Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-12719
Kohtuasi
Tallinna linna avaldus K.W kinnisesse lasteasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. oktoobri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
K.W määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn Tervishoiuameti kaudu)
(Tallinna
Sotsiaal-
ja
Puudutatud isik I K.W (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II G.W (isikukood XXX) Puudutatud isik III P.I (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27. oktoobri 2025 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud K.W-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht ja lapse hooldusõiguslik vanem. K.W-l on iseseisev kaebeõigus. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Tallinna linn (avaldaja) esitas 09.10.2025 Harju Maakohtule avalduse, milles palus pikendada alaealise K.W (puudutatud isik I, laps) kinnisesse lasteasutusse paigutamise tähtaega alates määruse tegemisest kuni lapse põhihariduse omandamiseni ehk 2025/2026 õppeaasta õppetöö lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 31.08.2026.
2
1.1.Avalduse kohaselt on laps Harju Maakohtu 28.10.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-2412719 suunatud kinnise lasteasutuse teenusele AS-i Hoolekandeteenused Valgejõe keskusesse kuni 28.10.2025. Laps on kõrge riskikäitumisega 16-aastane laps, kellel alates 2023. aasta märtsist esinevad käitumuslikud probleemid, koolikohustuse mittetäitmine, agressiivne ja sobimatu käitumine, vargused ning uimastite kuritarvitamine. Lapsel on diagnoositud täpsustamata meeleoluhäire. Poiss on pidevalt politsei poolt tagaotsitav. Laps eirab politseile ja lapse heaolu spetsialisti vestlustel antud lubadusi, on keeldunud erinevatest toetavatest programmidest, teraapiatest ja psühholoogi vastuvõtust ning on arvamusel, et tuleb ise enda sõltuvustega toime. Kuni kinnisesse lasteasutusse paigutamiseni elas laps koos vanemate, kolme venna ja kolme õega xxx tn 3-toalises munitsipaalkorteris üheksakesi (sh 7 last). Pere on väga kinnine, puudutatud isiku I sõnul peab pere kiriku liikmeid oma kogukonnaks ning teiste inimestega lähikeskkonnas praktiliselt ei suhelda. Teenuse pikendamise vajadus tuleneb asjaolust, et vaatamata senisele viibimisele kinnise lasteasutuse teenusel on laps korduvalt rikkunud kokkuleppeid ning lahkunud loata kodukülastustelt. On suur risk, et laps ei lõpeta kooli ega täida koolikohustust ilma jätkuva toe ja struktureeritud keskkonnata. Samuti on oluline märkida, et risk suureneb juhul, kui laps naaseb kodusesse keskkonda. Tal ei ole enam õppekohta varasemas koolis, ta on keeldunud teistesse õppeasutustesse suundumast ning on oht, et ta katkestab täielikult koolikohustuse täitmise. Ajavahemikul, mil laps viibis 2025. aasta augustis vanemate juures, rikkus ta kõiki koduseid reegleid ja kokkuleppeid. Tema ööpäevarütm oli häiritud – ta magas lõunani ning ei võtnud psühhiaatri määratud ravimeid õigel ajal. Need asjaolud viitavad, et laps vajab jätkuvalt järelevalvet, juhendamist ja toetavat keskkonda, mida kinnise lasteasutuse teenus suudab tagada. Psühholoogi hinnangul ei ole laps valmis toime tulema tavakeskkonnas ATH diagnoosist ja sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide tõttu ning on soovituslik KLAT teenusega jätkamine. Valgejõe keskuse spetsialistide hinnangul on hetkel lapse ühiskonda naasmine raskendatud, probleeme on sõltuvusainete tarvitamisega ja raskusi võib tekkida koolikohustuse täitmisega. Laps hindab oma võimeid ja valmisolekut väljaspool teenust toimetulemisel ebareaalselt ning tema sotsiaalsed oskused on puudulikud, emotsionaalne regulatsioon on madal ja sõltuvusainete tarvitamise oht kõrge. Väljaspool keskust on jätkuvalt oht, et ilma toetava ja struktureeritud keskkonnata jätkab noor ennast kahjustavate tegevustega - hulkumine, alkoholi tarbimine, ravimite- ja narkootiliste ainete kuritarvitamine. Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) terapeudi hinnangul vajab laps samuti jätkuvalt struktureeritud ja turvalist keskkonda, mida on võimalik tagada üksnes KLAT teenuse pikendamise kaudu. Lapse vanemate arvamusel suudab ainult kinnise lasteasutuse teenus praeguses olukorras tagada lapsele turvalise ja järjekindla kasvukeskkonna, kus tal on võimalik arendada enesekontrolli, kujundada sotsiaalseid oskusi ning jätkata õpinguid talle sobiva individuaalse õppekava aluse ning nad paluvad, et laps jääks 2025/2026 õppeaastal KLAT-teenusele.
