2-24-14974/29 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud S.V. kohustustest vabastamise menetluse jätkumine ja kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohtu hinnangul esinevad FIMS § 49 lg 8 toodud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise alused. FIMS § 49 lg 8 kohaselt võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. FIMS § 47 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, mh: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 19.01.2026. a toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik oma tegevust menetluse kestel. Võlgnik ei ole menetluse jooksul mitte midagi võlausaldajatele maksnud ja ta ei oska seda põhjendada. Võlgnikul on kutse-keskharidus, ta on mööblitisler. Pärast 2022 aastat ei ole ta ametlikult töötanud – viimati töötas Soomes ehitusel. Mitteametlikult ikka tööd teeb – teeb 6

metsa. Pärast ametliku töösuhte lõppu võttis end töötuna arvele umbes aastaks. Võlgnik on tööd otsinud tutvuste kaudu. Tema sõbrad on tööandjad, kelle juures ta on mingeid töid teinud. Võlgnikul ei ole kindlat tunnitasu ja ta küsib tasu töö järgi. Ravikindlustust tal ei ole. Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetluse jätkumist ja ta proovib nüüd leida ametliku töökoha ja hakata raha eraldama. Võlgnik selgitas, et tal on üks konto Swedbankis ja mujal Eesti pankades tal kontosid ei ole. Riigile võlgnik makse ei maksa. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Kohus selgitas võlgnikule, et kui võlgnik soovib seda menetlust, siis peab ta leidma ametliku töökoha ja tasuma makse riigile, sest menetlus käib riigi arvel. Võlgnik kinnitas, et ta saab esitada veebruari keskpaigast kohtule andmed, et ta on asunud tööle ja tööandja andmed. Kohus määras võlgnikule tähtaja 17.02.2026 andmete ja dokumentide esitamiseks ning selgitas, et kohus kontrollib võlgniku ametlikku töötamist MTA registri järgi, kuid ta peab ka ise kohtule saatma selle kohta teate ja töölepingu. Kohus selgitas ka, et kohus enne teie suhtes menetlust ei jätka, kui andmeid ei ole. Ärakuulamisel osalenud pankrotihaldur selgitas, et tema võlgniku juttu ei usu, sest nad rääkisid võlgnikuga oktoobri 2025 lõpus, pidi olema konkreetne raha laekumine, haldur avas konto, määras limiidid, kuid võlgnik ei pidanud sõna. Haldur on nõus kohtuga, et anda võlgnikule tähtaeg ning kui võlgnik tähtaegselt ei esita kohtule andmeid, siis mitte jätkata menetlusega ja lõpetada pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik ei ole kohtule andmeid ja dokumente ametlikult tööle asumise kohta esitanud. Kohus kontrollis võlgniku kohta andmeid töötamise registrist (töötamise register on töötamisega seotud infot koondav register, mida peab Maksu- ja Tolliamet) – võlgniku suhtes puudub kanne töötamise alustamise kohta. Viimatine kanne võlgniku töötamise kohta on tehtud 2024 aastal, kui võlgnik töötas võlaõigusliku lepingu alusel ca kuu aega ehitusabitöölisena. Kohtu hinnangul ja ka võlgniku enda sõnul on võlgnikul oskused tööd teha ja valdkond, mida ta tunneb, on hinnatud. Võlgniku tööleasumisel ei ole piiravaid tegureid näiteks ülalpeetavate või tervisliku seisundi näol. Ärakuulamisel on võlgnik kinnitanud, et on mitteametlikult tööd teinud (metsatööd) ja tema sõbrad on tema tööandjateks. Mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine ja sissetulekute mittevarjamine on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kõige põhilisemad kohustused, kuid rohkem kui aasta jooksul ei ole võlgnik ametlikult tööle asunud ja ka mitte midagi eraldanud võlausaldajate nõuete katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole võlgnik täitnud FIMS § 47 sätestatud võlgniku kohustusi menetluse kestel – täpsemalt FIMS § 47 lg 1 ja 2. Võlgnik ei ole asunud ametlikult tööle ja on mitteametlikult teinud tööd, mille eest on saanud tulu, mida on varjanud. Mitteametlikult töötamisega on võlgnik vältinud maksude maksmist (FIMS § 45 lg 3 p 2). FIMS § 49 g 5 kohaselt võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Olukord, kus võlgnik ei ole menetluse kestel olnud ametlikult tööga hõivatud ja sai mitteametlikult töötamise eest varjatud tulu, millega ta vältis ka maksude maksmist, ei anna alust loota, et FIMS § 47 lg 1 ja 2 ettenähtud kohustuste täitmine toimub edaspidi. Kohus on võlgnikule andnud võimaluse ja tähtaja ametlikult tööle asumiseks, kuid võlgnik ei ole seda võimalust kasutanud. Võlgnik ei ole menetluse jooksul võlausaldajatele kohustuste katteks eraldanud mitte sentigi. Seejuures on oluline, et võlgniku kohustuste summa - peaaegu 20 000 eurot - on märkimisväärne ja selle vähendamiseks on oluline tulemuslikult kasutada iga päeva. Kohus märgib, et võlgniku pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus on vabatahtlikud menetlused, milles kohustused, s.h. kohustus otsida tööd ja teha oma sissetulekust eraldisi võlausaldajatele, on võlgniku enda kanda.

