Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-5566
Kohtuasi
Venture Investments pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Venture Investments OÜ (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) OÜ San Miguel (registrikood 12324601), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
OÜ
(pankrotis)
Võlgnik Venture Investments OÜ (pankrotis, registrikood 12103573), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar Pankrotihaldur Sirje Tael Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Venture Investments OÜ (pankrotis) määruskaebusega, OÜ San Miguel ja pankrotihaldur Sirje Taela vastustega esitatud tõendid.
2.Harju Maakohtu 12.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 tühistada osas, millega maakohus kuulutas Venture Investments OÜ (pankrotis) pankroti välja 12.06.2025 kell 14.00 ja teha selles osas uus määrus, millega kuulutada Venture Investments OÜ (pankrotis) pankrot välja 13.06.2025 kell 14.00.
3.Jätta Venture Investments OÜ (pankrotis) määruskaebus läbi vaatamata osas, millega võlgnik vaidlustas deposiidi väljamõistmist. Ülejäänud osas rahuldada määruskaebus osaliselt.
6.2.Kuulutada välja Venture Investments OÜ (registrikood 12103573) pankrot 13.06.2025 kell 14.00.
6.3.Nimetada Venture Investments OÜ pankrotihalduriks Sirje Tael (Prolex OÜ, tel: 740 1551, e-post: XXX, aadress Jaama 76, D-korpus, 50605 Tartu).
6.4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.07.2025 kell 11.00. Koosolek toimub virtuaalselt. Võlausaldajal tuleb koosoleku lingi ja PIN-i saamiseks pöörduda halduri poole.
6.5.Kohustada Venture Investments OÜ juhatuse liiget VKe (Kuusk) vandega kinnitama, et esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged vahetult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
6.6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
6.7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.8.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võlgniku kanda.
6.9.Määrata ajutise pankrotihalduri Sirje Taela tasuks 2196 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja pankrotivarast ajutise pankrotihalduri Sirje Taela kasuks.
6.10.Maksta ajutise halduri Sirje Taela tasu täies ulatuses välja võlausaldaja OÜ San Miguel poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Väljamakse teha OÜ Prolex (registrikood 10605678) arvelduskontole EE672200221013997303.
6.11.Määrata OÜ San Miguel hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 8517,50 eurot (5401,50 eurot + 3116 eurot).
6.12.Mõista VKlt (Kuusk) välja 8000 eurot OÜ San Miguel kasuks.
6.14.Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri kohta äriregistrisse kannete tegemiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale saab menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-d 1 ja 2). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 32 lg 1 ja § 5 lg-d 1 ja 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2
2-25-5566
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ San Miguel (võlausaldaja) esitas 10.04.2025 Harju Maakohtule avalduse Venture Investments OÜ (pankrotis, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
1.1.Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 02.01.2019 laenulepingu, mille alusel andis võlausaldaja võlgnikule laenu kokku 122 000 eurot. Laenu tagastamise tähtaega pikendati kuni 31.12.2024, kuid 17.04.2024 esitas võlausaldaja võlgnikule avalduse laenulepingu ülesütlemiseks ja nõudis laenu tagastamist hiljemalt 18.04.2024, kuna oli ilmne, et võlgnikul puudus võimekus enda kohustusi täita. Võlausaldaja jätab otstarbekuse huvides kõrvale ülesütlemisavalduse, kuivõrd on selge, et laenulepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks hiljemalt 01.01.2025 ja võlausaldaja tugineb pankrotiavalduse esitamisel üksnes laenu tagastamise tähtaja saabumisele 31.12.2024.
1.2.Võlausaldaja saatis 20.01.2025 võlgnikule nõude võla 148 167,56 eurot, intressi 49 497,32 eurot ja viivise 986,80 eurot tasumiseks hiljemalt 31.01.2025. Võlgnik esitas 29.01.2025 võlausaldajale vastuse ja tasaarvestamise avalduse, milles tunnistas võlga 142 125,48 euro ulatuses ja väitis, et tal on võlausaldaja vastu nõue 143 500 eurot. Võlausaldaja hinnangul on tasaarvestuse avaldus faktiliselt ja õiguslikult toimetu.
1.3.Võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2.Maakohus võttis 16.04.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas võlgnikku vastama pankrotiavaldusele.
3.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, kuna võlgnik on maksejõuline ja võlausaldajal ei ole võlgniku vastu nõuet. Pankrotiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt on võlgnik vaidlusaluse nõude 29.01.2025 tasaarvestanud. Võlgniku selgituste kohaselt on tal kokku nõudeid 756 028 eurot, millest 154 624 eurot on nõue EstVein OÜ vastu, 133 859 eurot on nõue Brave Capital OÜ vastu ja 437 251 eurot on nõue Ettevõttesse Investeerimise OÜ vastu.
4.Maakohus nimetas 07.05.2025 määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Ajutine haldur esitas 28.05.2025 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Aruande kohaselt on võlgniku varaks nõuded seotud isikute vastu ja võlgnikul on raha 17 eurot. Võlgnikul on esitamata 2023. a majandusaasta aruanne. 31.12.2022 bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid 2 259 586 eurot (käibevara raha 552 eurot, nõudeid ja ettemakseid 1 568 052 eurot, põhivara 690 982 eurot), kohustusi 1 435 8712 eurot (lühiajalised laenukohustused 483 731 eurot, lühiajalised võlad ja ettemaksed 508 645 eurot), omakapital 823 714 eurot. 2022. a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli 2022. a kahjum 25 332 eurot. Ajutine haldur asus seisukohale, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit 5000 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi. Maakohtu määrus
5.Maakohus kuulutas määrusega, mis on päises dateeritud kui 12.06.2025 määrus, kuid on allkirjastatud ja avalikustatud 13.06.2025, võlgniku pankroti välja 12.06.2025 kell 14.00, nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela, määras ajutise halduri tasu ja tegi menetluslikud korraldused. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus määras kindlaks 3
2-25-5566 võlausaldaja menetluskulude suuruseks 5401,50 eurot ning mõistis võlgniku juhatuse liikmelt VKlt võlausaldaja kasuks välja 8000 eurot.
