Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 03.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-23-119016/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 03.02.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 953

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal14304235(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-23-119016 (menetlus nr 2)

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi G.K (G.K, endise perenimega A) vastu põhivõlgnevuse 345,27 eurot, intressi 45,85 eurot, sissenõudekulude 34,85 eurot ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

554,31 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) lepinguline esindaja L.Z ; Kostja: G.K

Menetlemise viis

(isikukood XXX)

Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 p 7 ja 9; § 444 lg 4)

RESOLUTSIOON

Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-test 1-3, § 100; § 101 lg 1 p-dest 1, 4 ja 6,§ 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 396 lg-st 1, § 397 lg-st 1, § 4034 lg-test 1-7, §-ides 406 - 4062 sätestatust ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 108 lg-st 1, § 163 lg-st 1, § 173 lg-st 1, § 174 lg-test 1 ja 2, § 177 lg-st 4, § 405 lg 1 punktidest 7 ja 9 ja § 444 lg-st 4, kohus otsustas:

1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi G.K

(G.K; isikukood XXX) vastu osaliselt.

2.Välja mõista G.K-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks poolte vahel 02. septembril 2022 sõlmitud krediidikontolepingu (laenulepingu) tühisusest tulenev võlgnevus 377,21 eurot (millest 345,27 eurot põhivõlg ja 31,94 eurot VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras arvestatud intress alates 02. septembrist 2022 kuni 10. juulini 2025 (kaasa arvatud)).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

9.Muude kättetoimetamisviiside ebaõnnestumisel toimetada G.K-le kohtuotsus kätte avalikult otsuse resolutsiooni punktide 1-8 ja edasikaebamise korra avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Avaliku kätte toimetamise korral loetakse kohtuotsus kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41 ja lg 42). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 2 (3)