Muud

2-23-8098

2-23-8098 kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD

J K (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetus-avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi vähemalt kolme võlausaldaja ees enam kui 7000 euro ulatuses. Avaldaja soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldaja usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnik usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võttis 21.06.2023. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks, milles usaldusisikul tuleb esitada kohtule arvamus võlgniku jaoks sobiva variandi kohta maksejõuetusmenetluse jätkamiseks. 20.07.2023 esitas usaldusisik kohtule aruande.

Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.

2-23-8098 I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud vara nimekirjas ja mis on lisatud aruandele. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et J K on esitanud 2020. a ja 2021. a tuludeklaratsioonid kohta. 2022. a tuludeklaratsioon on esitamata, kuid tagastatavat tulumaksu ei ole. J K ei ole usaldusisiku poolt küsitud perioodil, s.o. alates 01.01.2023 maksustatavat tulu saanud . Nähtuvalt 2020. a ja 2021. a tuludeklaratsioonidest ei ole J K saanud maksustatavat tulu ka 2020. ja 2021.aastal. Seega J K 3,5 aasta jooksul maksustatav tulu ei olnud. J K arvelduskonto nr XXX (Swedbank AS) väljavõttest nähtuvalt on J K ainsaks sissetulekuks Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt makstav sotsiaaltoetus 49,09 eurot. J K nimele on registreeritud korteriomand XXX(ro nr XXX) üldpinnaga 56,10 m2. Korter on J K lahusvara, sest on saadud kinke teel. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva kuulutas välja korteri müügi enampakkumise alghinnaga 5300 eurot. Usaldusisikule ei ole teada, millises seisukorras korter on, mistõttu ei ole usaldusisikule teada, kas enampakkumise alghind on õige. Kuna kohtutäitur kooskõlastab alghinna enne enampakkumise algust nii võlgniku kui ka sissenõudjaga, puudub usaldusisikul põhjus hinna õigsuses kahelda. J K ja R K kuulub ühisomandis liikmelisus nr XXX H (rk XXX) (garaažiboks suurusega 25,10 m2). J K ei ole liikmelisust oma maksejõuetusavalduses märkinud. Kinnisvara müügiportaalides kv24.ee ja City24.ee garaaže K müügil ei ole, mistõttu ei oska usaldusisik garaaži maksumust prognoosida. Tegemist on abikaasade ühisomandiga ja kuna abikaasad ei ole ühist maksejõuetusavaldust võlgade ümberkujundamiseks esitanud, siis enne liikmelisuse (garaažiboksi) võimalikku müüki tuleb ühisvara jagada. Transpordiameti vastusest nähtub, et J K nimel või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Tulenevalt eeltoodust moodustavad J K usaldusisikule teadaolevad varad hinnanguliselt 6000 eurot.

II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud võlanimekirjas ja mis on lisatud käesolevale aruandele.

2-23-8098 Nähtuvalt võlanimekirjas toodule on J K kohustusi kokku vähemalt 20 360,79 eu-rot, kuid võlad suurenevad igakuiselt seoses lisanduvate intresside ja viivistega. Kuna enamus kohustusi on tekkinud seoses korteri haldamisega, korter aga on J K lahusvara. Kuna J K on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kohustuste täitmise eest vastutab J K. Samas teatas J K maksejõuetusavalduses, et tema kohustused on kokku 6830,42 eurot, millest kohustus K AS-le on 1808,50 eurot, kohustus K OÜ-le on 1221,92 eurot ja kohustus K AS-le on 3800 eurot. Usaldusisik märgib, et K OÜ on registrist kustutatud 03.09.2020. Tulenevalt eeltoodust moodustavad J K usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 20 360,79 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused J K vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivseid või peatatud seoses maksejõuetusavalduse menetlusega neli täitemenetlust:  

Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli K AS nõue 4052,84 eurot; Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses oli K OÜ nõue 1221,92 eurot, AS K nõue 1808,50 eurot ja A OÜ nõue 391,16 eurot.

Võttes aluseks Viru Maakohtu 21.06.2023. a määruse esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. IV Majanduslik olukord Seisuga 20.07.2023 on J K usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 6000 euro väärtuses. Samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 20360,79 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 14360,79 euro võrra. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest ei ole J K usaldusisiku poolt küsitud perioodil, s.o alates 01.01.2023 maksustatavat tulu saanud. Nähtuvalt 2020. a ja 2021. a tuludeklaratsioonidest ei ole J K saanud maksustatavat tulu ka 2020. ja 2021 .aastal. Seega J K 3,5 aasta jooksul maksustatav tulu ei olnud. Nähtuvalt J K Swedbank AS-s asuva arvelduskonto nr XXX väljavõttest on J K ainsaks sissetulekuks Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt makstav sotsiaaltoetus 49,09 eurot. Maksejõuetusavalduses märkis J K, et ta on kaotanud 100% töövõime ja tema sissetulekuks on pension. Samas pension tema Swedbank AS arvelduskontole ei laeku. J K märkis maksejõuetusavalduses sissetulekutena ka abikaasa R K sissetuleku, 950 eurot kuus ja sotsiaaltoetused 558 eurot kuus. Samas abikaasad ühist maksejõuetusavaldust võlgade ümberkujundamis menetluse algatamiseks esitanud ei ole, mistõttu ei ole usaldusisikule teada, kas R K on ümberkujundamismenetlusega nõus. Maksejõuetusavalduses on J K algselt märkinud, et nende sissetulekutest jätkub võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 338 eurot kuus, seejärel avalduse lõpus, et 200 eurot kuus plaaniga tasuda võlgnevused kolme aasta jooksul.

2-23-8098

Kuna usaldusisiku poolt kogutud andmete alusel on J K kohustusi tema arvestustest umbes kolm korda rohkem, siis kuluks igakuiste maksetena 338 eurot võlgade ümberkujundamismenetluse läbiviimiseks ca 60 kuud ehk 5 aastat ja igakuiste maksete 200 eurot juures kuluks võlgade ümberkujundamismenetluse läbiviimiseks ca 102 kuud ehk 8,5 aastat. Usaldusisik pöördus 13.07.2023 talle teadaolevate võlausaldajate poole järelepärimisega, milles soovis nende seisukohta, kas võlausaldajad nõustuvad J K võlgade ümberkujundamismenetlusega ja kui nõustuvad, siis millistel tingimustel, või eelistavad J K pankrotimenetlust koos võimaliku kohustustest vabastamise menetlusega. Pöördumisele vastanud ja võlgade ümberkujundamise menetlusega nõustunud võlausaldajatest pooldas osa võlgade ümberkujundamiseks 24-kuulist perioodi, osa 36 kuulist perioodi, aga ka 60 kuulist makseperioodi, osad ajapiirangut ei pakkunud, kuid ei nõustunud ka 10-aastase perioodiga. Ükski võlausaldaja põhivõla vähendamisega ei nõustunud. Kui asuda seisukohale, et J K kohustused võlausaldajate ees on usaldusisiku poolt väljaselgitatuna 20360,79 eurot, millest usaldusisiku pöördumisele vastanute nõuded koos vähendamistega on 18131,10 eurot ja kui võlgade ümberkujundamismenetlus kestab 5 aastat (60 kuud), siis kohustuste 18 131,10 eurot juures kuuluks kuus võlausaldajatele väljamakseteks ca 302 eurot. Kuna aga abikaasade J K ja R K sissetulekuks maksejõuetusavalduse kohaselt on kokku 1508 eurot, siis jääb igakuisteks kulutusteks 1206 eurot. AS K nõustus võlgade ümberkujundamismenetlusega ainult siis, kui J K täidab paralleelselt ka korrektselt jooksvaid kohustusi. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et J K 60-kuuline võlgade ümberkujundamiskava võib olla edukas, kui kava täitmisel osaleb ka R K. Samas ei ole R K K poolt esitatud maksejõuetusavaldusega võlgade ümberkujundamiseks ühinenud. Juhul kui R K ei ühine J K võlgade ümberkujundamise maksejõuetusavaldusega ei ühine, siis J K igakuisest sotsiaaltoetustest, mis eelduslikult on 558 eurot, ja arvestades elatismiinimumi, milleks on 303,38 eurot kuus, s.o summa, mis peab jääma võlgnikule, ja 60-kuulise maksegraafikuga võlausaldajatele tehtavatest väljamaksetest 302 eurot kuus, ei ole võlgade ümberkujundamismenetlus võimalik. Elatismiinimum 303,38 eurot lisaks väljamaksed võlausaldajatele 302 eurot on kokku 605,38 eurot. Samas J K sissetulek on eelduslikult 558 eurot. Nähtuvalt ülaltoodust ja maksejõuetusavaldusest ei jätku J K sissetulekutest ka võlausaldajatele graafiku alusel väljamaksete tegemiseks, seega ei pruugi J K jätkuda raha usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti määratava summa tasumiseks. J K ei ole maksejõuetusavalduses pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Ta on valinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise, kuid avalduse on esitanud J K üksinda. Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamismenetlus ei ole edukas, kui sellega ei nõustu ka J K abikaasa R K, mistõttu leiab usaldusisik, et mõistlik on, et kohus kuulab FIMS § 18 lg 7

