B2 Impact OÜ hagi C.E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
2903,76 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee, 16, XXX, 10617, XXX) Hageja lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX) Kostja C.E (isikukood XXX; viimane registrijärgne aadress xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt C.E-lt (C.E) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1033,66 eurot, intress summas 13,56 eurot ja viivised perioodi 13.11.2024 – 7.10.2025 eest summas 102,56 eurot ning sissenõudmiskulu summas 35 eurot, kokku 1184,78 eurot.
3.Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu
4.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 41% ulatuses kostja C.E ja 59% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista kostjalt C.E-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 157,85 eurot.
7.Välja mõista kostjalt C.E-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (157,85 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 7.10.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 14.06.2023 sõlmitud krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 1958,81 eurot, intress 232,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 677,72 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 10.02.2026. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta ei esitanud.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 2903,76 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 14.06.2023 Multitude Bank p.l.c-ga (edaspidi ka krediidiandja) krediidikontolepingu, limiidiga 2500 eurot (dtl 14-26). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 38,40% aastas. Kokku on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid summas 2500 eurot (dtl 27-28). Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 1466,34 eurot (dtl 29). Krediidiandja saatis kostjale 28.10.2024 lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 11.11.2024. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud üles 12.11.2024 (dtl 34-35). Multitude Bank p.l.c on nõude loovutanud hagejale 10.12.2024 (dtl 36).
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et 2(4)
adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Krediidilepingu sõlmimisel lähtus krediidiandja kostja enda esitatud andmetest, riiklikest registritest tehtud päringutele ning kostja kontoväljavõttest. Kohtule on esitatud väidetav kostja kontoväljavõte perioodi 1.01.2023 – 14.06.2023 kohta (dtl 44-68). Esiteks märgib kohus, et nimetatud dokument on loodud alles 8.05.2025, seega puudub kohtul kindel veendumus, et nimetatud dokument ka päriselt koguti enne lepingu sõlmimist või on loodud vaid kohtumenetluse jaoks. Lisaks ei sisalda ka nimetatud kontoväljavõte mainitud perioodi, vaid tegelikkuses on kajastatud vaid perioodi 17.03.2023 – 14.06.2023 tehingud. Kontoväljavõttest on eemaldatud ka olulised osad, näiteks ei ole võimalik tuvastada kellele on kostja ülekandeid teinud või kellelt laekumisi saanud. Kõigest eelnevast hoolimata on kohus siiski nimetatud tõendit analüüsinud. Kontoväljavõttest nähtub, et nimetatud perioodil on kostja saanud kelleltki makset selgitusega „töötasu“ kokku neljal korral kogusummas 2880,66 eurot, mis jagatuna 6 kuu peale (kui krediidiandja väidab, et väljavõte on 6 kuu kohta) teeb keskmiseks töötasuks 480,11 eurot kuus. Jääb arusaamatuks, kuidas krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja sissetulekute suuruseks on 2500 eurot. Kostja pangaväljavõte sisaldab suurel määral e-rahakoti ja maksevahendajate kirjeid, mis viitavad maksetele netikasiinodele või hasartmänguportaalidele. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja krediidivõimet, sh kontrollinud kostja tegelikke kulusid ning finantskohustusi.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 38,40% aastas, (vt dtl 29). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 2,5%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundlikulaenamise põhimõtet. Nimetatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1033,66 eurot (2500 – 1466,34). Nimetatud summale lisandub sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga 102,56 eurot ja intress 13,56 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
12.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 41% ulatuses kostja ja 59% ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
3(4)
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 385 * 41% = 157,85 eurot.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.