Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu avaldus Õigusbüroo De Jure OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud määrus Kaebuse esitaja ja liik
Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2025. a määrus Õigusbüroo De Jure OÜ määruskaebus Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu (registrikood 80489141), lepinguline esindaja Olavi Järve Puudutatud isik: Õigusbüroo De Jure OÜ (registrikood 14695951), seaduslik esindaja Andrew Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata Õigusbüroo De Jure OÜ poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Jätta vastu võtmata Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
3.Jätta rahuldamata Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu taotlus RKM Ehitab OÜ ja Rebane Holding OÜ menetlusse kaasamiseks.
4.Jätta Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2025. a määrus muutmata osas, millega maakohus mõistis Õigusbüroo De Jure OÜ-lt Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu kasuks välja põhivõla 630,49 eurot.
5.Tühistada Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2025. a määrus osas, millega maakohus mõistis Õigusbüroo De Jure OÜ-lt Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu kasuks välja põhivõla 630,49 eurot ületavas osas, s.o 765 eurot, samuti põhivõlalt (kokku 1395,49 eurolt) arvestatud ja väljamõistetud viivise osas ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule Õigusbüroo De Jure OÜ nõude
lõppemise vastuväite ja Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu viivisenõude uuesti läbivaatamiseks.
6.Tühistada Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2025. a määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu riigilõivu tagastamise taotluse. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada LääneNigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistule riigilõiv 100 eurot samale arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.
7.Rahuldada Õigusbüroo De Jure OÜ määruskaebus osaliselt.
8.Rahuldada Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu vastumääruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 696 lg 3 esimene lause). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (TsMS § 696 lg 3 teine lause). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu (avaldaja, KÜ) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused Õigusbüroo De Jure OÜ (puudutatud isik, võlgnik) vastu majandamiskulude väljamõistmiseks. Võlgnik esitas nõuetele vastuväited ning nõuded anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Maakohtu menetluses esitatud avalduste kohaselt palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista eriomandi esemega nr 2 seotud majandamiskulude võla ajavahemiku juuni 2023 kuni oktoober 2023 eest 273,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10,79 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest (tsiviilasi nr 2-23-140239), ning eriomandi esemetega nr 1, 3 ja 4 seotud majandamiskulude võla ajavahemiku juuni 2023 kuni jaanuar 2024 eest 1121,96 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 21.02.2024 (tsiviilasi nr 2-23-140232). Maakohus liitis nõuded ühte menetlusse.
3.Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu asub 16 korteriga maja. Puudutatud isikule kuulub eriomand nr 1 üldpinnaga 70,8 m 2 ja 708/9132 mõttelist osa kaasomandist, eriomand nr 2 üldpinnaga 55,7 m2 ja 57/9132 mõttelist osa kaasomandist, eriomand nr 3 üldpinnaga 70,8 m2 ja 708/9132 mõttelist osa kaasomandist ning eriomand nr 4 üldpinnaga 55,7 m2 ja 557/9132 mõttelist osa kinnistust.
4.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 06.05.2023 üldkoosoleku otsuse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 alusel tasu valitseja- ja raamatupidamisteenuse, remondifondi ning amprite ostu eest. 2
4.1.Eriomandi eseme nr 1 eest pidi puudutatud isik tasuma remondifondi 35,40 eurot/kuus, valitsejateenuste eest 4,96 eurot/kuus ja raamatupidamisteenuse eest 3,72 eurot/kuus, kokku 44,08 eurot/kuus. Juuni 2023 kuni jaanuar 2024 eest on tasumata 8 kuu tasu 352,64 eurot. Amprite ostukulu eriomandi nr 1 eest oli 127,27 eurot. Seoses eriomandi esemega nr 1 on puudutatud isiku põhivõlg kokku 479,91 eurot.