5.1.Maakohtu hinnangul oli võlausaldaja nõue selge ja võlgniku vastuväited pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudele põhjendamata.
5.2.Maakohus järeldas kogutud tõendite alusel, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga.
5.3.Võlgniku vara osas kirjeldas maakohus võlgniku väidetavaid nõudeid EstVein OÜ, Brave Capital OÜ ja Ettevõttesse Investeerimise OÜ vastu ja esitas ajutise halduri seisukoha.
5.3.1.Võlgnik ja EstVein OÜ sõlmisid 14.01.2024 laenulepingu, kus mõlemaid lepingu pooli esindas sama isik VK. Lepingus kinnitatakse, et 31.12.2023 seisuga on laenusumma 130 662,50 eurot ning laenulimiiti suurendatakse summale 200 000 eurot. Laenu lõpptähtaeg on lepingu kohaselt 31.12.2025, leping pikeneb automaatselt ning lepingu pikenemine sõltub laenusaaja tahtest. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et kohustatud isik on lõpetanud majandustegevuse ning laojääk müüakse 2-3 aasta jooksul (laojäägiks on ca 4500 pudelit alkohoolseid jooke). Ajutine haldur leidis, et tõenäoliselt ei ole EstVein OÜ suuteline nõuet võlgniku ees täitma, sest aasta jooksul ei ole kohustusi täidetud. Viimane tasumine võlgnikule oli 04.06.2024 4200 eurot.
5.3.2.Võlgnik ja Brave Capital OÜ sõlmisid 18.05.2015 laenulepingu, mille alusel võlgnik andis laenu 45 867 eurot tagastamise tähtajaga 18.05.2016, mida 18.01.2024 pikendati kuni 18.01.2027. Nii Brave Capital OÜ kui võlgniku juhatuse liige on VK. Brave Capital OÜ osanikuks on Investments Holding OÜ, kelle juhatuse liige ja osanik on VK. Võlgnik selgitas, et Brave Capital OÜ-l on ELUPAIK OÜ pankrotimenetluses nõue 3 000 000 eurot. ELUPAIK OÜ pankrot kuulutati välja 17.12.2018. Ajutise halduri aruande kohaselt on Brave Capital OÜ esitanud pankrotimenetluses nõudeavalduse 3,4 miljonit, mis põhineb Pirita Holding OÜ (pankrotis) osade müügist saamata jäänud rahast. Nõue on vaidlustatud, kohtumenetlus on peatatud, sest nõude vaidlustamisega on seotud teine tsiviilasi 2-21-19686, mille esemeks on poolte vahel tagasivõitmise nõue Pirita Holding OÜ osade müügi tagasivõitmiseks koos hüvitisnõudega. Ajutine haldur asus seisukohale, et nõuet ei saa arvestada võlgniku likviidse vara hulka, kuna on teadmata, millal lõppeb ELUPAIK OÜ pankrotimenetluses kohtumenetlus ning kas Brave Capital OÜ nõue rahuldatakse. Ajutise halduri hinnangul nähtus võlgniku arvelduskontolt, et Brave Capital OÜ-l võiks olla nõue võlgniku vastu. Brave Capital OÜ on 31.12.2024 kandnud võlgnikule 5000 eurot.
5.3.3.Ettevõtetesse Investeerimise OÜ vastu võimaliku nõude osas leidis ajutine haldur aruandes, et ei ole selge, millal nõuet täidetakse. Lisaks ei esitatud haldurile nõude aluseks olevat lepingut. Nõue Ettevõtetesse Investeerimise OÜ vastu ei ole hinnatav ning esitatud andmetest ei nähtu nõude olemasolu ega selle sissenõutavus. Ettevõtetesse Investeerimise OÜ 2023. a majandusaasta aruandes on varana märgitud nõuded ja ettemaksed 23 000 eurot, millest seotud isikutega on sama summa ja käsitletakse lisas kui pikaajalist nõuet, kohustusena on laenud ja ettemaksed kokku 424 053 eurot, millest laenud on 413 000 eurot, mis on samamoodi pikaajalised ja millest seotud isikutega on 415 600 eurot. Võlgnik selgitas, et Ettevõtetesse Investeerimise OÜ varaks on Brave Capital Group OÜ väärtus, kes on 4
2-25-5566 müünud 2025. aastal varasid 1,9 miljoni eest. Ettevõtetesse Investeerimise OÜ on 2023. a majandusaasta aruandes käsitlenud tütarettevõttesse investeeringu väärtust summana 11 306 eurot. Ajutine haldur märkis, et Brave Capital Group OÜ kohta on avaldatud sundtäitmise raames kinnisasja enampakkumise teave ning seega ei ole usutav 1,9 miljoni väärtuses vara müük 2025. aastal. Brave Capital Group OÜ ei ole esitanud registrile 2023. a majandusaasta aruannet, mis annaks võimaluse hinnata tütarettevõtte väärtust ning tema võimet tasuda Ettevõtetesse Investeerimise OÜ-le, kes omakorda tasuks võlgnikule. Võlgniku arvelduskontol ei kajastu tehingud Ettevõtetesse Investeerimise OÜ-ga viimaste aastate jooksul. Ettevõtetesse Investeerimise OÜ-lt toimus viimane laekumine võlgnikule 14.09.2020 2000 eurot.