3
1.2.Avaldaja on planeerinud lapse toetamiseks kinnise lasteasutuse teenuse eel, ajal ja järel järgmisi meetmeid: võrgustiku koostöö psühhiaatri, kinnise lasteasutuse sotsiaalpedagoogi, politseiga, Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud nõustamisteenused võrgustikule ning jätkutoena psühhoteraapia jätkamine. 28.08.2025 laste heaolu spetsialistiga kohtumisel avaldas laps, et soovib lõpetada viibimise kinnises lasteasutuses ning jätkata õpinguid oma endises koolis, pidades seda enda jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Ta kinnitas kohtumisel, et on muutunud ning soovib muuta oma eluviisi – hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest, mitte osaleda ebaseaduslikes tegevustes, järgida seadusi ning täita koduseid reegleid. Praktika näitas siiski vastupidist. Pärast nimetatud kohtumist ei naasnud puudutatud isik 07.09.2025 kodukülastuselt Valgejõe õppekeskusesse ning kuulutati tagaotsitavaks. Järgmisel päeval leiti ta sõbranna juurest ning politsei toimetas ta tagasi kinnise lasteasutuse teenusele. Narkotesti tulemus osutus positiivseks amfetamiini (AMP) ja kanepi (THC) suhtes. Avaldaja on seisukohal, et lapse suhtes on pikendamine kinnisesse lasteasutusse põhjendatud ja vajalik, kuna muul viisil ei ole võimalik tagada alaealise koolikohustuse täitmist, õiguskuulekat käitumist, ravi alkoholi ja narkootikumide sõltuvusest vabanemiseks ning järelevalvet tema käitumise üle.
2.Sotsiaalkindlustusameti esitas arvamuse, mille kohaselt toetab lapse kinnises lasteasutuses viibimise pikendamist vähemalt käesoleva õppeaasta lõpuni, s.o kuni 31. augustini 2026, eesmärgiga toetada lapse hariduse omandamist ja tagada talle turvaline keskkond. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul toimub kinnise lasteasutuse teenuse rakendamine alaealise parimates huvides, kuna teenus toetab lapse heaolu ja arengut, aitab vältida ning piirata enesele ja teistele ohtlikku käitumist ning loob eeldused lapse tuleviku planeerimiseks vastavalt tema vajadustele. Puudutatud isikute seisukohad
3.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist. Esindaja hinnangul vajab laps käesolevaks õppeaastaks struktureeritud päevarežiimi, proaktiivseid kokkuleppeid, stabiilset keskkonda, täiskasvanud isikuid, kellega tekiks turvalised usalduslikud suhted. Õppimine kinnises lasteasutuses tagaks lapse hariduse omandamise. Nooruk ei ööbi jätkuvalt kodus, mida kinnitab politsei poolt väljastatud vastus kohtunõudele. Lapse senine eluviis ei ole olnud kohane 15-16 aastasele alaealisele. Ta on korda saatnud tegevusi, millised on ilmselgelt ohtlikud eelkõige talle endale – keelatud ainete kasutamine, korduv alkoholi tarvitamine, koolikohustuse mittetäitmine. Nooruki käitumine näitab, et teenuse lõpetamisel on varasema mustri kordumine enam kui tõenäoline. Laps on kodukülastustel kasutanud keelatud aineid. Arvestades lapse probleeme ja kogutud tõendeid ei ole esindaja üheselt veendunud, et laps saab hakkama väljaspool kontrollitud keskkonda ilma jätkuva riskita tema elule ja tervisele. Kuna lapse elustiil ja käitumine võivad põhjustada lapsel endal tõsiseid ja pöördumatuid tervisekahjustusi. Alternatiivsed võimalused lapse abistamiseks esindajale teadaolevalt puuduvad.
4.Lapse vanemad G.W (puudutatud isik II) ja P.I (puudutatud isik III) toetasid avalduse rahuldamist ning palusid, et laps jätkaks 2025/2026 õppeaastal KLAT teenusel, et tagada tema turvalisus, stabiilne areng, tervis ning põhikooli lõpetamine.
4
5.Kohus kuulas lapse ära telefoni teel 23.10.2025. Laps selgitas, et aasta jooksul lasteasutuses olid tal alguses probleemid, sest tahtis põgeneda. Selgitab, et ei pidanud vastu, aga kõik oli hästi. Väidab, et kodus oli hästi, täitis kokkuleppeid. Tunnistab, et on erinevatest programmidest keeldunud, sest ei pidanud neid vajalikuks. Töötab praegu psühholoogiga. Ema paneb talle ka aja narkoloogi juurde, seni ei ole narkootikumide sõltuvusraviga tegelenud. Laps selgitas, et varem ei käinud ta (tava)koolis kohal, sest oli laisk, aga nüüd on tal olemas motivatsioon, tahab põhikooli lõpetada ja minna õppima kokaks. Selgitab, et kodus ööbimise asemel oli ta sõpradega. Nüüdseks on teinud vanematega kokkuleppe, et kui tahab kellegi juurde ööseks jääda, siis peab sellest vanematele teatama. Lapse sõnul tunneb ta kodus end hästi, suhted vanematega on paremaks läinud. Arvab, et suhted on paremaks läinud tänu sellele, et töötavad psühholoogiga pereteraapias, lisaks on laps hakanud enda sõnul end paremini ülal pidama. Samuti on kõik tema sõbrad (kellega varasemalt kooliajast aega veetis) hakanud koolis käima. Nüüd saab ta koos nendega koolis käia. Sõprade mõjutuste osas arvab, et ta ise otsustab, kuidas käituda. Laps oli veendunud, et saab kodus elamise ja koolis käimisega hakkama, kindlasti ei soovi jääda kinnisesse lasteasutusse. Selgitab, et juba eelmise aasta lõpus tekkis tal motivatsioon hästi käituda ja püüda välja saada. Möönab, et tal on olnud ka hiljem rikkumisi, tunnistab, et need on olnud tema eksimused. Tahab väga olla kodus, sõpradega. Kinnises lasteasutuses ta kellegagi ei suhtle. Põhjendab, et talle ei meeldi siin kellegagi suhelda. Kõigi oma vendade-õdedega suhtleb. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 27.10.2025 määrusega avalduse ning pikendas lapse kinnisesse lasteasutusse (AS Hoolekandeteenused Valgejõe Õppekeskus) paigutamise tähtaega kuni põhikooli 2025/2026 õppeaasta lõpuni, s.o kuni 31.08.2026. Maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse edastamisega avaldajale. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt paigutatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lõikele 1 laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi otsustab kohus lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise, samuti seal viibimise pikendamise ja lõpetamise, lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse avalduse alusel TsMS-is isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kohta ettenähtud korras SHS-s sätestatud erisustega. SHS § 1301 lõike 1 järgi on kinnise lasteasutuse teenus ööpäevaringne teenus, mida osutatakse SHS §-s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-5333 tehtud määruse p-s 19 selgitanud, et lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada lapse heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras, kus vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik. Kuna leebemad meetmed eeldavad enamasti lapse nõusolekut ja koostöövalmidust, ei tule kinnisesse lasteasutusse paigutamise eeldusena tuvastada, et kõiki asjakohaseid meetmeid on lapse suhtes tegelikult kohaldatud ja need ei ole olnud tulemuslikud. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud ka juhul, kui kohus on veendunud, et laps ei soovi teha või ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks.
5
6.2.Kohtule esitatud avaldusest ja selle lisadest nähtub lapse senine riskikäitumine. Laps on kodukülastusel viibides korduvalt rikkunud kokkuleppeid, ei naasnud koju kokkulepitud ajaks, tema kadumisega seonduvalt on korduvalt pidanud pöörduma politsei poole, ta on korduvalt tarvitanud narkootikume. Ta on küll oma probleemidest teadlik ja on väljendanud valmisolekut end parandada, kuid viimase aasta sündmuste pinnalt puudub veendumus selles, et ta suudaks koduses keskkonnas olles järgida kokkuleppeid. Hetkel ei ole ühegi vähem piirava meetmega võimalik tagada turvalist ja lapse arengut toetavat keskkonda. Kohtul puudub veendumus, et laps oleks võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks. Laps on seni ka keeldunud toetavate programmide läbimisest. Kuigi kinnises lasteasutuses viibimine on toonud kaasa väikeseid positiivseid muutusi, vajab ta siiski rohkem aega muutumiseks. Kodukülastustel on ta korduvalt rikkunud reegleid ja kokkuleppeid (ööpäevarütmi häirimine, ravimite võtmisega viivitamine, öisel ajal kodust lahkumine), samuti on ta jätkuvalt korduvalt põgenenud ning tarvitanud sõltuvusaineid. Avaldaja on ka välja toonud, et tal puudub koolikoht ning ta ei ole nõus uude kooli õppima asuma, mistõttu on suur risk, et ta ei hakka koolikohustust täitma. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et laps vajab jätkuvalt kontrollitud keskkonda, tuge ja juhendamist. Arvestades puudutatud isiku vanust, on võimalik tema käitumist suunamise ja juhendamisega muuta, kui sellega jätkuvalt ja järjepidevalt tegeleda. Lapse kinnises asutuses viibimise pikendamata jätmisel õppeaasta lõpuni halveneb lapse igapäevane heaolu ja võib katkeda hariduse omandamine. Avalduse rahuldamist toetavad kõik menetlusosalised ja ka Sotsiaalkindlustusamet. Kõike eelnenut arvesse võttes leidis kohus, et muude abinõude kasutamine lapse suhtes ei ole võimalik. Seega on põhjendatud avalduse rahuldamine ning lapse kinnisesse lasteasutusse (AS Hoolekandeteenused Valgejõe Õppekeskus) paigutamise tähtaega kuni põhikooli 2025/2026. õppeaasta lõpuni, s.o kuni 31.08.2026. Määruskaebus
7.Laps esitas 03.11.2025 temale määratud esindaja kaudu määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada kinnisesse lasteasutusse paigutamise tähtaja osas ning teha uue lahendi, millega määrata tema kinnises asutuses viibimise tähtajaks 2026.a. suvevaheaja alguspäev.
