114,34 eurot ja viivis alates 13. veebruarist 2026 kuni põhinõude (6691,64 eurot) täitmiseni 50% VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.2.Mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja võlgnevus 6805,98 eurot, sealhulgas põhinõue 6691,64 eurot ja viivis 114,34 eurot.
4.3.Mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja viivis alates 13. veebruarist 2026 kuni põhinõude (6691,64 eurot) täitmiseni 50% VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast.
4.4.Jätta menetluskulud Y.W
kanda.
4.5.Mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja menetluskulud 304 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 248 eurot, dokumentaalse tõendi kulu 6 eurot).
8.Tasaarvestada menetlusosalistelt maa- ja ringkonnakohtu menetluses välja mõistetud menetluskulud ning mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja menetluskulud 254 eurot.
9.Mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja viivis menetluskuludelt (254 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 617 lg 2 ja § 696). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.D.Z (korteriühistu, avaldaja) esitas 25. septembril 2025 Viru Maakohtule avalduse majandamiskulude nõudes. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võla, sellest põhinõudena 6691,64 eurot ja viivisena 2026,19 eurot, samuti viivise alates 26. septembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga XXX XXX (registriosa number XXXXX) ja ta on X.D.Z liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isik on rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda õigeaegselt esitatud arved.
2.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikule toimetati kohtudokumendid kätte hooldekeskuse administraatori Olga Prantsi kaudu 2. oktoobril 2025. Vastuse esitamise tähtaeg oli kuni 16. oktoobrini 2025. Puudutatud isik vastust avaldusele ei esitanud. 2
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Viru Maakohus rahuldas 21. oktoobri 2025 määrusega avaldaja avalduse ning mõistis puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võla 6691,64 eurot ja viivise 2026,19 eurot, samuti viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26. septembrist 2025 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus leidis, et avaldaja nõue on põhjendatud, sest puudutatud isik on korteriomanik, kes on jätnud ajavahemikul mai 2018 – august 2025 korrektselt tasumata korteriühistu majanduskulude arved (vesi ja kanalisatsioon, remondifond, koristaja, majahooldus, prügivedu). Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud majandamiskuludest ning laekumistest ja puudutatud isikule esitatud arved. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis talt välja menetluskulu 304 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 248 eurot, dokumentaalse tõendi kulu 6 eurot) ning seadusjärgse viivise menetluskuludelt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Puudutatud isik esitas 12. novembril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas avaldaja viivise nõude ning jätta avaldaja viivise nõue rahuldamata. Viivise määr ja arvestusperiood ei ole selgelt põhjendatud ega tõendatud. Puudutatud isik selgitas, et viibib SA Ida-Viru Keskhaiglas Hooldekeskuses tervise tõttu, vajab hooldust ja kõrvalabi ööpäevaringselt, kodustes tingimustes elada ei saa ning tema ainus sissetulek on pension 771,79 eurot ning kohatasu hooldekeskuses on 715 eurot.
5.Avaldaja vaidles 24. novembril 2025 esitatud seisukohas määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes välja mõistetud viivise osas. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Korteriühistu on viivist arvestanud ajavahemikul 1. juuli 2018 kuni 31. august 2025 seadusjärgses määras ja ainult põhinõudelt.
6.Maakohus leidis, et avaldaja määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna maakohtule alust määruskaebust rahuldada ja edastas 25. novembril 2025 määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659). Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega vähendada puudutatud isikult väljamõistetavat viivist 95% võrra, mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivis 114,34 eurot ja viivis 50% seadusjärgsest määrast ringkonnakohtu määruse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Puudutatud isik on maakohtu määruse vaidlustanud ainult temalt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust ainult välja mõistetud viivise osas.
9.KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 3
kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
10.Avaldaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et viivist on arvestatud ajavahemikul 1. juuli 2018 kuni 31. august 2025 sissenõutavaks muutunud nõuete eest ja et viivise arvestamisel on kasutatud seadusjärgset määra (dtl 58–59). Avaldaja on avalduses soovinud edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 26. septembrist 2025 (dtl 2).
11.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et tema viivise arvestus on olnud kooskõlas seaduses ettenähtud tingimustega.
12.Lisaks on puudutatud isik vaidlustanud viivise suuruse ka oma tervisliku ja majandusliku seisundi tõttu (dtl 67). Puudutatud isik on koos määruskaebusega esitanud uue tõendi oma tervisliku seisundi kohta (Ida-Viru Keskhaigla 31. oktoobri 2025 tõend nr 2.1-31/2032, dtl 68). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohase tõendiga, mis tuleb võtta asja materjalide juurde. Avaldaja ei ole sellel alusel viivise vähendamisele vastu vaielnud.
13.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
14.Puudutatud isik viibib asjas esitatud tõendite kohaselt alates 24. novembrist 2023 SA Ida-Viru Keskhaigla taastusravija õendusabikliiniku hooldekeskuses, tal esineb raske liikumisfunktsioonihäire, mille tõttu vajab ta ööpäevaringselt õendusabi- ja hooldusteenust (dtl 68). Puudutatud isiku selgituste kohaselt on tema ainus sissetulek pension 771,79 eurot ning kohatasu hooldekeskuses on 715 eurot.
15.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud vähendada puudutatud isikult väljamõistetava viivise suurust, arvestades tema tervislikku ja majanduslikku seisundit, samuti avaldaja tegevust nõude sissenõudmisel. Avaldaja on esitanud majandamiskulude nõude ajavahemiku mai 2018 kuni august 2025 eest ehk rohkem kui seitsme aasta eest. Sellist tegevust võib vähemalt osaliselt pidada hea usu põhimõtte (VÕS § 6) vastaseks. Kui korteriühistu oleks esitanud oma nõude varem, oleks ka viivise nõue olnud väiksem.
16.Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isikult maakohtu määrusega välja mõistetud viivise summat (2026,19 eurot) vähendada 95% ehk 1924,88 euro võrra (2026,19 x 0,95) ja mõista välja 101,31 eurot (2026,19 - 1924,88). Alates 26. septembrist 2025 kuni ringkonnakohtu määruse tegemiseni 12. veebruaril 2026 on seadusjärgne viivis põhinõudelt (6691,64 eurot) 260,52 eurot (140 päeva aastaintressiga 10,15%), mida tuleb samuti vähendada 95% ehk 247,49 euro võrra, seega tuleb välja mõista 13,03 eurot (260,52 – 247,49).
17.Kokku on puudutatud isikult ringkonnakohtu määruse tegemise aja seisuga väljamõistetava viivise suurus 114,34 eurot (101,31 + 13,03).
18.Samuti tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis alates määruse tegemisele järgnevast päevast (TsMS § 367). Selle viivise määra tuleb vähendada võrreldes sissenõutavaks muutunud viivisega väiksemas ulatuses, st 50%, sest puudutatud isikul on võimalus vältida selle viivise sissenõutavaks muutumist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis 50% VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast.
19.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, 4
kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas õiglane jätta menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda, sest ringkonnakohus vähendas avaldaja viivise nõuet 95% võrra.
20.Puudutatud isik tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot, mis tuleb avaldajalt välja mõista. Menetlusosalistelt maa- ja ringkonnakohtu menetluses välja mõistetud menetluskulud tuleb tasaarvestada ja kokku tuleb puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja mõista menetluskulud 254 eurot, samuti TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.