4.2.Eriomandi eseme nr 2 eest pidi puudutatud isik tasuma remondifondi 27,85 eurot/kuus, valitsejateenuse eest 3,90 eurot/kuus, raamatupidamisteenuse eest 2,93 eurot/kuus, kokku 34,68 eurot/kuus. Tasumata on juunist 2023 kuni oktoobrini 2023 esitatud arved 173,40 eurot. Amprite ostukulu eraomandi nr 2 eest oli 100,13 eurot. Seoses eriomandi esemega nr 2 on puudutatud isiku põhivõlg kokku 273,53 eurot.
4.3.Eriomandi eseme nr 3 eest pidi puudutatud isik tasuma remondifondi 35,40 eurot/kuus, valitsejateenuse eest 4,96 eurot/kuus, raamatupidamisteenuse eest 3,72 eurot/kuus, kokku 44,08 eurot. Augustist 2023 kuni jaanuarini 2024 on tasumata kokku 264,48 eurot.
4.4.Eriomandi eseme nr 4 eest pidi võlgnik tasuma remondifondi 27,85 eurot/kuus, valitsejateenuse eest 3,90 eurot/kuus, raamatupidamisteenuse eest 2,93 eurot/kuus, kokku 34,68 eurot/kuus. Juuni 2023 kuni jaanuar 2024 eest võlgneb puudutatud isik 277,44 eurot. Amprite ostukulu eriomandi nr 4 eest oli 100,13 eurot. Seoses eriomandi esemega nr 4 on puudutatud isiku põhivõlg kokku 377,57 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isik ei tunnista avaldaja nõuet.
6.Puudutatud isik on teinud kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke kulutusi ning makseid KÜ-le või remondifondi kokku 765 eurot. Puudutatud isik esitas avaldajale arve koos tasaarvestusavaldusega, kuid avaldaja ei ole seda nõude esitamisel arvestanud.
7.Puudutatud isiku korterid asuvad trepikojas, mis on elamiskõlbmatu. Teiste korteriomanditega seotud trepikojad on paremas seisukorras. Kaasomanikud ei ole huvitatud puudutatud isiku korteriomanditega seotud trepikoja kordategemisest, kuid nõuavad samal ajal, et puudutatud isik toetaks enda maksetega ülejäänud kaasomandi remonti. See ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
8.Kuna trepikoda on elamiskõlbmatu, ei saa puudutatud isik üldse elektrit kasutada. Seega ei ole tema jaoks ka amprite juurde ostmisest kasu.
9.Ainuke võimalus erimeelsuste lahendamiseks on lõpetada kaasomand. Sellisel juhul jääksid amprid teistele kaasomanikele ja puudutatud isikul ei ole ka seetõttu praegu otstarbekas amprite ostuga tegeleda.
10.Haldus- ja raamatupidamise aastane kogukulu ei ole töömahtu arvestades põhjendatud. Kuna puudutatud isikule kuulub neli korteriomandit, tuleks tema osa vähendada 50% võrra. Menetluse edasine käik maakohtus
11.Puudutatud isik avaldas soovi esitada trepikoja remondikuludega seoses vastuhagi (dtl 288) ja taotles otsuse tegemiseks määratud tähtaja pikendamist (dtl 301).
3
Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Maakohus rahuldas avaldaja nõude osaliselt, s.o 1395,49 euro suuruse põhivõla, 273,53 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 8,23 euro, 1121,96 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 122,38 euro ning edasiulatuva viivise osas. Kohus jättis rahuldamata viivise nõude 2,56 eurot.
13.Maakohus märkis, et ei arvesta asja lahendamisel puudutatud isiku vastuväiteid kaasomandi lõpetamise ja kaasomandile tehtud kulutuste kohta, kuna kohus lahendas need nõuded tsiviilasjades nr 2-23-16904 ja 2-23-11238.
14.Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulusid kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 1 vastavalt puudutatud isiku kaasomandi osa suurusele. Kuigi majanduskava ei ole kehtestatud, on remondifondi kulude nõudmine lubatav üldkoosoleku otsuse alusel. KÜ 06.05.2023 üldkoosoleku otsusega määrati valitsejateenuse hinnaks 4 eurot korteri kohta, raamatupidamise teenuse hinnaks 3 eurot korteri kohta ja remondifondi makse suuruseks 0,5 eurot ruutmeetri kohta. Amprite ostu kulu otsustati jagada korteriomandite vahel võrdses määras.