7.1.Määruskaebuse kohaselt vestles esindaja lapsega 31.10.2025 ja selgitas lahendit. Laps viibis siis Valgejõe õppekeskuses. Laps kinnitas, et on nõus jääma kinnisesse lasteasutusse kuni kooliaasta lõpuni. Õppetegevus lõpeb 2026.a juunis ja laps ei ole nõus olema kinnises asutuses kogu 2026.a suvevaheaja. Laps tunnistab seda, et põhihariduse omandamine on oluline ja seetõttu aktsepteerib lisa aastat kinnises lasteasutuses, kuid seda vaid õpitegevuse lõpuni ja mitte kauem. Igal juhtumi puhul tuleb põhjalikult kaaluda, kas konkreetse lapse puhul on tõepoolest rakendatud kõiki muid võimalikke meetmeid peale kinnisesse asutusse paigutamise. Kuna praegusel juhul on lapse puhul oluline koolikohustuste täitmine ja põhikooli lõpetamine, siis ei ole lapse hinnangul mitte mingil juhul põhjendatud tema pikemaks ajaks kinnisesse asutusse määramine. Menetlusosaliste seisukohad
8.Avaldaja oli seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise tähtaeg kuni põhikooli 2025/2026 õppeaasta lõpuni ei tähenda, et laps peaks viibima kinnises lasteasutuses kogu suvevaheaja vältel. Lahendis märgitud kuupäev on seatud juhuks, kui lapsel tekivad õppetöös raskused või ta ei lõpeta põhikooli õigeaegselt. Sellisel juhul on tal võimalik osaleda suvetöös ning omandada põhiharidus ja kool edukalt lõpetada. 6
Kui laps lõpetab kooli õigeaegselt ning õppetööga seotud probleeme ei teki, saab ta suvevaheajaks koju vanemate juurde. Sel perioodil kehtivad talle kokkulepitud tingimused ja reeglid, mille järgimine aitab vähendada riskikäitumist, toetada tema vastutustundlikku käitumist ning tugevdada peresuhteid. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning lapse vajaduste hindamisest on põhjendatud ja vajalik määrata lasteasutusse paigutamise tähtaeg kuni õppeaasta lõpuni. Selline lahendus tagab lapsele järjepideva toe, turvalise ja struktureeritud keskkonna ning aitab kaasa tema haridusliku ja sotsiaalse arengu stabiilsusele. Käesolev korraldus on lapse parimates huvides, toetab tema arengut ning vähendab riskikäitumist ja õigusvastaste tegude kordumise ohtu.
9.Puudutatud isikud I ja II toetasid avaldaja seisukohta.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on vaidlustatud maakohtu määrus lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise tähtaja osas.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
13.Määruskaebemenetluses puudub vaidlus selle üle, et lapse suhtes on täidetud tema kinnisesse lasteasutusse paigaldamise eeldused (SHS § 130 2 lg 1). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega. Vaidlus seisneb selles, kas lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud kuni 2025/2026.a õppeaasta lõpuni või kuni 2026.a suvevaheaja alguspäevani.
13.1.TsMS § 538 lg 2 kohaselt ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Harju Maakohus on vaidlustatud määrusega pikendanud lapse viibimist kinnises lasteasutuses kuni põhikooli 2025/2026 õppeaasta lõpuni, s.o kuni 31.08.2026. Sealjuures on maakohus leidnud, et lapse kinnises asutuses viibimise pikendamata jätmisel õppeaasta lõpuni halveneb lapse igapäevane heaolu ja võib katkeda hariduse omandamine. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Avaldaja on määruskaebusele esitatud seisukohas põhjendanud, et määratud tähtaeg on lapse huvides vajalik, kuna olukorras, kus lapsel tekivad õppetöös raskused, on tal võimalik osaleda suvetöös ning omandada põhiharidus ja kool edukalt lõpetada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise tähtajaga ning leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Antud juhul on menetluses esile toodud, et lapse paigutamine kinnisesse lasteasutusse kuni 2025/2026 õppeaasta lõpuni on vajalik, et vähendada tema riskikäitumist ja toetada hariduse omandamist olukorras, kus osutub vajalikuks korralda suvevaheajal õppega seotud tegevusi. Ringkonnakohus märgib, et kui lapse käitumisest tingitud oht tema arengule langeb ära enne kohtu määratud tähtaja saabumist, võib kohus TsMS § 539 lg 1 teise lause alusel kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsuse 7
taotlusel või omal algatusel. Seejuures peab TsMS § 539 lg 3 kohaselt kinnine asutus viivitamata kohtule teatama, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni. Avaldaja on määruskaebusele esitatud seisukohas selgitanud, et kui laps lõpetab kooli õigeaegselt ning õppetööga seotud probleeme ei teki, saab ta suvevaheajaks koju vanemate juurde.
13.2.Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause ja lg 8 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.