5.4.Ajutine haldur leidis, et võlgniku rahalisi nõudeid esitatud kujul ei saa lugeda võlgniku likviidseks varaks. Isegi juhul, kui seotud osapooled kinnitavad üksteise vastu olevaid nõudeid, ei tähenda see rahaliste nõuete täitmist võlgniku ees. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile dokumente, kus nähtuks, millest nõue on tekkinud ja kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega on juhatuse liikme või sõltumatu isiku poolt võlgniku suhtes kohustatud isikute vastu toodud nõuete sissenõudmine võimatu. Lisaks on kaheldav ka kõigi kolme isiku maksevõime nõude sissenõutavuse korral.
5.5.Ajutine haldur märkis, et 2025. a võlgniku arvelduskontole makseid teinud VK (350 eurot) või osaühingu OÜ VK & F (2160 eurot) summad ei ole märkimisväärsed, arvestades pankrotivalduse esitaja sissenõutavaks muutunud nõuet.
5.6.Võlgnikul on kohustusi kokku 682 038 eurot, sealhulgas avalduse esitanud võlausaldaja nõue. Võlgnikul on kohustused järgnevate äriühingute ees: San Miguel OÜ – 153 101,60 eurot; Investments Holding OÜ 144 760 eurot; VK Gentle 7 OÜ 32 209 eurot; VK & F 48 619 eurot; Brave Capital Group OÜ 386 450 eurot; VM Maja OÜ 49 544 eurot. Võlgnikul puuduvad tõendatud nõuded, mis võimaldaksid katta võlgniku kohustusi. Teadaolev vara võlgnikul puudub.
5.7.Võlgnik osutas 2024. a teenust Brave Capital Group OÜ-le (võlgnikuga seotud äriühing) ja Best Idea OÜ-le ning tegi nii VKle kui ka KKle palga väljamakseid kokku ca 15 000 eurot. Võlgniku väidetud vara ja kohustused on seotud isikute vahelised ning neid kontrollib võlgniku juhatuse liige. Võlgniku maksevõime sõltub võlgnikuga seotud isiku Brave Capital Group OÜ-le teenuse osutamisest. Võlgnik ja Brave Capital Group OÜ on sõlminud 28.02.2024 lepingu Rävala Galerii teenuse osutamiseks, mille alusel osutab võlgnik kõiki teenuseid, mida peab osutama Brave Capital Group OÜ 23.03.2023 võetud finantseerimise korraldamise lepinguga (v.a projekti juhtimine). Lepingu alusel tasub Brave Capital Group OÜ võlgnikule 80% saadavatest tasudest, mis laekuvad 23.03.2023 kokkuleppe alusel Brave Capital Group OÜ-le, pärast võlgniku poolt arve esitamist. 23.03.2023 lepingu poolteks on Brave Capital Group OÜ kui manager, OÜ Rävala Kaheksa kui omanik ja AS Go Group kui osanik. 23.03.2023 leping on nn äriplaani koostamise ja finantside kaasamise leping, mida korraldab Brave Capital Group OÜ. Brave Capital Group OÜ saab teenuste osutamise eest tasu, kui AS Go Group tema tegevusega nõustub. Lepingu eesmärk on seotud äriplaani koostamisega ja kaasinvestori leidmisega omakapitali kaasamise eesmärgil projekti ehituskulude katmiseks. Brave Capital Group OÜ tasuks on 1% osaniku poolt aktsepteeritud ehituseelarvest. Äriplaani objektiks on kinnisasjad (Tallinn Rävala 8, Estonia pst 3A ja Estonia pst 1/3). Ajutisele haldurile ei ole esitatud projekti kasumiaruandeid. Võlgniku 2022.
5
2-25-5566 a majandusaasta aruande järgi on võlgniku põhiline tulu olnud intressitulu 44 706 eurot, sh müügitulu on vaid 485 eurot.
5.8.Ajutine haldur asus seisukohale, et võlgnik ei ole saneeritav ning tema majandustegevus ei ole jätkuv, vaid sõltub teise äriühingu tegevusest, kellel on samuti makseraskused. Seega puudub võlgnikul vara, mille arvelt täita pankrotiavalduse esitaja nõue. Määruskaebus
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda.
6.1.Määrus on õigusvastane, kuna pankrotimenetlus algab pankroti väljakuulutamisega ja pankrotiseadus ei võimalda kuulutada pankrotti välja tagasiulatuvalt, st varem kui kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud. Määruse järgi on võlgniku pankrot kuulutatud välja 12.06.2025 kell 14.00, kuid määrus on allkirjastatud ja pooltele kättesaadavaks tehtud 13.06.2025 ning pankroti väljakuulutamise teade avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded samuti 13.06.2025.
6.2.Võlgniku maksejõuetust ei saa põhjendada väitega, et võlausaldajal on võlgniku vastu nõue, kuna võlgnik on vastava nõude kehtivalt 29.01.2025 tasaarvestanud ja võlausaldaja nõue võlgniku vastu on lõppenud. Pankrotimenetlus ei ole kohane viis võlausaldaja nõude, mille võlgnik tasaarvestas, maksma panekuks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et juhul, kui teine pool tasaarvestust ei aktsepteeri, tuleb tal oma nõude maksmapanekuks esitada kohtusse hagi ja kohus peab nõude olemasolu kindlaks tegema (VÕS I komm (2016), § 197, p 4.4.c). Võlgnik ei ole sellepärast maksejõuetu, et ta jätab täitmata lõppenud nõude.
6.3.Tasaarvestuse kehtivust ei mõjuta võlausaldaja ega ajutise halduri hinnang selle kehtivusele. Ebaõige on ajutise halduri aruandes toodud käsitlus, mille järgi oli võlausaldaja, Brave Capital OÜ ja AL vahel sõlmitud 30.09.2015 juhtimistasu kokkulepe tühine, kuna selleks puudus võlausaldaja osanike nõusolek. Nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks ei olnud osanike nõusolek vajalik. 30.09.2015 kokkuleppe näol ei ole tegemist tehinguga, mis oleks tehtud osaühingu ja juhatuse liikme vahe, kuna kokkuleppe pooleks ei ole VK ega tema või tema abikaasa 100% kontrolli all olev äriühing.
6.4.Isegi, kui tasaarvestuse saaks lugeda tagajärjetuks ja võlausaldaja omaks nõuet, ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maakohus hindas võlgniku vara mittelikviidseks ja asus seisukohale, et seetõttu puudub võlgnikul võimalus oma kohustusi täita. Selline käsitlus on viinud ebaõige järelduseni justkui puuduksid võlgnikul vahendid enda kohustuste täitmiseks.
6.4.1.Võlgniku varana tuleb arvestada EstVein OÜ vastu nõuet 154 624 eurot. Kuna laenu tagastamise kohustust pole tekkinud, ei saa aasta jooksul ülekannete tegemise puudumisest järeldada, et EstVein OÜ ei ole suuteline oma kohustust võlgniku ees täitma. Lisaks tagab nõuet laojääk (veinid).
6.4.2.Võlgniku varana tuleb arvestada nõuet 133 859 eurot Brave Capital OÜ vastu . Ajutine haldur ja kohus viitasid, et Brave Capital OÜ-l on pooleli kohtuvaidlus, kus vaieldakse selle üle, kas Brave Capital OÜ-l on Elupaik OÜ (pankrotis) vastu nõue 3 400 000 eurot. Ainuüksi asjaolust, et kohtuvaidlus suure rahasumma laekumise üle on Brave Capital OÜ-l veel pooleli, ei saa teha järeldust, et võlgniku nõue Brave Capital OÜ vastu ei ole likviidne vara. 6
2-25-5566
6.4.3.Võlgniku varana tuleb arvestada nõuet 437 251 eurot Ettevõtetesse Investeerimise OÜ vastu. Pankrotimääruse ja ajutise halduri aruande järgi ei ole ajutisele haldurile esitatud nõude aluseks olevat lepingut, võlgniku esitatud andmetest ei nähtu nõude olemasolu ega selle sissenõutavus. Samas on Ettevõtetesse Investeerimise OÜ enda 2023. a majandusaasta aruandes kohustust kajastanud. Maakohtul tuli uurimispõhimõttest tulenevalt tagada, et oleksid välja selgitatud selle nõudega seotud olulised asjaolud. Arusaamatuks jääb, milliste andmete põhjal tegi ajutine haldur järelduse, et Ettevõtetesse Investeerimise OÜ ei oma piisavalt vara, et võlgnikule kohustust täita.
6.4.4.Maakohus jättis arvestamata, et võlgnik omab ka ca 500 000 euro suurust nõuet Brave Capital Group OÜ vastu ning selle oodatav laekumine toimub sügisel 2025. Kohus ei ole sellega võlgniku maksevõimelisuse puhul arvestanud ega vajalikke asjaolusid kindlaks teinud.
6.4.5.Võlgniku maksejõuetust ei näita ajutise halduri esile toodud fakt, et 2022. a oli võlgniku müügitulu 485 eurot. Võlgniku ärimudeli järgi laekubki tulu ebastabiilselt.
6.5.Arvestatud ei ole asjaoluga, et võlgniku kohustused teiste võlausaldajate ees ei ole muutunud sissenõutavaks ning vastavalt laenulepingutele saab võlgnik otsustada, millal kohustus täita. Võlgnik omab piisavalt vara, et täita kõik kohustused ning ei ole maksejõuetu.
6.6.Maakohus mõistis põhjendamatult välja võlgniku juhatuse liikmelt 8000 eurot. Maakohus jõudis menetlusõiguse norme rikkudes järeldusele, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust. Maakohus leidis, et võlgnik on maksejõuetu alates 2025. aastast, mistõttu oleks võlgniku juhatuse liige pidanud esitama pankrotiavalduse. Maakohus märkis, et võlgnik ei ole kohtule esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et ta pole pankrotiavalduse esitamise kohustust rikkunud. Võlgnik leiab, et kuna pankroti väljakuulutamine on hagita menetlus, lasub kohtul kohustus aktiivselt vajalikud asjaolud välja selgitada ja vajadusel korraldada tõendite kogumist (PankrS § 3 lg 1 ja lg 3). Kohtul oli hagita menetluse raames kohustus enne võlgniku juhatuse liikmelt 8000 euro väljamõistmist juhatuse liige puudutatud isikuna menetlusse kaasata ja temalt seisukohta küsida. Kohus heidab juhatuse liikmele ette, et ta pole tõendanud oma kohustuste täitmist PankrS § 30 lg 3 mõistes olukorras, kus kohus ei ole juhatuse liiget isegi menetlusse kaasanud ega temalt seisukohta küsinud. Juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamata jätmist ei saa pidada ÄS § 180 lg 51 rikkumiseks olukorras, kus juhatuse liige on võlgniku nimel teinud võlausaldaja nõudega tasaarvestuse ja seetõttu vaielnud põhjendatult võlausaldaja nõudele vastu. Menetluse edasine käik
7.Võlausaldaja ja pankrotihaldur palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega maakohus märkis kohtumääruse resolutsiooni punktis 2, et kuulutab võlgniku pankroti välja 12.06.2025 kell 14.00. Ringkonnakohus määrab kuulutada välja võlgniku pankrot 13.06.2025 kell 14.00. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited 7
2-25-5566 alust maakohtu määruse muutmiseks. Võlgniku määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebus tuleb osas, millega võlgnik vaidlustab PanrkS § 30 lg 1 alusel deposiidi väljamõistmist VKlt, TsMS § 664 lg 2 ja § 660 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata.
