Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.02.2026, Rakvere
Tsiviilasja number
2-25-114460
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi D. T. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2222,33 eurot Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood: 10069659, asukoht: XXX Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress: XXX Kostja: D. T., isikukood: XXX; kehtiv elu- ja viibimiskoht teadmata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-114460, Elisa Eesti AS (hageja) hagi D. T. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud 03.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 19.01.2026 hagile vastust esitanud. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohtul õnnestunud kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registris näidatud kontaktidel kätte toimetada. Võlgniku ema kinnitas 12.08.2025, et võlgnik ei ela aadressil XXX. Ema sõnul võlgnik elab ja töötab XXX ja ei ole teada millal võlgnik on Eestisse tulemas. Ema võlgniku sealseid kontakte ei tea. Vastuseks kohtu järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud 10.11.2025, et politsei andmebaaside kohaselt on isikuga ainsaks seotud lisa-aadressiks alates 04.04.2022 XXX. Isiku kontaktandmetena on alates 10.07.2019 märgitud XXX ning XXX. Uuritud D. T. ema käest, kes samuti ei tea midagi D. T. asukohast. Rohkem andmeid isiku võimaliku elukoha ega kontaktandmete kohta politseile teada ei ole. Kostja tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest muudesse riiklikkudesse registritesse. Kohtu puudub lisainformatsioon isiku tegeliku elu- või asukoha kohta. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik menetlusdokumente kostjale tööandja vahendusel kätte toimetada. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1359,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 540,72 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt alates 03.09.2025.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 21.02.2021 liitumisleping nr XXX, 02.03.2022 liitumisleping nr XXX, 03.03.2022 osamaksetega vara müügilepingu, 03.06.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr XXX, 03.06.2022 nutikindlustuse lepingu nr XXX, osamaksetega vara müügilepingu nr XXX, 03.06.2022 nutikindlustuse lepingu nr XXX, 05.05.2022 mobiil-ID lepingu nr XXX, 03.09.2021 mobiil-ID lepingu nr XXX ja 08.03.2022 mobiil-ID lepingu nr XXX alusel tekkinud põhivõlgnevus 1359,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 540,72 eurot ja edasiulatuv viivis 0,065% päevas alates 03.09.2025 põhinõudelt 1359,15 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 540 eurot (sh riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 170 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: tõendite kogumine, korrastamine, hagiavalduse koostamine 2 h x 85= 170 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 540 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.