15.Puudutatud isikutele kuuluvate korteriomandite arv ei anna alust vähendada haldus- ja raamatupidamiskulusid 50% võrra.
16.Remondifondi kulude nõudmine puudutatud isikult ei ole vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3). Trepikoda on kaasomandi osa ja sellele tehtavad kulud otsustavad korteriomanikud üldkoosolekul. 06.05.2023 üldkoosolekul otsustati elektrikilbi renoveerimine, muude remonttööde tegemist ei ole otsustatud.
17.Puudutatud isik oli korteriomandite soetamisel nende seisukorrast teadlik. Kui puudutatud isik keeldub remondifondi maksete tegemisest, ei ole tal põhjust eeldada, et teised korteriomanikud teevad korda tema korterite trepikoja. Avaldaja ei esitanud kõiki arveid, mille alusel avaldaja nõue on kujunenud, kuid puudutatud isik ei ole arvutuskäigule vastuväiteid esitanud.
18.Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud puudutatud isiku kanda ja rahuldas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Maakohus määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 1250,35 eurot, sh 1185,35 eurot lepingulise esindaja tasu ja kulud ning 65 eurot riigilõiv. Avaldaja esitas 03.10.2023 eraldi maksekäsu kiirmenetluse avaldused ja tasus mõlemalt 65 eurot. Kuigi seadus ei keela esitada iga nõude kohta eraldi avaldusi, ei tähenda see, et võlgnik peab kandma kõik samadel asjaoludel esitatud avalduste menetluskulud. Seega on põhjendatud puudutatud isikult menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot. Maakohtumenetluses tasus avaldaja riigilõivu kokku 100 eurot. See kulu jääb avaldaja kanda, kuna avaldajal oli võimalus esitada oma nõue ühes avalduses ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 ja 6 koostoimes oli võimalik kõigi nõuete esitamine tasudes maksekäsu ühes menetluses riigilõiv 65 eurot. Maakohus jättis TsMS § 150 lg 3 3 alusel rahuldamata avaldaja taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv 65 eurot. Õigusbüroo De Jure määruskaebus
19.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
4
20.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt peaks puudutatud isik tasuma remondifondi makseid lootuses, et kaasomanikud muudavad hiljem oma meelt ja remondivad tema korteritega seotud trepikoja, on vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isiku korteriomanditega seotud trepikoda on halvemas seisus kui teised trepikojad ning KÜ on korduvalt väljendanud, et seda trepikoda ei remondita. Kohtulahend eirab seda asjaolu, rikkudes võrdse kohtlemise põhimõtet.
21.Maakohus rikkus TsMS § 5 lg-t 3, kui jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse vande all ütluste andmiseks ning eiras asjaolusid ja tõendeid, väites, et need kuuluvad eraldi menetlustesse. Tsiviilasjades 2-23-16904 ja 2-23-11238 jäeti puudutatud isiku nõuded menetlusse võtmata. Need menetlused ei välista praeguses asjas esitatud vastuväidete arvestamist. Maakohus ei arvestanud sisuliselt puudutatud isiku vastuväiteid ja taotlusi.
22.Avaldaja puudutatud isiku määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta selle rahuldamata. Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu vastumääruskaebus
23.Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis puudutatud isikult välja mõistmata avaldaja menetluskulud nõuete eraldi menetlustes esitamise tõttu ja rahuldamata avaldaja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
24.Nii tsiviilasjas nr 2-23-140232 kui nr 2-23-140239 tasus avaldaja maksekäsu kiirmenetlustes riigilõivu 65 eurot ja kohtusse avalduste esitamisel 50 eurot. Seega tasus avaldaja riigilõivu kahe menetluse eest kokku 230 eurot. RLS § 59 lg 6 ja TsMS § 150 lg 3 3 kohaselt oleks avaldaja pidanud tasuma riigilõivu kahe avalduse eest kokku 130 eurot. Avalduste kohtusse esitamisel tasuti riigilõivu ekslikult.