10.Võlgnik esitas ringkonnakohtule koos määruskaebusega, pankrotihaldur ja võlausaldaja koos oma vastustega täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased, ja võtab need TsMS § 238 lg 1 ning § 662 lg 3 alusel vastu. TsMS § 662 lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sama võimalus tuleb määruskaebemenetluses tagada ka vastaspoolele (TsMS III komm (2018), § 662, p 3.4(d)).
11.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Alates 01.01.2010 kehtiva PankrS § 31 lg 2 esimese lause järgi jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Muu hulgas on PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 31 lg-st 2 tuleneb selgelt, et eelnimetatud säte ei kohaldu juriidilisest isikust võlgniku puhul. Muudatuse sätestanud kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE) seletuskirja järgi oli PankrS § 31 muutmise eesmärgiks lihtsustada pankroti väljakuulutamise eeldusi ja võimaldada alustada pankrotimenetlust iga juriidilisest isikust võlgniku vastu, kes on maksejõuetu. Selliselt sooviti tagada, et tsiviilkäibes ei osaleks maksejõuetud juriidilised isikud. Seega hinnatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul nõude selgust PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi eelkõige ajutise halduri määramisel. PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja kohus leiab, et nõue ei ole selge (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 16).
12.Vaatamata eeltoodule ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ja selle ulatus ning selgus pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis tähtsusetu. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 18).
13.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
14.Pankrotimenetluses selgitab võlgniku varalise seisundi välja eelkõige haldur (RKTKm 26.10.2018, 2-15-17822, p 14.1). PankrS § 22 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sh võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele.
8
2-25-5566
15.Võlgniku hinnangul on maakohus võlgnikku pidanud ebaõigesti püsivalt maksejõuetuks, sest võlgniku kohustused ei ole muutunud sissenõutavaks – võlgnikul on tema väite kohaselt vastavalt laenulepingutele ise õigus otsustada, millal kohustus täita.
15.1.PankrS § 1 lg-s 2 sisaldub n-ö likviidsus- ehk maksevõimetest, mille kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Hindamaks, kas võlgnik on selle järgi maksejõuetu, tuleb esmalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse hindamise hetkel sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused ja teha kindlaks kõik sel hetkel võlgniku kasutuses olevad likviidsed vahendid ning seejärel hinnata, millise osa saab võlgnik täita olemasolevate likviidsete vahenditega ning kas osaühingust võlgnikul on võimalik pankrotiavalduse esitamiseks ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise tähtaja (20 päeva) jooksul saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et nendega kõik sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita. Seejuures tuleb maksejõuetuse väljaselgitamisel lähtuda üksnes neist rahalistest nõuetest võlgniku vastu, mida võlausaldaja reaalselt soovib ja saab maksma panna, st nõuetest, mis tegelikult võlgniku maksevõimet ohustavad. Olemasolevate likviidsete vahendite all tuleb peamiselt arvesse võtta raha – sularaha ja maksekontol, aga ka tähtajalisel hoiusel olevat raha ning väärtpabereid, mille kohta on olemas kohese tagasiostu kohustus (vt ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk 32–36). PankrS § 1 lg-s 3 sisaldub n-ö bilansitest, mille kohaselt on juriidiline isik maksejõuetu, kui tema vara ja kohustuste võrdluses selgub, et ta ei suuda täita olemasoleva vara arvel oma kohustusi (ülevõlgnevus) ega suuda mõistliku aja jooksul seda olukorda ületada (muuta oma varade ja kohustuste vahekorda selliseks, et olemasolevad varad ületavad kohustusi). Seejuures tuleb kohustustena arvestada kõiki võlgniku vastu olevaid nõudeid, sh neid, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud ja mille puhul ei ole teada, kas need esitatakse. Varana saab arvestada võlgnikule kuuluvaid asju ja õigusi, sh nõudeid, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud, samuti sissemakseta asutatud osaühingu osaniku tegemata sissemakset. Vara väärtust hinnates tuleks lähtuda asjade ja õiguste likvideerimisväärtusest (väärtusest, mis oleks võimalik selle eseme eest saada mõistliku aja jooksul võõrandades) (vt ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk 36–40). Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku maksejõulisuse hindamisel PankrS § 1 lg 2 või 3 järgi arvestada eelkõige võlgniku juba sissenõutavaks muutunud kohustustega. Võlgniku kohustusi, mille täitmise tähtpäev ei ole pankrotiavalduse esitamise ajaks saabunud, saab kohus arvestada võlgniku maksejõulisuse hindamisel siis, kui need muutuvad ettenähtavas lähemas tulevikus kindlasti sissenõutavaks. Kui kohus kuulutab pankroti välja tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi arvestades, peab kohus mh põhjendama, milliste asjaolude alusel ta leiab, et sissenõutavaid kohustusi arvestades ei ole võlgnik tulevikuks kokkulepitud täitmise tähtpäeva saabudes võimeline ka neid nõudeid rahuldama.
16.Likviidsustesti kohaldamise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Investments Holding OÜ ja võlgniku vahel 20.12.2019 sõlmitud laenulepingu lisa kohaselt on laenu lõpptähtajaks 31.12.2024 ja leping pikeneb igakordselt automaatselt üheks aastaks, kui võlgnik selleks soovi avaldab (dtl 591). Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et oleks avaldanud soovi pikendada 31.12.2024 sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise tähtaega, mis tulenes Investments Holding OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on Investments Holding OÜ nõue võlgniku vastu 144 760 eurot. Nimetatud nõue tuleb seetõttu lugeda sissenõutavaks muutunuks ja arvestada PankrS § 1 lg 2 nimetatud maksevõimetesti kohaldamisel. 9
2-25-5566
16.1.VK & F OÜ vahel 20.09.2020 sõlmitud lepingust tuleneb, et laenu lõpptähtajaks oli 31.12.2025 ja leping pikeneb automaatselt üheks aastaks, kui laenusaaja selleks soovi avaldab (dtl 594). Laenu tähtaja pikenemist ei nähtu ka tänaseks sissenõutavaks muutunud VK & F OÜ 48 619 euro suuruse nõude osas. Nõuet tuleb käsitada sissenõutavaks muutunud nõudena.
16.2.Võlgniku väitel võlausaldajate Ettevõtete Juhtimise OÜ-ga (kohustus 1687 eurot), LandB Capital OÜ-ga (kohustus 12 398 eurot) ja Veski Market OÜ-ga (kohustus 6371 eurot) kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Võlgniku esitatud varade ja kohustuste kirjelduses (dtl 563–564) märgib võlgnik kahe esimese osas, et need finantseerisid võlgniku tegevust ja investeeringuid. Veski Market OÜ kohta märkis võlgnik, et peale tegevuse lõpetamist kandis vabad vahendid „nõudmiseni“ seotult võimalike nõuetega, mida seni ei ole tekkinud. Asja materjalides ei sisaldu ka ühtegi selgitust selle kohta, millistel asjaoludel peaksid võlausaldajate Ettevõtete Juhtimise OÜ, LandB Capital OÜ ja Veski Market OÜ nõuded olema mittesissenõutavad. Seda ei selgita võlgnik ka määruskaebuses. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul mõista ka nimetatud kohustusi sissenõutavaks muutunutena.
16.3.Võlgnik on kajastanud kohustustena ka Brave Capital Group OÜ nõude 385 450 eurot, mille tagastamise tähtaeg oli 31.12.2025. Võlgnik on märkinud, et 143 500 euro ulatuses on nõue tasaarvestatud võlausaldaja nõudega. Jättes kõrvale väidetava tasaarvestuse, oleks sissenõutav osa siinse määruse tegemise aja seisuga seega 241 950 eurot.
16.4.Likviidsustesti kohaselt sissenõutavaks muutunud nõudeid arvestades on võlgniku kohustuste suuruseks 455 785 eurot. Selle arvestamisel on ringkonnakohus jätnud kõrvale võlausaldaja nõude, VK Gentle 7 OÜ nõude (tähtajaga 31.12.2026) ja VM Maja OÜ nõude (tähtajaga 18.01.2027).
17.PankrS § 1 lg 3 kohaselt võetakse maksejõuetuse bilansilise testi läbiviimisel arvesse ka sissenõutavaks mittemuutunud kohustusi. PankrS § 1 lg 3 kohaselt arvestatakse juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel ka kohustusi, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Seega tuvastamaks, kas võlgnik on maksejõuetu, tuleb analüüsida, kas võlgniku kõik kohustused, sh ka sissenõutavaks mittemuutunud kohustused, ületavad võlgniku kõiki varasid (bilansiline test) (PankrS komm I (2024), § 1, p 2.2.3). VK Gentle 7 OÜ ja võlgniku vahel 20.12.2021 sõlmitud laenulepingu kohaselt on laenu (32 209 eurot) lõpptähtajaks 31.12.2026, (dtl 592). Vara ja kohustuste nimekirjas on võlgnik esile toonud ka kohustuse 49 544 eurot VM Maja OÜ ees, mille täitmise tähtajaks on 18.01.2027 (dtl 598). Bilansilise testi kohaselt tuleks seega arvestada 537 538 euro suuruste kohustustega (jättes kõrvale võlausaldaja nõude).
18.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus asjas esile toodud võlgniku varade suurust ja likviidsust. Asjas on tuvastatud, et võlgniku nõudeid ei saa pidada likviidseks varaks ja võlgnikul ei ole igapäevast majandustegevust, mille arvel oleks võimalik kohustuste täitmiseks tulu teenida. Võlgniku pangakontol oli 17,43 eurot, mida on võlgnik kinnitanud ka vandega (dtl 681). Määruskaebuses ega maakohtu poolt 29.04.2025 korraldatud istungil ei ole võlgnik esitanud ühtegi põhjendust, mis lükkaks ümber järelduse tema maksejõuetuse kohta või mis annaks aluse arvata, et võlgnik võiks mingil muul viisil suuta oma kohustused täita. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi, isegi kui jätta arvestamata võlausaldaja vaidlusalune nõue ja likviidsustesti kohaldamisel kõrvale jäetud sissenõutavaks muutumata kohustused. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kahelda halduri arvamuses ja maakohtu järelduses, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
10
2-25-5566
18.1.Võlgnik leiab, et team nõue 154 624 eurot EstVein OÜ vastu tulnuks võlgniku maksevõime hindamisel arvesse võtta, sest selle täitmise tähtaeg ei olnud maakohtu määruse tegemise ajaks veel saabunud ja nõue on tagatud EstVein OÜ laojäägiga. 14.01.2024 laenulepingu (dtl 578) p 3.1. järgi on laenu lõpptähtajaks 31.12.2025 ja leping pikeneb igakordselt automaatselt üheks aastaks, kui laenusaaja selleks soovi avaldab. Sõlmitud laenulepingu järgi puudub seega võlgnikul kontroll selle üle, kas üldse ja millal laen tagastatakse. Seega kuigi maakohtu määruse tegemise ajaks ei olnud laenu lõpptähtaeg saabunud, ei pidanud maakohus õigustatult nõuet EstVein OÜ vastu likviidseks varaks, mille arvelt saaks võlgnik täita kohustusi. Nõustuda tuleb ka võlausaldajaga selles, et EstVein OÜ on järjepidevalt alates 2014. aastast teeninud kahjumit, sellel on alates 06.2024 maksuvõlg ja asja materjalides puuduvad igasugused tõendid sellest, et tal on laovaru, mille arvelt võiks võlgniku nõuet täita. Samuti viitavad asjaolud sellele, et EstVein OÜ on oma majandustegevuse lõpetanud – 2024. a IV kvartali maksustatav käive on sellel üksnes 70,08 eurot ja alates 07.11.2024 on see kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Majandustegevuse lõpetamist on võlgnik kinnitanud ka esitatud varade ja kohustuste ülevaates (dtl 563–568), kuigi määruskaebuses esitab võlgnik vastupidise väite.