Võlgniku kohustuste rikkumise tõttu ei ole põhjendatud S.V. kohustustest vabastamise menetlust jätkata. S.V. kohustustest vabastamise menetlus tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel lõpetada ja keelduda S.V. kohustustest vabastamast. Kohus vabastab pankrotihaldur Urmas Trossi usaldusisiku kohustustest S.V. kohustustest vabastamise menetluses. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2025. aastal 2658 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 1650 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 25 töötundi. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1650 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu taotlus on 1650 eurot, s.o ca 25 töötundi x 66. Ka tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 25 töötundi. Kohus ei pea põhjendatuks ega proportsionaalseks halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega. Kõik pankrotimenetluses esitatud nõuded loeti kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 100 3 lg 4 alusel. Käesolevas menetluses ei esine ka ühtki menetluse mahtu ja keerukust tõstvat asjaolu, mis õigustaks halduri ajakulu ja tasu määramist taotletud määras. Seetõttu peab kohus aruande p-s 2.3 toodud tabelis märgitud tegevusi taotletud tundide ulatuses liialduseks. Kohus loeb põhjendatuks selles menetluses ajakulu 13,4 tundi. Märkimisväärne on, et menetlus on väikesemahuline, selles on üksnes viie võlausaldaja nõuded, kelle kõigi nõuded loeti 8

kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 100 3 lg 4 alusel ja seega ei tulnud halduril tegeleda mahuka nõuete tunnustamise menetlusega. Kohus märgib, et ka pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid, lahendamisele kuuluvad küsimused, tehtavad otsustused ja konkreetse menetluse mahu (ajakulu) ja keerukuse määravad konkreetse menetluse iseärasused. Käesolevas menetluses ei ole ühtki iseärasust, mis tingiks menetluse mahu ja keerukuse tõusu määrani, mis vastaks taotletud tasu suurusele. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu ja keerukust selles asjas, peab kohus põhjendatuks rahuldada Urmas Trossi taotlus osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 886 (st 66* 13,4) eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Konkurss. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu täies ulatuses katmiseks ja pankrot kuulutati välja FIMS § 45 lõike 2 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Alates 2025. aastast on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot, kolmekordne alammäär 2658 eurot. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Seega kui võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest ei vabastata, on ta vastavalt FIMS § 8 lg 5 ja TsMS § 179 kohustatud riigile menetlusabikulud hüvitama. Kohus on otsustanud, et S.V. kohustustest vabastamise menetlus tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel lõpetada ja keelduda S.V. kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning S.V.-le tuleb anda hüvitamiskohustusega menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 886 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Konkurss. Menetlusabi kulu tuleb välja mõista S.V.-lt (pankrotis) riigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag