pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik osaühing Aldeera (registrikood 10867817; asukoht Uus 8, XXX, 87201, XXX), seaduslikud esindajad P.D ja T.E; ajutine pankrotihaldur G.U (isikukood XXX, Advokaadibüroo G.U OÜ, telefon 56 221 091, e-post haldur@uska).
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada osaühing Aldeera pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima osaühing Aldeera kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri G.U tasuks 2774,50 eurot (sh käibemaks), mis maksta välja Advokaadibüroo G.U OÜ-le (a/a EE767700771009282569, AS LHV Pank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tasust:
6.1.1098,64 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest;
6.2.1675,86 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
1.Osaühing Aldeera (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 28.10.2025 võlgniku pankrotiavalduse ja 06.11.2025 avalduse täienduse. Avalduse kohaselt on osaühing Aldeera maksejõetu ja igapäevane tegevus veel süvendab maksejõuetust. Ettevõtte majanduslik seis on halvenenud järk-järgult mitmete omavahel seotud tegurite koosmõjul. Peamine muutus tulenes turu ümberkorraldusest pärast IKEA tulekut Pärnu turule 2025. aasta suvel. IKEA tugev konkurents ja agressiivne hinnapoliitika vähendasid oluliselt väiksemate mööblimüüjate võimalusi ning mõjutasid otseselt müügimahtu. Osaühing Aldeera kliendibaas koosnes peamiselt eraisikutest, mitte kinnisvaraarendajatest, mistõttu mõjutas üldine majanduslik olukord ja tarbijate ostujõu langus ettevõtet eriti tugevalt. Paljud eratarbijad on juba pikemat aega lükanud edasi eritellimusel valmistatud köögimööbli soetamist või eelistanud valmis mööblikomplekte veebipoodidest, kus hinnad on madalamad. Samaaegselt kasvasid tootmiskulud. Poolast tarnitavad materjalid ja furnituur muutusid kallimaks, samuti tõusid ka kohalike tarnijate hinnad. Käibemaksumäära tõus suurendas kulusid veelgi, kuid müügi säilitamiseks ei olnud võimalik toodete hindu samas ulatuses tõsta. Müügi hoidmiseks on ettevõte olnud sunnitud pakkuma soodustusi, mis vähendasid ettevõtte tulusid veelgi. Täiendavat survet tekitas olukord, kus peamine Poola tarnija nõudis olemasoleva võla vähendamist enne uute tarnete jätkamist. Ettevõttel ei olnud võimalik neid arveid täies mahus tasuda, mis tõi kaasa tarne seiskumise ja muutis ettevõtte tegevuse jätkusuutmatuks. Ettevõtte pikaaegne müügijuht on püüdnud olukorda lahendada, pidanud läbirääkimisi peamise tarnijaga TimberMeble, otsinud uusi investoreid ja muid rahastamisvõimalusi. Kahjuks need katsed tulemusi ei andnud. Müügijuht on teinud maksimaalseid pingutusi tellimuste täitmiseks ja klientide rahulolu tagamiseks, kuid eeltoodud asjaolude koosmõjul selgus 2025. aasta oktoobris, et osaühing Aldeera tegevuse jätkamine ei ole enam võimalik. Kohustusi on ettevõttel 119 425,34 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara (28 650,39 eurot), mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2.Kohus võttis 10.11.2025 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks G.U (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Halduri kogutud andmed osutavad, et võlgniku püsiva maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga. Aruande kohaselt oli võlgniku peamine tegevusala köögimööbli projekteerimine ja müük. Võlgnik tegutses ka muu mööbli, valgustite ja kodutarvete jaemüügiga. Võlgnik ise mööblit ei tootnud, vaid tellis selle Poolast. Haldurile esitatud vastuse kohaselt kuuluvad võlgnikule vallasasjad (põhivara, varud), mis asuvad kaubanduspinnal aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx ning lao- ja tootmispinnal aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pankrotiavalduse lisa 9 kohaselt on üüripindadel asuvate varude raamatupidamislik väärtus 26 002,61 eurot. Tegemist ei ole nende turuväärtusega. Suurima maksumusega asjad on „vanad plated, plaadid, uksed, furnituur“ maksumusega 12 731,69 eurot, mille järel on märge „kõlbmatud“. Järelikult on tegemist pigem jäätmetega, mille utiliseerimisega kaasnevad kulud. Halduri hinnangul ei oma realiseerimisväärtust ka erinevad näidised. Ülejäänud varudeks on mööbel, furnituur, seadmed raamatupidamisliku väärtusega 6148,25 eurot. Tegemist ei ole uute, vaid kasutatud asjadega. „Vanad aegunud kapid“ maksumusega 2764,22 eurot juures on märge „osaliselt defektiga“. Haldur peab tõenäoliseks, et
nende asjade realiseerimisväärtus võib olla raamatupidamislikust väärtusest 30%, ca 2000 eurot. Nende pankrotimenetluses müügi jaoks on need vaja üüritud pindadelt ära vedada ja kuni müügini ladustada. Tõenäoliselt ületavad asjade realiseerimise kulud müügitulemit. Võlgniku põhivarad koosnevad amortiseerunud seadmetest. Võlgnik oli pankrotiavalduse esitamise ajal sisuliselt varatu. Võlgnikule kuuluvad vallasasjad, mille pankrotimenetluses realiseerimise otstarbekus on kaheldav. On tõenäoline, et nende realiseerimise kulud ületavad müügitulu. Võlgnikul on rahalisi kohustusi kokku vähemalt summas 116 429,60 eurot, millest suurimad on võlgnevus tarnijate ja teenuseosutajate (35%) ning klientide ees (ca 37%). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Puudub perspektiiv (rahalised vahendid, töötajad) selle taas käivitamiseks. Võlgnikul puuduvad asjad ja õigused, et täita oma rahalisi kohustusi. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Halduri esmasel hinnangul on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Pankrotiavalduse selgitus, et püsiva maksejõuetuse põhjuseks on IKEA esinduspoe avamine Pärnus (teadaolevalt 2025. a juulis) ei pea seega paika. Asjaolud, nagu üldine kehv majandusolukord, tootmiskulude kasv ja maksutõus, mõjutavad iga Eestis tegutsevat ettevõtjat. Haldur peab tõenäoliseks, et pankrotiavalduse esitamise faktiliseks põhjuseks on olnud Maksu- ja Tolliameti poolt 18.09.2025. a võlgniku kontode arestimine. Valdav osa võlgniku võlgadest on tekkinud 2025. a. Püsivalt maksejõuetu ühingu edasi tegutsemisega on võlgniku juhatus toime pannud raske juhtimisvea (PankrS § 28 lg 2). Maksejõuetu ühingu juhatus on PankrS § 180 lg 5 kohaselt kohustatud esitama 20 päeva jooksul pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamise asemel on võlgnik edasi tegutsenud, mille tulemusena on võlgniku kohustused suurenenud, ületades täna 100-tuhandet eurot. Põhjendatud võib olla võlgniku juhatuse liikmetele ärikeelu kohaldamine PankrSi § 91 lg 2 alusel. Võlgnik on jätkanud püsiva maksejõuetuse seisundis tarbijatest klientidelt tellimuste/ettemaksude võtmist olukorras, kus halduri hinnangul pidi olema ilmne, et võlgnik ei suuda võetavaid kohustusi täita. Tegemist võib olla KarS §-s 384 („Maksejõuetuse põhjustamine“) ja §-s 209 („Kelmus“) sätestatud kuritegudega, mis vajab pankrotimenetluses põhjalikumat kontrolli. Haldur ei tuvastanud perspektiivikaid tagasivõitmise nõudeid. Haldur ei tuvastanud muid võimalikke nõudeid, mille arvelt pankrotivara suurendada. Halduri hinnangul on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 5. Kogutud andmetele tuginedes pidanuks juhatus esitama võlgniku pankrotiavalduse juba 2024. a lõpus/2025. a alguses. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2996,46 eurot (sh käibemaks).
4.Võlgnik OÜ Aldeera esitas 16.12.2025 kohtule täiendavad selgitused, mille kohaselt ettevõte, proovides eristuda teistest edasimüüjatest, tootis ka ise nii mööblidetaile nagu köögimööbli platede erimõõtu lõikamine ning platede lõppviimistlus, kui ka eritellimusel kappe, riiuleid, sahtleid. Tegu ei olnud põhitegevusalaga, kuid lisandväärtuse loomisega võimalikult väikese tootmiskuluga. Pankrotiavalduse lisas 9 märge „kõlbmatud“ all on mõeldud, et need on sobimatud otse müügiks, kuid omasid ettevõttele reaalset väärtust, kuna Aldeera OÜ valmistas erimõõdulisi mööbliesemeid ning köögimööbli platesid. Tegemist ei olnud jäätmetega, vaid tootmisvaruga, mida kasutati tootmisprotsessis sisendina. Halduriga nõus, et olukorras, kus tegevust ei toimu, siis on küsitav mis hinnaga õnnestub varud realiseerida. Haldur ise Pärnus kohapeal ei käinud varade, varudega tutvumas. Halduri poolt aruandes toodud kolimisteenus on kõrgemast hinnaklassist ja lähtub eeldusest, et kolimiseks kulub 65-eurose tunnihinnaga (kaubik ja 2 kolijat vastavalt klin.ee kolimishinna indikatiivsele kalkulaatorile) 78 tundi ehk peaaegu 10 tööpäeva. Võlgniku hinnangul on võimalik leida odavam teenuse pakkuja ning võlgniku kaasabil kolimiskulu väiksem. Vara müügil praegusest vara asukohast jääb kolimiskulu ära. Kolimiskulu vajadust ja lõplikku kulu suurust on keeruline käesoleval juhul ette prognoosida. Võlgnik selgitab täiendavalt, et P.D ei ole ettevõttelt saanud töötasu 2025.a summas 7290,72 eurot ning B. P.D summas 5601,35 eurot. Lisaks loobusid nad Aldeera OÜ-le antud laenu tagasi
küsimisest summas 1325 eurot. P.D, B. P.D ja T.E olid omavahel kokku leppinud, et majanduslike raskuste ajal endale töötasu välja ei maksta. Hiljem muutis T.E selle kokkuleppe osas meelt. Aruandes on kirjas „Kogutud andmete põhjal pole Võlgniku raamatupidamine olnud nõuetekohane. Võlgniku juhatuse liikme P.D sõnul on kõlbmatud varud maksumusega 12 731,69 eurot olnud Võlgniku raamatupidamises arvel enam kui 9 aastat, mis on vastuolus RTJ 4 „Varud“ p-dega 20–
22.Arvestades, et Võlgnik on raamatupidamises varudena kajastanud olulises ulatuses väärtusetut kaupa (vt p 3.2.3.4.1) ja et varud on läbi aastate moodustanud Võlgniku käibevaradest valdava enamuse, siis on Võlgniku tegelikud likviidsusnäitajad veelgi halvemad. Võlgniku omakapital on olnud negatiivne juba vähemalt alates 31.12.2022. a.“ Halduri küsimus oli: „Mis ajast on võlgniku raamatupidamises varudena arvel avalduses lisa 9 toodud vanad plated, plaadid jne kõlbmatud.“ Varud summas 26002,61 EUR koosneb kahest osast: 1) 30.09 varud POES 10 506,7 eurot, vastutav B. P.D, 2) 30.09 varud LAOS 15 495,91 eurot kahes osas 12 731,69 eurot ja 2764,22 eurot, vastutav T.E; kokku 26 002,61 eurot. Mõlemal dokumendil on näha seis kokku. Ettevõte on valmistanud kogu aeg ka ise osa mööblist: Poolast tulnud kõikidele köökidele tööpinnad ja taustaplaadid, sektsioone, kappe, riiuleid kliendi mõõdu järgi. Osadel köökidel on Poolast tulnud ainult uksed, kapid tehtud kohapeal. Klient sai kätte juba kokku pandud kapid, kui selle käigus selgus tootjapoolne mõni viga, valmistasime ise uued osad. Sellega seoses on laos olnud tootmisjääk. Poe varudes kirjas „kõlbmatud“, sellega mõeldud „kõlbmatud otse müügiks“. Jääki kasutakse jooksvalt, vana leiab kasutust ja uut tuleb juurde. Valmistamiseks ja kokkupanemiseks on vaja olnud ka erinevat furnituuri, mida on ka laos teatud jääk alati. Võlgniku vastus: „Vanad varud on arvel olnud rohkem kui üheksa aastat.“ Vastusega peeti silmas, et tootmisvarud on võlgnikul alati olnud alati laos. Tagantjärele mõistab võlgnik, et vastus oli liiga lakooniline ja oleks pidanud täpsemalt selgitama. Need varud pole üheksa aastat vanad. Tööpinnad, plaadid, furnituur oli pidevas muutuses. Teine leht „kaup laos“, see on see osa, mis otse müügiks ei sobi, on mõeldud mööbli valmistamiseks, täiendamiseks, vigade parandamiseks (LISA Varud LAOS). Haldur tegi ise ka järelduse, et toome Poolast kogu kauba, tegelikkuses täiendasime Poolast tulnud detaile. Tellisime tööpinnad ja lõikasime need mõõtu, kantisime. Valmistasime osa kapikarkasse ja keerulisemaid detaile. Selleks ka vajalikud seadmed laos, saag, kandimasinad jne. 2025.a tellitud Eestist Puumerkki plaate, taustaplaate, tööpindasid 15 arvega, viimased tellimised augustis. Igal kuul jääb järgi mingi jääk, samas kasutatakse pidevalt ära vana jääki. Seetõttu on raamatupidamist korraldatud nõuetekohaselt. Maksejõuetuse väljakujunemise põhjuste kohta selgitas võlgnik et väiksemaid ettevõtteid mõjutavad need asjaolud rohkem ja võlgniku põhiline klient oli väiksema ostujõuga inimene, hulgitellijaid ei olnud, seega majanduse seis mõjutas enam ka võlgniku põhilisi kliente/klientide sihtgruppi. IKEA ootus oli linnas ka juba kuid varem enne avamist 3. juulil, inimesed soovisid ka IKEAst hinnapakkumist võtta, mistõttu ei rutanud tellimuse esitamisega. Tellimusi oli mais ja juunis väga vähe, vähem kui isegi jaanuaris ja veebruaris, mis on tavaliselt madala aktiivsusega kuud Seoses Poola tootjaga selgitab võlgnik, et neil oli pikaajaline kokkulepe kuni 2 tellimuse kauba krediidi osas. 03.10.2025 otsustas partner loobuda kokkuleppest ning lõpetas krediidi võimaldamise. Timberile (Poola tarnija) oli uus tellimus juba saadetud. Kuna septembri esimese kahe nädalaga aga tellimusi ei tulnud, hakkasime aktiivselt laenu otsima, sest Timber ei hakanud enne kaupa valmistama kui osa võlgnevust tasutud. Aruandes ei tule välja, et otsisime lahendust ja töötaja B. P.D oli valmis eraisikuna laenama ja tegema sissemakse OÜ osakapitali. Laenu mõtlesime tagasi maksta oma II pensionisamba arvelt, tehtud avaldus laekub 2026.a mais. Tegutsemise jooksul, enamustel 20-nest aastast on aasta II pool olnud edukam kui aasta algus, tavaliselt parimad kuud on sept-dets ja kui aasta algus on olnud suhteliselt edutu, siis kalendriaasta lõpuks on võlad suudetud tasuda. Oktoobri keskpaigaks aga olid kõik läbirääkimised ebaõnnestunud ja 28.okt esitasime kohtule pankrotiavalduse.
Ühtegi ettemaksu ei võetud vastu teades, et tellimusi ei ole võimalik täita. Oktoobris ei võetud vastu ühtegi tellimust, sest Poola tarnijalt polnud võimalik tellimusi kätte saada seoses krediidikokkuleppe lõpetamisega tarnija poolt. Septembri tarne Eestisse jõudmisega oleks pidanud ettevõttele laekuma ettemaksetega võrdväärne summa klientidelt. Varasemate aastate kogemusele tuginedes kasvas käive aasta teises pooles ning sarnast mustrit oodati ka 2025. Lisaks, oktoobris tehti makseid ainult telefoniarvete ja emaili-teenuse säilitamiseks ning joogivee tarnijale tasumiseks. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole kahju tekitanud ega ole kahju tekkinud võlgniku juhatuse tegevusest.
5.Maakohus määras 04.12.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 9500 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
6.Maksejõuetuse teenistus ei esita 20.02.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
2.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
3.Kohus tutvunud 16.12.2025 võlgniku poolt kohtule esitatud täiendava selgitusega leiab, et käesolevas pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga. Kohus leiab, et tegemist on muu asjaoluga, kus Poola tootjaga oli pikaajaline kokkulepe kuni 2 tellimuse kauba krediidi osas. 03.10.2025 otsustas partner loobuda kokkuleppest ning lõpetas krediidi võimaldamise. Võlgnik pingutas läbirääkimistega aga kui oktoobri keskpaigaks olid kõik läbirääkimised ebaõnnestunud esitati 28.oktoobril kohtule pankrotiavaldus.
4.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 09.02.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 20.02.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
5.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused
(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
6.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
7.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).
8.Ajutine haldur esitas 04.12.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
9.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2416,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17,9 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu 135 eurot. Kohus hindab võlgniku pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Menetluse maht on tavapärane, midagi eripärast antud menetluses toimunud ei ole. Tegemist on võlgniku enda avaldusega, võlgnik on olnud kättesaadav. Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja ammendavust. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse töö eest taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 125 eurot tund, s.t. 71% maksimaalsest võimalikust. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 2237,50 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2774,50 eurot. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
10.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.
11.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest
hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Ajutise halduri tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot hüvitada riigi vahenditest.
12.Ajutise halduri tasu 1675,86 eurot välja mõista võlgnikult. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.