lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-17647/7

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 18.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-17647/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1705
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17647

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

4505,01 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, aadress XXX, 10149, XXX) Hageja esindaja Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post XXX) Kostja M.V. (isikukood XXX; aadress, XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M.V.-lt (M.V.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2176,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 29.06.2024 – 20.10.2025 eest summas 61,36 eurot, kokku 2238,29 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M.V.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (2176,93 eurolt) alates 21.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 2176,93 eurot).
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 56% ulatuses kostja M.V. ja 44% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
7.Välja mõista kostjalt M.V.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 369,60 eurot.
8.Välja mõista kostjalt M.V.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ viivis menetluskuludelt (369,60 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20.10.2025 M.V. (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2999,75 eurot, intressid summas 207,45 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 707,85 euro. Lisaks jooksva viivise alates 21.10.2025 kuni põhinõude summas 2999,75 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 20.01.2026. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 4505,01 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS (edaspidi ka krediidiandja) ja M.V. 2. septembril 2022 krediitkaardilepingu nr VKK-51656 (dtl 13-16), mille kohaselt krediidiandja andis M.V.-le krediiti kogusummas 3000 eurot. Kostja kohustus tasuma ka intressi 18% tagastamata krediidisummalt aastas. Tegu oli vaba tagasimaksega krediitkaardiga, kus tasumisele kuulus 2(5)

igakuiselt vähemalt intress. Hageja väidete kohaselt on kostja teinud intressi tagasimakseid summas 733,05 eurot (dtl 26-29). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 14.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 17). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 28.06.2024 lepingu üles (dtl 18). 11.07.2024 loovutas krediidiandja nõude hagejale (dtl 19).

7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Käesoleval juhul on hageja kinnitud, et krediidilepingu sõlmimisel lähtuti ainult kostja enda esitatud andmetest ning avalikest registritest tehtud päringutele. Kostja kontoväljavõtet küsitud ei ole. Krediidiandja on lähtunud kostja kolme kuus keskmisest sissetulekust 1128 eurot, kuigi kostja ise on oma sissetuleku suuruseks märkinud 900 eurot ning krediidiandja kogutud andetest nähtub samuti, et kostja aasta keskmine sissetulek oli 953 eurot. Krediidiandja poolt kostja kohustuste suuruse kohta puuduvad igasugused andmed. Krediidiandja on võtnud kostja kohustuste suurusena arvesse 376,05 eurot, kuid ei ole selgitanud miks just selline summa ning milliseid kohustusi see sisaldas. Kohus nimetatud summaga ka nõustuda ei saa, st see ei saa kindlasti sisaldada kostja kõiki igakuiseid püsikulusid ning finantskohustusi. Kohtute Infosüsteemi kohaselt oli kostjal nimetatud perioodil veel finantskohustusi teiste krediidiandjate ees. Ühtlasi oli kostjal lepingu sõlmimise hetkel ka üks alaealine laps, kellega krediidiandja ei ole lepingu sõlmimisel arvestanud. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid asjaolu kohta, et krediidiandja oleks piisava hoolsusega analüüsinud kostja krediidivõimet, sh kontrollinud kostja tegelikke püsikulusid ning finantskohustusi.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 18% aastas, (vt dtl 14). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundlikulaenamise põhimõtet. Nimetatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhiosa 2266,70 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.10.2022, mis 03.11.2025 seisuga on 149,54 eurot ning välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis, kuni põhiosa tasumiseni. Hageja on arvestanud põhinõude selliselt, et kostja on krediiti võtnud kokku 2999,75 eurot ning teinud tagasimakseid summas 733,07 eurot. Kohus nimetatud arvutusega nõustuda ei saa. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kostjale tehtud krediidi väljamakseid summas 2999,75 eurot, kuna nimetatud summa sisaldab ka igasuguseid krediidi väljavõtmise teenustasusid (dtl 23-25). Kostjale tegelikult antud krediidi väljamaksete summa on 2910 eurot, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tehtud tagasimaksed summas 733,07 eurot ehk põhiosa suuruseks on seega 2176,93 eurot. Kohus ei saa nõustuda ka hageja poolse viivise arvestusega. Hageja on ümberarvestuse kohaselt leidnud, et tal on õigus küsida viiviseid alates 10.10.2022 ehk esimese tagasimakse tasumise tähtpäevast alates viivisemääraga 2,15% aastas. Kohus nimetatud käsitlusega nõustuda ei saa. Nimetatud kuupäevaks ei olnud kostja võtnud krediiti kasutusse summas 2266,70 eurot. Hageja ei saa nõuda viivist alates 10.10.2022, kuna ümberarvestust ei ole kostjale enne kohtumenetlust teatavaks tehtud. Viivist saab nõuda kas alates hetkest, kui ümberarvestus on kostjale korrektselt teatavaks tehtud ja vastavad tähtajad on möödunud või alates lepingu ülesütlemise jõustumisest 3(5)

(29.06.2024), kui ülesütlemine oli kehtiv. Kohus leiab, et ülesütlemine oli kehtiv. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja seda põhinõudelt 2176,93 eurolt perioodil 29.06.2024 – 20.10.2025 (hagiavalduse esitamiseni) viivisemääraga 2,15% aastas ehk kokku 61,36 eurot.

10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
12.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 56% ulatuses kostja ja 44% ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 560 eurot ning õigusabikuludest summas 338 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
15.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
16.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).
17.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 660 (560+100) * 56% = 369,60 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (369,60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 4(5)

Maili Riisenberg kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja