Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Määruse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-19106
Tsiviilasi
Saunasmile OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik Saunasmile OÜ (registrikood 14645752; asukoht Voika 3, XXX-i, 61601 XXX), seaduslik esindaja E.W; ajutine pankrotihaldur Z.Z (isikukood XXX, OÜ Civilex, telefon 7407 662; 504 6694, e-post XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
pärast
Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
Saunasmile OÜ (avaldaja) esitas kohtule 10.11.2025 võlgniku pankrotiavalduse.
Avalduse kohaselt on Saunasmile OÜ maksejõetu. Ettevõte on asutatud jaanuaris 2019 eesmärgiga koostöös Eesti lehtpuidu höövelmaterjali toonase tootjaga Sawmill of Sadala OÜ-ga pakkuda viimistletud saunamaterjale. Toonaseks potentsiaalseks kliendiks pidi saama Soome ettevõte Siparila OY, kuid see ei realiseerunud. Aprillis 2019 leiti uueks kliendiks Eesti aiamajade tootja Lasita Maja OÜ, kellega algas koostöö septembris 2019. Koostööst sündis Saunasmile OÜ nišš, pakkuda viimistlusteenust Eest aiamajade tootjatele, mis on moodustanud ca 85-90% ettevõtte käibest. Ajaga leiti uusi kliente – Rakvere Metsamajand OÜ, Astel EST OÜ, Palmako AS. Lisaks tuli klientidena juurde ka saunatootjaid – Auroom OÜ, ÖÖD OÜ, Thermory AS. Koroona aeg oli sektorile käibe poolest positiivne, kuid tarneahelate lünklikkuse tõttu tuli taluda hoogsaid toorainete hinnatõuse. Korralikule käibele koroona ajal järgnes sõda Ukrainas, energia hinna tõus, tooraine hindade tõus. Enamus Saunasmile’is viimistletud aiamaju liikus Saksamaa ja Hollandi tarbijateni. Sõda aga oli mõjutanud ka sealsete tarbijate käitumist. Sisendid tootmiseks olid tõusnud, samas aga klient hinnatundlik ja teenuse hinna tõstmisest tellijad kuulda ei tahtnud. Seega tuli kasumiootused oluliselt alla hinnata. Aasta 2024 lõpetati 7000-eurose kasumiga. Lootused aastaks 2025 ei olnud optimistlikumad kui eelneval aastal. Kuna aiamajade aastane tootmise tükiarv ei olnud kahanenud, vaid kahanenud oli kasum sisendite arvelt, ei olnud võimalik teha ka korrektuure tööjõu arvelt. Seega tuli leida uusi võimalikke kliente. Aasta 2025 talv kujunes ettevõttele aiamajade viimistlemises aegade halvimaks. Palmako AS sai valmis oma viimistlusliini ja asus ise aiamaju viimistlema. Abiks olid muud kliendid (Barrus AS), kes aitasid veepeal püsida. Lootus käibe tõusuks oli märtsiks, aiamajade tellimuste hooaja alguseks. Kui talv tekitas ettevõttele oluliselt kahju, siis kevad näitas tellimustega, et suve lõpuks võiks olla taas kasumis. Paraku, läks aga nii, et ka saunatootjad otsustasid hakata oma tooteid ise viimistlema. Lisaks kadus kliendibaasist ära ka Rakvere Metsamajand OÜ. Samuti kahanes tellimuste arv suve teises pooles Lasita Maja OÜ-st ligi 50%. Ettevõte oli vahepeal saanud läbirääkimistesse saunatootjaga Ecosauna Project OÜ, kuid paraku ei tulnud otsust koostöö kohta. Põhjus – USA tollitariifide kartuses jääb hetkel koostöö ootele. Septembri lõpuks oli selge, et nii jätkata ei saa ning tuleb alustada töötajate koondamisega ja püüda leida oluliselt väiksemad tootmisruumid. Tänaseks on kujunenud välja olukord, kus võlgnik on muutunud maksejõuetuks ning tekkinud olukord ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku majandustegevus on seiskunud ning puuduvad vahendid majandustegevuse jätkamiseks. Võlgnikul on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 242 457,41 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara (23 758,10 eurot), mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu..
üürilepingu lõppemisest ja võõrandas talle kuuluva põhivara ning tegevus lõppes. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab ajutina haldur võlgniku suurt tööjõukulu ja sellega kaasnevat maksukoormust. Kuigi müük oluliselt ei vähenenud, siis oleks juhatus pidanud ilmselt võtma midagi ette tööjõu- ja tegevuskulude vähendamiseks. Käesolevaks ajaks kogutud tõendid ei anna alust väitele, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu PankrS tähenduses. Ajutise halduri hinnangul pole võimalik käesoleval ajal konkreetselt esitada ühtegi tagasivõitmise hagi. Võlgnik on väljastanud juba maksejõuetuse seisukorras laenu ning võõrandanud vara, kuid antud summa ei ole suuruses, mis oleks välistanud maksejõuetuse. Samuti on asjas tuvastanud, et käesolevaks ajaks kumbagi nõuet enam tagasi võita ei saa seetõttu, et võlausaldaja on teostanud tasaarvestuse. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liige ettevõtte maksejõuetuse situatsioonile reageerinud õigeaegselt, mis tähendab, et esitatud on pankrotiavaldus. Kahjuks enne pankrotiavalduse esitamist on juhatus teinud otsuseid, mis ei ole aktsepteeritavad olukorras, kus võlgnik on juba muutunud maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul oli juhatuse liikmel plaan ettevõtte tegevus üle kanda uude ettevõttesse. Käesolevaks ajaks on teada, et selline plaan ei õnnestunud eeskätt väidetava koostööpartneri (Ebatsuuga OÜ ja A. L. ) tegevuse tõttu. Viimane pööras võlgniku poolt „heas usus“ tehtud otsused ja tehingud hoopis võlgniku kahjuks. Kuigi juhatuse liige on selgitanud, et Saunasmile OÜ poolt läbirääkimised uute koostööpartnerite ja tellijate otsingul ebaõnnestusid, siis pole täpselt selge, kuidas oleks olnud võimalik uue äriühinguga sama tegevust jätkata (ka sel juhul oleks vaja olnud uusi tellijaid). Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liige tegevuse lõppemisel tasunud endale kui aruandvale isikule kuludokumentide alusel rahalised vahendid eelistades ennast teistele võlausaldajatele. Kuigi tasutud summa (3200 eurot) ei oleks kuidagi aidanud vältida maksejõuetust, võib see olla alus juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks. Heauskselt tehtud tehingutega (laen ja vara võõrandamine) on tekitatud võlgnikule kahju summas 28 000 eurot. Vara võõrandamise hinna osas ajutine haldur on seisukohal, et tegemist oli vara väärtusele vastava hinnaga. Vara oli juba aastaid olnud kasutuses ning osaliselt juba üle toodud Ratva OÜ-st. Laenu andmine olukorras, kus selle tagajärjel endale rahalisi vahendeid ei jää, on taunitav eriti seetõttu, et mingeid kirjalikke kokkuleppeid selle laenu eesmärgi täitmiseks ei sõlmitud. Kuigi juhatuse liikme kinnitusel on kogu tema äritegevus põhinenudki suures osas suulistel kokkulepetel, mis pole keelatud, kuid millede tõendamine nt maksejõuetuse olukorras ei ole võimalik. Kokkuvõtvalt juhatuse liikme tegevuses on taunitavaid aspekte, mis lõppkokkuvõttes poleks nende tehingute tegemine vältinud püsivat maksejõuetust, küll aga oleks võimaldanud pankrotimenetluse raames ausamat võlausaldajate nõuete rahuldamist. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2114,20 eurot (sh käibemaks).
võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1705 eurot, koos käibemaksuga 2114,20 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Tasust 8,56 eurot haldur loobub vahendite puudumise tõttu. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.