2-23-8098 alusel kohtus ära võlgniku ja võimalusel ka tema abikaasa R K arvamuse, et võlgnik saaks vajadusel oma taotlust muuta. V Muud menetluslikud küsimused 2023.a. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 725 eurot, millest 1/5 on 145 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (RK XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Juhul, kui R K koos J K võlgade ümberkujundamismenetlusega nõustub, palub usaldusisik määrata võlgade ümberkujundamismenetluse algatamiseks J K usaldusisiku tasu ja kulude katteks deposiiti tasutavaks summaks 2000 (kaks tuhat) eurot. Juhul, kui J K kohtu deposiiti kohtu määratavat summat ei tasu või J K loobub maksejõuetusavaldusest, palub usaldusisik välja mõista J K usaldusisiku tasu OÜ-le S (RK XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu võlgniku usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, 2470 eurot, millele lisandub käibemaks 494 eurot, kokku 2964 eurot vastavalt juurdelisatud tasu arvestusele. Juhul, kui J K muudab oma tahteavaldust ning soovib pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, siis palub usaldusisik:

2-23-8098 

    

järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksuja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile, Holm Bank AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le Inbank Finance, Hüpoteeklaen OÜ-le, Primero Finance OÜ-le, Autopant OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, KiirAutoLaen.ee OÜle, kohtutäiturid Tatjana Afanasieva ja Kristel Maalman, Kiviõli Kaubahoov AS, Kiviõli Soojus AS, Viru 15 Kiviõli Lüganuse vald KÜ, Õigusbüroo Verdict (kokku 17 dokumenti) - 3,5 tundi; järelepärimise koostamine ja saatmine võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise menetluse võimalikkuse kohta - 2 tundi; tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 2 tundi; dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga - 3 tundi; vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 8 tundi; Usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.

Kokku 19 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu kokku 2470 eurot, millele lisandub käibemaks 494 eurot, kokku seega 2964 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 30.08.2023. a kohtuistung Usaldusisik teatas kohtule, et enne istungit selgitas ta avalajale ja talle abikaasale avaldusega seonduvat asjaolusid. Avaldaja teatas, et ta soovib oma avaldust muuta. Võlgnik teatas kohtuistungil kohtule, et soovib muuta oma avaldust ja palub pankroti väljakuulutamist ja kohustuste vabastamise menetluse alustamist. On usaldusisiku aruandega tutvunud. Küsimusi ei ole. Kohus teatas menetlusosalistele, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 6.09.2023. Vande andmine ja võlausaldajate I üldkoosolek toimub 04.10.2023 kl 13.00.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS §

2-23-8098 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on 20.07.2023 J K usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 6000 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 20 360,79 eurot, seega ületavad kohustused varasid 14 360,79 euro võrra. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamismenetlus ei ole edukas, kui sellega ei nõustu ka J K abikaasa R K. Juhul kui J K muudab tahteavaldust ja taotleb pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, siis palub usaldusisik kuulutada välja J K pankrot ja algatada J K kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja soovis kohtuistungil muuta oma avaldust ja palub pankroti väljakuulutamist ja kohustuste vabastamise menetluse alustamist. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku J K pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

2-23-8098 PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel, pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku nimele registreeritud kinnistule.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik usaldusisiku aruande ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul ei ole vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

2-23-8098 Kohus selgitab võlgnikule järgmist.  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725/5).

2-23-8098 Usaldusisik palub tasuks määrata 2470 eurot, arvestusega 19 tundi hinnaga 130 eurot tunnis, lisandub käibemaks 494 eurot, kokku 2964 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 2470 eurot, millele lisandub käibemaks 494 eurot, kokku 2964 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 54 lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. PankrS § 91 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.