Pankrotiõigus

määrata tema usaldusisikuks A.I. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Q.S haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 08.11.2024 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Q.S omab Swedbank AS-is arvelduskontot XXXX, mille saldo oli 130.49 eurot. Kuna Q.S-il rohkem kontosid ei olnud, siis ei kuulu arvelduskonto jääk pankrotivara hulka. Haldur avas pankrotivara jaoks arvelduskonto xxxx. Q.S nimele oli registreeritud korteriomand asukohaga XXX (registri nr xxxx), üldpinnaga 56,10 m2. Korter on Q.S lahusvara, sest on saadud kinke teel. Haldur korraldas korteri müügiks enampakkumised alghindadega 6 000.00 eurot ja 4 800.00 eurot, mis nurjusid. Kordusenampakkumine alghinnaga 3 800.00 eurot õnnestus ja pankrotivara hulka laekus 3 800.00 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest võlgnik pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu saanud ei ole. Talle on teinud väljamakseid Eesti Töötukassa. Väljamaksetest on saanud arestida kokku 520.64 eurot. Seega on pankrotivaras kokku 4 320.64 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Usaldusisiku tasu kokku 2 964.00 eurot koos käibemaksuga (Viru Maakohtu 06.09.2023 määrus). Halduri arvestatav tasu - kuna käesolevas menetluses olnud vara väärtus oli väike, haldur ei ole esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 11 ja 12. Kokku on haldur kulutanud Q.S pankrotimenetluses 17,5 tundi arvestusega 145.00 eurot tunnis, seega tasu kokku 2 537.50 eurot, millele lisandub käibemaks 24 % summas 609.00 eurot, kokku 3 146.50 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire MK, mille kaudu haldur tegutseb. OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse mõttes. Seega on pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtavad väljamaksed kokku 6 110.50 eurot, millest 4 320.64 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 1 789.86 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid Q.S pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole makstud elatist. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandieset käesolevas pankrotimenetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivaraks on Q.S ja xxxx Q.S-i ühisomandisse kuuluv liikmelisus nr xxxx xxxx (RK xxxx), milleks on garaažiboks suurusega 25,10 m2. Garaažiboks on äärmine boks garaažibokside reas, mille katus laseb vihmavett läbi. Kuna garaažiboks kuulub abikaasade ühisvara hulka, siis enne vara müüki oleks pankrotihaldur pidanud ühisomandi kohtus jagama. Pankrotihaldur kutsus 13.11.2025 kokku võlausaldajate üldkoosoleku päevakorraga „Pankrotihaldurile nõusoleku andmine Q.S-ile ja xxxx Q.S-ile ühisomandis oleva liikmelisuse nr xxxx xxxx (RK xxxx) (garaažiboks suurusega 25,10 m2) müügiks ühisomandit jagamata ja enampakkumiseta R Q.S-ile“, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta on avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.11.2025. Kuna ükski võlausaldaja ei tundnud huvi ühisvara jagamise vastu ja kuna ühisvara jagamisega kaasnevad kohtukulud on ilmselgelt suuremad, kui ühisvara hulka kuuluva osaluse hooneühistus müügist saadav tulu ning kuna PankrS § 55 lg 1 kohaselt tagab pankrotihaldur kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse, siis ei esitanud pankrotihaldur kohtusse hagi abikaasade Q.S ja R Q.S-i ühisomandisse kuuluva liikmelisuse nr xxxx xxxx (RK xxxx) jagamiseks. Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur korraldas vara säilimise ja müügi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I ja III järgu nõuded puuduvad. II järgu nõuded: Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva - 228.67 eurot; Kiviõli Soojus AS - 2 834.77 eurot; Kiviõli Soojus AS - 2 055.93 eurot; Condor Finants OÜ - 1 321.74 eurot; Julianus Inkasso OÜ - 6 400.00 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid käesolevas pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta, seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 04.10.2023.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Haldur on seisukohal, et kuna käesolevas menetluses olnud vara väärtus oli väike, haldur ei ole esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 11 ja 12. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Haldur on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 17,5 tundi, tunnitasuga 145.00 eurot, mistõttu palub ta tasu määramist summas 2 537.50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 609.00 eurot, s.o kokku 3 146.50 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid halduri tasule ei esitanud. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks 3 146.50 eurot (sh käibemaks). Haldur palub tasu osaliselt välja mõista panrotivarast ning osaliselt anda võlgnikule menetlusabi.

Haldur on esitatud taotluses selgitanud ka, et usaldusisiku tasu kokku 2 964.00 eurot (sh käibemaks), on Viru Maakohtu 06.09.2023 määrusega välja mõistetud võlgniku pankrotivarast OÜ-le Sentire MK arvelduskontole, mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb. Nimetatud tasust on 868.19 (sh käibemaks) eurot usaldusisikule hüvitamata, mistõttu palub ta selle menetlusabi korras hüvitada. Kohus on seisukohal, kuivõrd usaldusisiku tasu 2 964.00 eurot (sh käibemaks) kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt (Viru Maakohtu 06.09.2023 määrus), on tegemist põhjendatud pankrotimenetluse kuluga (PankrS § 150 lg 1 p 2). FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse usaldusisiku tasu ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Ajutise halduri tasu väljamõistmist reguleerivad PankrS § 31 lg 6 ja § 146 lg 11, mille kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Seega on 2 964.00 euro pankrotivarast maksmise aluseks pankrotimäärus. Kuivõrd pankrotivaras jääb pärast usaldusisiku tasu väljamaksmist rahalisi vahendeid 1 356.64 (4 320.64-2 964.00) eurot, mõistab kohus halduri tasu osaliselt välja pankrotivarast, s.o summas 1 356.64 eurot. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et halduri taotlus võlgnikule halduri tasu maksmiseks menetlusabi andmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 25.02.2026 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Arvestades, et halduri tasu kuulub väljamõistmisele pankrotivarast summas 1 356.64 eurot, mis vastab 7,5 tunnile tööd ning TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 23 lg 5 1 piirmäärasid, tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 818.40 eurot (sh käibemaks) (10*66.00+KM), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Ülejäänud ulatuses halduri tasu, s.o summas 971.46 eurot, kuulub väljamõistmisele võlgnikult. Kohustustest vabastamise menetlus FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 06.09.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 06.09.2023, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud A.I. Kohus leiab, et Q.S usaldusisikuks tuleb seega nimetada A.I. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.