25.Maakohus jättis vääralt puudutatud isikult välja mõistmata ühe maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest tasutud riigilõivu 65 eurot. Avaldajal on õigus esitada nõuded eraldi avaldustes. Kuna maakohus jättis kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda, ei saanud riigilõivu osas erandit teha.
26.Maakohus jättis vääralt puudutatud isikult õigusabikulu osaliselt välja mõistmata põhjusel, et avaldaja oleks saanud esitada kogu nõude ühes avalduses. Nõudeid ei saanud kohtusse ühes avalduses esitada, sest hagi esitamise kohustamise määrused tehti eraldi ja suure ajavahega.
27.Puudutatud isik ei avaldanud vastumääruskaebuse osas seisukohta.
28.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas avaldaja nõude ulatuses, milles puudutatud isiku väitel on nõue lõppenud, s.o 765 euro ulatuses. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada põhivõlalt välja mõistetud viivise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis riigilõivu avaldajale tagastamata ja teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja taotluse
5
riigilõivu tagastamiseks. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
30.Ringkonnakohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle pooltel vaidlus puudub: - Avalduse esitamise ajal oli puudutatud isik Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu asuvate korteriomandite nr 1–4 omanik. Talle kuulus eriomand nr 1 üldpinnaga 70,8 m2, eriomand nr 2 üldpinnaga 55,7 m2, eriomand nr 3 üldpinnaga 70,8 m2 ja eriomand nr 4 üldpinnaga 55,7 m2 (dtl 140 ja dtl 168-172). - Puudutatud isik oli KÜ (avaldaja) liige. - 06.05.2023 KÜ üldkoosolekul otsustati osta sisse valitsejateenus hinnaga 4 eurot korteri kohta ja raamatupidamisteenus hinnaga 3 eurot korteri kohta, kehtestada remondifondi makse 0,5 eurot/m2 ning osta majale juurde 18 amprit, mille kulu kajastub ühekordse maksena igakuisel majandamiskulude arvel. Arvete tasumise kuupäevaks määrati 20. kuupäev (dtl 144-145). - Imatra Elekter AS-ga amprite ostuks sõlmitud lepingu kohaselt oli amprite ostu kulu 1641,60 eurot (dtl 147-149).
31.Ringkonnakohtus vaidlevad pooled peamiselt selle üle, kas puudutatud isik on kohustatud tasuma remondifondi makseid olukorras, kus tema korteriomanditega seotud trepikoda on elamiskõlbmatu ja teised kaasomanikud on keeldunud selle remontimisest (KrtS § 40 lg 3). Samuti tugineb puudutatud isik tema poolt väidetavalt kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud kulutustele, ning leiab, et asja õiglaseks lahendamiseks tuleb kaasomand jagada.
32.Avaldaja nõuab seoses eriomandiga nr 2 ajavahemiku juuni kuni oktoober 2023 eest valitseja- ja raamatupidamisteenuse kulu, amprite ostu kulu ja remondifondi makseid kokku 273,53 eurot. Seoses eriomanditega nr 1, 3 ja 4 nõuab avaldaja ajavahemiku juuni 2023 kuni jaanuar 2024 eest samu kulusid kokku 1121,96 eurot. Maakohus leidis, et avaldaja nõue on kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 1 ja 06.05.2023 üldkoosoleku otsusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Puudutatud isik ei vaidlustanud maakohtu- ega määruskaebemenetluses temalt nõutavate majandamiskulude suurust ega arvestust. Seega lähtub ringkonnakohus kaebuse lahendamisel maakohtu tuvastatud põhivõla suurusest 1395,49 eurot (TsMS § 651 lg 1 ja TsMS § 659).