18.2.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse etteheitega, nagu puuduksid pankrotimäärusest põhjendused selle kohta, miks ei ole maakohus arvestanud võlgniku nõudega Brave Capital OÜ vastu. Vastavad põhjendused sisalduvad maakohtu määruse punktides 9 ja 10, ringkonnakohus nõustub nendega ega korda neid.
18.3.Nõustuda ei saa ka määruskaebusega osas, milles võlgnik peab oma likviidseks varaks 437 251 euro suurust nõuet Ettevõtetesse Investeerimise OÜ vastu. Nimetatud nõudega seonduv on võlgnikul esile toodud niivõrd umbmääraselt, et selle olemasolu ja likviidsust on võimatu järeldada. Esiteks ei ole võlgnik avaldanud, mis nõudega on üldse tegu ja millistel tingimustel on sõlmitud leping. Samuti ei ole võlgnik esitanud nõude aluseks olevat lepingut. Kuigi võlgnik heidab maakohtule määruskaebuses ette uurimispõhimõtte rikkumist, ei ole võlgnik esitanud vastavaid asjaolusid ka määruskaebuses. Kuigi nõustuda saab määruskaebuse väitega sellest, et Ettevõtetesse Investeerimise OÜ 2023. majandusaasta aruandes on kajastatud kohustusena laenud ja ettemaksed 424 053 eurot (dtl 755), ei nähtu majandusaasta aruandest, et tegemist oleks kohustusega võlgniku ees. Ettevõtetesse Investeerimise OÜ 2021. majandusaasta aruande kohaselt olid sellel üksnes lühiajalised kohustused (2701 eurot, dtl 764), mis koosnes 2600 euro ulatuses seotud isikutelt saadud laenudest (dtl 767). Nähtuvalt 2023. majandusaasta aruandes esitatud andmetest (võrdluses 2022. majandusaasta aruande andmetega, dtl 578), on seotud isikutelt saadud laene 2022. aastal 415 000 eurot. Samas ei nähtu aga võlgniku konto väljavõttest (dtl 531–562), et võlgnik oleks 2022. aastal teinud Ettevõtetesse Investeerimise OÜ-le mis tahes ülekandeid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et võlgniku varaks ei saa pidada väidetavat 437 251 euro suurust nõuet Ettevõtetesse Investeerimise OÜ vastu.
11
2-25-5566
18.4.Määruskaebuses on võlgnik ka väitnud, et omab ca 500 000 euro suurust nõuet Brave Group OÜ vastu. Nõue tuleneb ajutise halduri aruande kohaselt (dtl 517) 28.02.2024 Brave Capital Group OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust (dtl 585), mille kohaselt osutab võlgnik Brave Capital Group OÜ kohustuseks olevaid teenuseid 23.03.2023 Brave Capital Group OÜ, OÜ Rävala Kaheksa ja AS Go Group vahelisest lepingust (dtl 586–590) Tallinn Rävala 8, Estonia pst 3A ja Estonia pst 1/3 kinnisasjade arendamiseks. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et võlgnik ei esitanud ajutisele haldurile 23.03.2023 lepingu kõigi osapoolte poolt allkirjastatud versiooni, esitatud versioon on üksnes viseeritud VK ja tema poja TK poolt, samuti on esitamata lepingu täielik versioon (viimane lehekülg või -küljed). Kuigi määruskaebuses heidab võlgnik haldurile ette allkirjastatud eksemplari küsimata jätmist, ei ole seda esitatud ka koos määruskaebusega. Seega on tõendamata, et võlgnik üldse oleks 23.03.2023 lepingu sõlminud ning et sellest tuleksid lepingu teisele poolele mistahes kohustused. 28.02.2024 lepingu järgi peab Brave Capital Group tasuma võlgnikule 80% saadavatest tasudest, mis laekuvad viimasele 23.03.2023 kokkuleppe alusel pärast võlgniku poolset arve esitamist. 23.03.2023 lepingu alusel saab Brave Capital Group OÜ tasu, kui OÜ Rävala Kaheksa tema tegevusega ja tegevuse asjakohasusega nõustub. Tasuks on 1% OÜ Rävala Kaheksa poolt aktsepteeritud ehituseelarvest. Võlgnik ei ole esitanud mistahes andmeid, mis kinnitaksid teenuse osutamist ega seda, et OÜ Rävala Kaheksa oleks võlgniku tegevusega ja selle asjakohasusega nõustunud – s.o nende asjaolude esinemise, millega lepingu tasunõude tekkimise seob. Maakohus on seega õigesti jätnud väidetava nõude võlgniku varana arvestamata.
18.5.Eelnevalt käsitletud nõuete realiseerimist mõistliku aja jooksul ringkonnakohus seega tõenäoliseks ei pea, mistõttu ei saa neid pidada võlgniku varaks. Võlgniku varaks on seega arvelduskontol olnud 17,43 eurot.
