nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva menetluse algatamise, avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise tõttu.
30.FIMS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul välistada, et avalduse läbivaatamise tulemusel võidaks välja kuulutada võlgniku pankrot. FIMS § 45 lg 2 järgi ei välistaks pankroti väljakuulutamist ka see, kui esineks PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Eeltoodust järeldub, et maakohus ei saa vähemalt üldjuhul jätta maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks, millised on avaldaja võlad ja vara. See võimaldab otsustada, millise maksejõuetusmenetlusega jätkata. Üksnes juhul, kui kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisikul on võimalik välja selgitada ja mille alusel kohus saaks otsustada, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on täiesti selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Seejuures tuleb kohtul lähtudes FIMS § 4 lg-st 2 selgitada välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne. 6
2-25-1419
31.Kuigi maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt märkinud, et selgitas välja võlgniku vara ja kohustustega seonduva, ei ole maakohtu välja selgitatud andmed määrusest siiski tervikuna arusaadavalt jälgitavad, mis võimaldaksid veenduda võlgniku avalduse perspektiivituses. Ringkonnakohtu hinnangul vajab siinsel juhul võlgniku kohustuste struktuur ja vara olemasolu täpsemat väljaselgitamist.
32.Maakohus tõi välja, et võlgnik on avalduses märkinud kohustusi 13 379,35 euro ulatuses, võlgniku täitemenetluse väljavõtte kohaselt on võlgniku vastu algatatud (täitmisel) 10 täitemenetlust, täitmisel olevate nõuete jääk 10.02.2025 seisuga on 13 685,67 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Maakohus märkis, et võlgnikul täitmisel olevatest tasumata nõuetest moodustavad peamise osa trahvinõuded ja kriminaalasjade menetlustega seonduvad nõuded (ning nende sissenõudmisega kaasnevad täitekulud), millistest kohustustest vabastamine ei ole kohtu hinnangul pankrotimenetluse kohustustest vabastamise menetluse eesmärk. Kuigi ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juhul, kui enamus võlgniku kohustusi on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, võib olla kohustustest vabastamine menetlus perspektiivitu, ei selgu samas määrusest, kui suures ulatuses ja millises summas on võlgnikul kohustusi, millest ta FIMS § 45 lg 3 p-st 1 ja § 50 lg-st 2 tulenevalt kohustuste vabastamise menetluses vabaneda ei saaks. Samuti pole määrusest arusaadav, kas ja millised võlgniku kohustused seonduvad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamisega (FIMS § 50 lg 2). Lisaks puudub ka põhjendus, miks kohus leidis, et võlgnik ei saaks vabaneda ka kaasnevatest täitekuludest.
33.Maakohus leidis ka, et kuna võlgnik viibib pikaajaliselt kinnipidamisasutuses, ei oleks võlgnikul võimalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada. Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust seisukohal, et ainuüksi maksejõuetusavalduses esitatud teabe põhjal ei ole võimalik järeldada, et võlgnik ei oleks oma kohustusi võimaliku kohustustest vabastamise menetluse kestel võimeline täitma. Ringkonnakohus nõustub küll maakohtuga, et kinnipeetavana vanglas viibides on võlgniku võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piiratud. Samas ei ole need siiski olematud. Võlgnikul on ka vanglas viibides eelduslikult võimalik teha tööd ja selle eest tasu saada. Kuigi võlgnik on määruskaebuses esile toonud, et on vanglas proovinud tööle saada, kuid talle ei ole seda võimaldatud, kuna vanglal ei ole selleks võimalusi, on ta jätnud selle väite põhistamata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka võlgniku vangistuses viibimine ei välista tema kohustustest vabastamist. Pankrotiseadus ei välista, et isik kes kannab karistusena vangistust, võiks olla pankrotivõlgnik (RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 8). Sama põhimõte kohaldub ka kehtiva FIMS-i järgi.
34.Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest enne nõuete aegumist karistuse kandmise ajal. Siinses asjas ei ole olemasoleva teabe põhjal võimalik väita, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine saaks toimuda vaid sel eesmärgil. Hindamaks, kas kohustustest vabastamise menetlus võiks sellele menetlusele seatud eesmärke täita, tuleks esmalt välja selgitada võlgniku kohustuste struktuur (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 9) ja võimalused neid kohustustest vabastamise menetluse ajal (sh karistuse kandmise jooksul), täita.
7
2-25-1419
35.Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksejõuetusavalduse pinnalt piisavalt selge, milline on avaldaja täpne majanduslik seis (vara ja kohustused) ja millised on tema võimalused teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise võimalused tuleb välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks usaldusisiku. Kuna maakohus on ennatlikult keeldunud maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest, tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
36.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
37.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 on võlgnikul õigus saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (10 eurot). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
38.FIMS § 7 lg 2 sätestab, et FIMS-is nimetatud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhul. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on FIMS-is ette nähtud. FIMS § 14 lg-st 3 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab. Seega ei ole määrus edasikaevatav.