33.Puudutatud isiku hinnangul on temalt remondifondi maksete nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna trepikoda, kus asuvad tema korterid, on elamiskõlbmatus seisukorras: ilma akende ja usteta, külm, niiske, täis kola/prügi, ning KÜ on väljendanud, et trepikoda ei remondita, kuigi teiste korteriomanike eriomanditega seotud trepikojad on paremas seisukorras. Puudutatud isik leiab, et kuna remondifondi tehtavatest maksetest ei eraldata raha trepikodade kordategemisele, ei ole ka temalt remondifondi maksete nõudmine kooskõlas hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
34.Maakohus leidis õigesti, et remondifondi maksete kasutamise ja kaasomandi esemel remonttööde tegemise otsustab korteriomanike üldkoosolek majanduskava kehtestamisega (KrtS § 41 lg 1 p. 1 ja 2 ja § 41 lg 3). Kuigi praegusel juhul ei ole majanduskava koostatud, on remondifondi maksete kogumine otsustatud 06.05.2023 üldkoosolekul (dtl 144). Puudutatud isik ei ole seda otsust vaidlustanud. Seega on üldkoosoleku otsus remondifondi maksete kogumise kohta kehtiv ning KÜ-l on võimalik nõuda puudutatud isikult remondifondi makseid tulenevalt kõnealusest üldkoosoleku otsusest (vt ka RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 11). Puudutatud isiku remondifondimaksete tasumise kohustust ei muuda asjaolu, et korteriomanike üldkoosolek ei ole otsustatud remondifondist finantseerida puudutatud isiku 6
korteriomanditega seotud trepikoja kordategemist. KrtS § 40 lg 3 ei anna alust keelduda majandamiskulu tasumisest põhjusel, et korteriomanike ühisesse fondi (remondifondi) kogutavat raha ei kasutata ühe korteriomaniku soovitud viisil. Asjakohane ei ole ka väide trepikodade erinevate seisukordade kohta, sest kõik trepikojad kuuluvad kaasomandisse ning kõikide trepikodade remonttööde tegemise otsustab üldjuhul korteriomanike üldkoosolek (RKTKm 30.04.2025, 2-21-12405, p-d 27 ja 32). Lisaks ei nähtu asjas esitatust, et ühtegi trepikoda oleks remonditud kogutavast remondifondist, mistõttu on põhjendamatu ka puudutatud isiku etteheide ebavõrdse kohtlemise kohta. Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud remondifondimaksete tasumisest keeldumine KrtS § 40 lg 3 alusel.
35.Ülejäänud majandamiskuludele vastuväiteid ei esitanud.
puudutatud
isik
määruskaebemenetluses
sisulisi
36.Õige on puudutatud isiku etteheide, et maakohus ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel arvestanud kõiki asjas esitatud vastuväiteid. Puudutatud isik väitis maakohtumenetluses, et ta on tasunud KÜ-le vähemalt 765 eurot, millest 575 eurot moodustab avaldaja nõudega tasaarvestatud kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud kulutuste nõue ning ülejäänu (190 eurot) makse remondifondi. Puudutatud isiku väitel ei ole avaldaja seda nõude esitamisel arvestanud. Seega väidab puudutatud isik, et tema nõue oli 765 euro ulatuses lõppenud (VÕS § 186 p 1 ja p 2). Nõuete lõppemine nii tasaarvestuse kui kohase täitmise tulemusena toob kaasa avalduse rahuldamata jätmise lõppenud osas. Seega on nõuete lõppemise välja selgitamine asja õigeks lahendamiseks oluline. Maakohus ei ole seda puudutatud isiku vastuväidet asja lahendamisel sisuliselt arvestanud ega nõude võimalikku osalist lõppemist välja selgitanud. Piisav ei ole maakohus põhjendus, mille kohaselt jääb kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutuste vastuväide arvestamata seetõttu, et vastav nõue lahendati eraldi tsiviilasjas nr 2-23-11238. Viidatud asjas ei lahendatud kulutuste hüvitamise nõuet sisuliselt, vaid see jäi riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata.
37.Hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja vajaduse korral koguda ise tõendeid või teha ettepanek tõendite esitamiseks (TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 5 ja 7) ning kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (RKTKm 22.11.2023, 2-2118998, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Maakohus rikkus viidatud menetlusõigusnorme, kui jättis välja selgitamata nõude võimaliku osalise lõppemise. Samuti rikkus maakohus TsMS §-st 435 ja §-st 463 lg-st tulenevat asja ammendava arutamise kohustust.
38.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel mh TsMS § 477 lg 7 teises lauses sätestatut arvestades välja selgitada, kas avaldaja nõue on puudutatud isiku väidetud ulatuses, s.o 765 euro ulatuses lõppenud. Puudutatud isiku poolt väidetavalt tasaarvestatud nõude osas tuleb tuvastada, kas, millal ja mis ulatuses tasaarvestuse avaldus esitati. Kuna puudutatud isiku väitel seisnes tasaarvestatav nõue kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud kulutustes, tuleb maakohtul tuvastada, milliseid toiminguid ja kulusid puudutatud isik kaasomandi eseme säilitamiseks tegi ning kas need olid KrtS § 37 lg 1 ja TsÜS § 63 lg 1 tähenduses vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks või kaitsmiseks osalise või täieliku hävimise eest (vt ka RKTKm 30.04.2025, 2-21-12405, p-d 23–29 ja 32). Ülejäänud osas tuleb maakohtul tuvastada, kas, millal ja mille eest puudutatud isik avaldajale raha maksis.
39.Arvestades eelkirjeldatud menetlusõigusnormide rikkumist maakohtu poolt ning välja selgitamata asjaolude ulatust tuleb tsiviilasi puudutatud isiku nõude lõppemise küsimust puudutavas osas saata tagasi uueks arutamiseks maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659). 7
Ringkonnakohtu menetluse eesmärk ei ole korraldada ise uut eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19).
40.Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus lahendas õigesti avaldaja põhinõude, kuid jättis vääralt lahendamata puudutatud isiku vastuväite nõude osalise lõppemise kohta. Seega on põhinõue õigesti rahuldatud 630,49 euro ulatuses (s.o kogu avaldaja nõutav põhivõlg 1395,49 eurot – puudutatud isiku väitel täidetud ja/või tasaarvestatud nõue 765 eurot). Selles ulatuses jääb maakohtu otsus muutmata.
41.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu lahendi põhivõla osas, tuleb see tühistada ka viivise väljamõistmise osas. Avaldaja nõuab viivise väljamõistmist 273,53 eurolt alates arvete tasumise tähtaja perioodile ülejärgneva kuu esimesest päevast (dtl 137 ja dtl 150154) ning 1121,96 eurolt alates 21.02.2024. Kuna tasaarvestusega ja nõude täitmisega seonduvad asjaolud on välja selgitamata, ei ole teada ka viivisenõude eelduseks olevad asjaolud (VÕS § 113 lg 1). Seejuures ei ole teada, milline osa avaldaja põhivõlast ja millal puudutatud isiku poolt täideti ja/või tasaarvestati. Seetõttu tuleb ka kogu viivisenõue lahendada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.
42.Vastuseks määruskaebuses esitatud vastuväitele, mille kohaselt rikkus maakohus TsMS § 5 lg-t 3 kui jättis puudutatud isiku vande all ütluste andmise taotluse rahuldamata, märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus keelduda tõendite kogumisest, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Puudutatud isik taotles kohtult enda vande all ülekuulamist selleks, et anda erinevaid tunnistusi asja kohta (dtl 288). 06.11.2024 kohtuistungil selgitas puudutatud isik täiendavalt, et soovib tõendada enda heausklikkust ja vastaspoole pahausklikkust (06.11.2024 ärakuulamise protokoll, ajamärk 00:43:51, dtl 294). Majandamiskulude nõude lahendamiseks ei olnud aga poolte paha- või heausklikkuse väljaselgitamine vajalik. Seega jättis maakohus puudutatud isiku taotluse tema vande all ülekuulamiseks õigesti rahuldamata.