19.Olukorras, kus võlgniku kohustused ületavad likviidsus- või bilansitesti kohaselt võlgniku varasid, tuleb hinnata ka seda, kas selline maksejõuetus on püsiv. Siinsel juhul ületavad võlgniku kohustused vara mõlema testi kohaselt. Võlgnik ei ole menetluses (peale eelnevalt hinnatud nõuete) esile toonud ega tõendanud, et võlgnikul oleks tulevikuperspektiiv, mis võimaldaks kohustused täita tulevaste positiivsete rahavoogude abil (PankrS komm (2024), § 1, p 2.2.3). Positiivsele tulevikuootusele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (RKTKm 19.06.2013, 3-2-1-74-13, 99). Siinses asjas on võlgnik oma varana ja ka väidetava tulevase positiivse rahavoona toonud esile nõuded, mida ringkonnakohus ei pidanud kas väärtuslikuks või mille olemasolu on tõendamata. Sellistest nõuetest tekkivat potentsiaalset positiivset rahavoogu ei saa pidada tõenäoliseks ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast. Ringkonnakohus leiab seega, et võlgniku maksejõuetus on püsiv ja maakohus on pankroti välja kuulutanud õigesti.
20.Maakohus on 13.06.2025 allkirjastatud ja avalikustatud kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 määranud välja kuulutada võlgniku pankrot 12.06.2025 kell 14.00. TsMS 435 lg 3 kohaselt on kohtuotsuse kuupäev selle avalikult teatavakstegemise päev. TsMS § 478 ja § 463 lg 2 koosmõjus kohaldatakse hagita menetluses tehtavale kohtumääruse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohtu määrus avalikult teatavaks tehtud 13.06.2025. Seega on põhjendatud määruskaebuse väide selle kohta, et maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja tagasiulatuvalt, millist võimalust pankrotiseadus ette ei näe. 12
2-25-5566 Otsus on allkirjastatud 13.06.2025 kell 12.41 ning võlausaldaja esindaja on selle e-toimiku vahendusel kätte saanud juba 12.55. Kohtute infosüsteemi kohaselt on maakohtu istungisekretär menetlusosalistele teinud määruse nähtavaks ja kättetoimetatavaks 13.06.2025. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus veendunud, et pankrotimäärus oli avalikult teatavaks tehtud enne 13.06.2025 kell 14.00. Pankroti väljakuulutamisega algab PankrS § 31 lg 4 kohaselt pankrotimenetlus. Seetõttu on pankroti väljakuulutamise päev ning kellaaeg olulise õigusliku tähendusega. Määruskaebus on seetõttu osas, millega vaidlustatakse pankroti väljakuulutamist tagasiulatuvalt, osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab ringkonnakohus ekslikult kajastatud kuupäeva maakohtu resolutsioonis korrigeerida. Ringkonnakohtus määrab kuulutada võlgniku pankrot välja 13.06.2025 kell 14.00. Selles osas rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, sest võlgniku esitatud taotlust tühistada vaidlustatud määrus täielikult, s.o saavutada olukord, kus pankrotti ei oleks välja kuulutatud, ringkonnakohus ei rahulda.
21.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse osas, millega võlgnik vaidlustas juhatuse liikmelt PankrS § 30 lg 3 alusel deposiidi väljamõistmist, TsMS § 664 lg 2 ja § 660 lg 1 alusel läbi vaatamata. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse võtnud. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
21.1.PankrS § 30 lg 31 kohaselt võivad määruskaebuse määruse peale esitada isik, kes tasus deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste või pankrotimenetluse kulude katteks, ning isik, kellelt deposiidina tasutud summa välja mõisteti. Maakohtu määruse resolutsiooni p 13 kohaselt mõistis maakohus deposiidi 8000 eurot välja VKlt. TsMS 660 lg 1 kohaselt saab maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Määruskaebuse siinses asjas on esitanud võlgnik, kellel PankrS § 30 lg 31 järgi kaebeõigus puudub. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse üksnes pankroti väljakuulutamise kuupäeva osas ja määruskaebus jääb sisulises osas rahuldamata ja läbivaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda ning need tasutakse pankrotivarast (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 12).
23.Võlausaldaja menetluskuludeks määruskaebemenetluses on lepingulise esindaja kulud 4059 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja lepingulisel esindajal kulus pankrotimääruse analüüsimiseks 0,4 tundi, määruskaebuse analüüsimiseks 1,1 tundi, täiendatavate tõendite kogumiseks, määruskaebusele seisukoha koostamiseks ja kliendisuhtluseks asjaolude täpsustamiseks 17,1 tundi, halduri seisukoha analüüsimiseks 0,2 tundi ja ringkonnakohtu 20.01.2026 nõude analüüsimiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund. Lepingulise esindaja tunnitasu oli 205 eurot tunnis (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Arvestades, et määruskaebemenetluses olid vaidluse all samad küsimused, mille osas avaldasid menetlusosalised seisukohti ka maakohtus, peab ringkonnakohus täiendatavate tõendite kogumiseks, määruskaebusele seisukoha koostamiseks ja kliendisuhtluseks asjaolude 13
2-25-5566 täpsustamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 13 tundi. Ringkonnakohtu 20.01.2026 kiri ei vajanud analüüsimist, kuivõrd kohus andis sellega üksnes tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kirjaga tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks põhjendatud ja mõistlik ajakulu 0,5 tundi. Ülejäänud nimekirjas märgitud ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 3116 eurot (15,2 x 205).
24.Menetluskulu hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu ringkonnakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja. Eeltoodust tulenevalt ei rahulda kohus ka võlausaldaja viivisetaotlust.
25.PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Pankrotiseadus ei näe ette pankrotimääruse peale esitatud määruskaebust lahendava ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise võimalust (PankrS § 32). TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.