Võlaõigus

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.01.2026 hagiavalduse P.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 828,58 eurot, intressi 73,99 eurot, haldustasu 2 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, kuni 08.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivise 70,74 eurot ja alates 09.01.2026 edasiulatuva viivise põhinõudelt 828,58 eurolt lepingujärgses määras 15,9% aastas kuni põhinõude tasumiseni.

Hageja nõue tuleneb AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 06.03.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89011633636, mille alusel sai kostja kauba eest tasumiseks laenu 1289 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama 48 kuu jooksul osamaksetena. Kuivõrd kostja jättis tasumata osamaksed, saatis laenuandja 06.06.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, seega ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 26.06.2025. AS Inbank Finance loovutas kostja vastu nõude hagejale 27.06.2025. 2

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.01.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ja kostja e-posti aadressile XXX. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 25.01.2026, seega oli viimane päev hagivastuse esitamiseks 16.02.2026. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega ole muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Hageja on esitanud asjaolud, selgitused ja tõendid laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot ja õigusabikulu 338 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus antud juhul põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et asi ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades 3

menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 240 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 520 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Marian Miilaste

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.