43.Käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud kaasomandi lõpetamise nõuet ega selle aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu jäävad arvestamata sellega seonduvad puudutatud isiku väited. Kohus ei saa ka hagita menetluses teha lahendit nõude kohta, mida ei ole kohtule esitatud (TlnRnKm 23.10.2023, 2-23-2114 p 24). Samuti ei muuda puudutatud isiku soov kaasomand jagada tema sissenõutavaks muutunud rahalist kohustust avaldaja ees.
44.Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu lahendi ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse uuesti asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6). Seetõttu ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel otstarbekaks nendele väidetele eraldi vastata.
45.Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Maakohus jättis TsMS § 150 lg 33 alusel õigesti avaldajale tagastamata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot, kuid jättis tähelepanuta, et avaldajale tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada avalduste esitamisel enammakstud riigilõiv 100 eurot.
8
46.Maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasus avaldaja tsiviilasjas nr 2-23-140239 riigilõivu 65 eurot ning tsiviilasjas nr 2-23-140239 65 eurot. Käesolevas tsiviilasjas menetletava avalduse riigilõiv on 50 eurot (RLS § 59 lg 5). TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Seega ei pidanud avaldaja täiendavat riigilõivu tasuma, kuna see oli maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga juba kaetud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja tasus nii tsiviilasjas nr 2-23-140232 kui liidetud tsiviilasjas nr 2-23-140239 avalduse esitamisel 50 eurot. Kuigi maakohus märkis vaidlustatavas määruses, et avaldaja oleks saanud esitada kõik nõuded maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga, ei ole maakohus enamtasutud riigilõivu tagastanud. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse ja tagastab avaldajale enamtasutud riigilõivu 100 eurot.
47.Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, sh ka mitte osaliselt. Kuigi hagita asjas kuulub avalduse esitamisel tasumisele riigilõiv 50 eurot (RLS § 59 lg 5), ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses (TsMS § 150 lg 33). Avaldaja tõlgendus TsMS § 150 lg-st 33 on sellega vastuolus.
48.Nii avaldaja kui puudutatud isik esitasid määruskaebemenetluses uusi tõendeid. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, kuid TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma puudutatud isiku poolt esitatud trepikoja remonttööde hinnapakkumised (dtl 419-421 ja dtl 429) ega e-kirjavahetuse kaasomanikega (dtl 463-468) majandamiskulude nõude põhjendatuse, sh remondifondi nõude hea usu põhimõtte vastasuse ega avaldaja nõude lõppemise üle otsustamisel tähtsust. Samal põhjendusel jätab kolleegium vastu võtmata ka avaldaja esitatud videod trepikodadest (dtl 438-441) ja Margus Milleri selgituskirja (dtl 443). Seega jätab ringkonnakohus nii puudutatud isiku kui avaldaja esitatud tõendid TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel vastu võtmata. Samuti jätab ringkonnakohus vastu võtmata avaldaja vastumääruskaebusega esitatud riigilõivu maksekorraldused (dtl 445-448), sest kohtul on olemas andmed riigilõivu tasumise kohta (TsMS 238 lg 1 p. 1).
49.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse korteriomandite nr 1 kuni 4 uute omanike kaasamiseks. Poolte väidete kohaselt võõrandas puudutatud isik korteriomandid menetluse ajal. TsMS § 210 lg 1 ja 2 ning KrtS § 43 lg 2 järgi ei välista korteriomandi võõrandamine lahendi tegemist seniste menetlusosaliste suhtes. Samuti ei vabane puudutatud isik korterite võõrandamisega kohustusest tasuda korteriühistule sissenõutavaks muutunud võlg. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.