Aktiva Finance Group OÜ hagi G.V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Kohtuistung 10.02.2026
Tsiviilasja hind
11 829,82 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht XXX, 10149, XXX) Hageja esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post XXX) Kostja G.V. (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX, XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt G.V.lt (G.V.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 6391,55 eurot, seadusjärgsed intressid summas 229,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 16.02.2025 – 22.10.2025 eest summas 257,26 eurot ning võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot, kokku 6 927,88 eurot.
3.Välja mõista kostjalt G.V.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis lepingu järgses määras, so 5,90% aastas tasumata põhinõudelt (6391,55 eurolt) alates 23.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos punktis 2 välja mõistetud viivistega mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 6391,55 eurot).
Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 62% ulatuses kostja G.V. ja 38% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
7.Välja mõista kostjalt G.V.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 644,80 eurot.
8.Välja mõista kostjalt G.V.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ viivis menetluskuludelt (644,80 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.10.2025 G.V. (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 9593,47 eurot, intressid 199,18 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1411,16 eurot. Lisaks jooksva viivise alates 23.10.2025 kuni põhinõude summas 9593,47 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 5,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (edaspidi ka krediidiandja) ja G.V. 22. veebruaril 2019 tarbijakrediidilepingu nr L89002382598 (dtl 17-23), mille kohaselt krediidiandja andis G.V.le laenu kogusummas 17 395 eurot. Kostja kohustus tasuma ka intressi 5,9% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja kohustus maksma maksegraafiku alusel igakuiseid osamakseid summas 239,94 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostja teinud tagasimakseid summas 11 057,97 eurot (dtl 112-130). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 04.04.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 18.04.2023 (dtl 32). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 25.04.2023 lepingu üles (dtl 33). 26.04.2023 loovutas krediidiandja nõude hagejale (dtl 34).
3.Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud e-posti teel 13.11.2025. Kostja saatis kohtule e-kirja 1.12.2025, milles kirjeldas oma majanduslikku olukorda.
4.Kohus korraldas 10.02.2026 kohtuistungi. Kostja on kohtukutse kätte saanud 4.02.2026, kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja jäi istungil esitatud nõuete juurde. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 2(5)
järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
6.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad kostja ja Inbank AS 22. veebruaril 2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89002382598 (dtl 17-23).
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandjate vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
9.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.
10.Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
13.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.
15.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
16.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja suhtes teinud päringud avalikesse registritesse. Ühtlasi on krediidiandja analüüsinud kostja kontoväljavõtet perioodil 25.08.2019-19.02.2019. Kohtule on esitatud ka kontoväljavõtte põhjal 3(5)
koostatud krediidianalüüs, mille koostamise kuupäev on 22. oktoober 2025 (hagi esitamise kuupäev). Seega puudub kohtul kindel veendumus, et nimetatud krediidianalüüs on ka tegelikkuses koostatud enne laenu väljastamist, mitte ainult kohtumenetluse jaoks loodud. Sellest hoolimata on kohus eelmainitud tõendeid analüüsinud. Kontoväljavõtte kohaselt on kostja palgaks 800 eurot kuus, millele lisandub sõidukompensatsioon 335 eurot. Krediidiandja on mõlemad lugenud kostja sissetulekuks. Kohus eelnevaga nõustuda ei saa. Sõidukompensatsioon on mõeldud tööandja poolt töötaja tööl käimisega seotud kulude kompenseerimiseks, seega eeldatavalt kulub nimetatud summa ka reaalselt kostjal transpordi peale. Kostja olemasolevad finantskohustused olid keskmiselt 986 eurot kuus (täiskuude keskmine 852 eurot), mis ületasid juba kostja sissetulekuid. Lisaks finantskohustustele oli kostjal veel igakuiseid püsikulud telekommunikatsiooni, kommunaalarvete, kindlustuse, riiete, tervishoiu, toidu jne peale. Kostja on nimetatud perioodil võtnud laene juurde kogusummas 9890,20 eurot. Võetava laenu igakuine tagasimakse oli 239,94 eurot. Vaadates kostja sissetulekuid ja igakuiseid kohustusi oleks krediidiandja pidanud mõistma, et kostja ei ole krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et krediidiandjad ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja sissetulekuid ning kohustusi.
17.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 5,9% aastas (vt dtl 18). Seadusjärgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas.
18.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
19.Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule 30.01.2026 ümberarvestuse (10.02.2026 täpsustatud), mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude 6391,55 eurot (17 134,07-10 742,52), intressid 229,07 eurot, 10.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 371,94 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 11.02.2026 kuni põhinõude summas 6391,55 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 5,90% aastas (dtl 179-189 ja dtl 192-208).
20.Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad kuuluvad kostjalt välja mõistmisele, va viivise nõue, mille kohus mõistab kostjalt välja alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni ning sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni 5,90% aastas. Hageja ei ole hagiavaldust täiendanud 10.02.2026 vaid täitnud kohtunõude, millega kohus palus täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas.
21.Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 6391,55 eurot, seadusjärgsed intressid summas 229,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 16.02.2025 – 22.10.2025 eest summas 257,26 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 6927,88 eurot. Lisaks viivis lepingu järgses määras, so 5,90% aastas tasumata põhinõudelt (6391,55 eurolt) alates 23.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o 6391,55 eurot).
4(5)
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
23.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
25.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot ning õigusabikuludest summas 1013,96 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
26.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
27.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks arvestades asjaoluga, et käesolevas menetluses oli sõltuvalt hagihinnast vajalik korraldada ka kohtuistung. Ühtlasi juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kui ta oleks esitanud juba hagiavalduses kõik vajalikud andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta, siis ei oleks pidanud hageja täiendavaid selgitusi kohtule esitama. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega). Samuti olnuks hagejal võimalik menetluskulusid säästa, esitades kohe nõude, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades ka perspektiivikas.
28.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 1040 (840+200) * 62% = 644,80 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (644,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.