6.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta. Järgmine aruanne tuleb esitada 07.01.2027.
7.Pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda.
8.Määrata pankrotihaldur Sirje Taela tasuks 1098,64 eurot (sh käibemaks), mis mõista välja võlgnikult E. A. Z. pankrotihaldur Sirje Taela kasuks.
9.Hüvitada pankrotihaldurile Sirje Tael kindlaksmääratud pankrotihalduri tasust 728,75 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Prolex OÜ arvelduskontole XXX.
10.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetatuks lugemisest PankrS § 6 lg 1 järgi ehk viie päeva möödumisel teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu 07.01.2025 määrusega kuulutati välja E. A. Z. (Z., võlgnik) pankrot ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati Sirje Tael.
2.20.05.2025 kohtumäärusega kinnitas kohus võlgniku võlausaldajate nimekirja. Kohtumäärus on jõustunud.
3.Pankrotihaldur esitas 15.01.2026 kohtule aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel raugemise tõttu. Pankrotivara pankrotimenetluse väljakuulutamisel puudus, samamoodi ei esinenud vara tagasivõitmise ega nõudmise võimalusi, mistõttu haldur ei ole esitanud kohtumenetlusse hagisid vara tagasivõitmiseks või -nõudmiseks. Ei esine asjaolusid, mille alusel saab nõuda vara teistelt isikutelt. Kuna võlgnikul puudus pankrotivara, ei ole ka pandiesemeid ega vara, mida valitseda. Võlgniku sissetulekutest pankrotivara hulka raha laekumist juures mõjutab asjaolu, et võlgniku sissetulekute arestivaba summa hulgas on võlgniku ülalpeetavale kuuluv raha. Võlgnikul on laps (sünniaeg 29.09.2021). Võlgnik kasvatab last üksi, lapse ema on surnud, mistõttu võlgniku arvelduskontole laekub raha lapselt, kes saab toitjakaotuspensioni. Antud raha on lapse raha ja ei ole võlgniku raha. Võlgnikule jääv raha TMS § 132 lg 1 alusel on 1178 eurot kuus. Võlgniku töötasu on olnud antud summast madalam. Võlgnik on saanud pankrotimenetluse kestel tasu K OÜ-lt, K OÜ-lt, S OÜ-lt. 2026. aasta jaanuaris on võlgnik saanud töötutoetust. Võlgnikul ei ole olnud menetluse jooksul sissetulekut, mis oleks ületanud mittearestitavat summat, kuid võlgniku tulumaksu tagastus summas 369,89 eurot on laekunud halduri kutsealasele kontole ning tagab osaliselt menetluskulusid. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud võlgniku majandustegevus äriühingu kaudu. Võlgnik muutus maksejõuetuks, kui tema mikroettevõttest äriühing OÜ N ei suutnud teenindada laene. Võlgnik oli füüsilise isikuna käendanud äriühingu laene ning äriühingu laenud öeldi üles 2024. aasta lõpus ja pöörduti ka käendaja poole laenuvõlgnevuste tasumiseks. Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajate nõudeid ei ole rahuldatud. Haldur taotleb tasu toimingutasuna ühe alampalga määra.
4.16.01.2026 kirjas on pankrotihaldur täpsustanud, et pankroti põhjusena on toodud, et isiku osalemine ettevõtluses põhjustas tema pankroti, ehk siis sobib muu põhjus või muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Pankrotihaldur oli seisukohal, et pankrotimenetluse jätkamiseks tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda kulude katteks deposiiti summas 1500 eurot.
5.19.01.2026 kohtumäärusega määras kohus deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud hiljemalt 02.02.2026 tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Kohus avaldas deposiidi teate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud.
2
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotimenetluse lõpetamine
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 punkti 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (PankrS § 158 lg 1). Pärast PankrS § 158 lg 2 nimetatud toimingute tegemist peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (PankrS § 158 lg 3). Kohus lõpetab pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (PankrS § 158 lg 4 esimene lause).
7.Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (PankrS § 158 lg 6).
8.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.
9.Seega esineb raugemise olukord. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 158 lg 6 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud.
10.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 158 lg 4 esimese lause alusel pankrotimenetlus raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4).
11.Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks (PankrS § 168). Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihalduri vabastamine, võlgniku usaldusisikuna jätkamine
12.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab pankrotimenetluse lõpetamisel kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Sirje Taela võlgniku pankrotihalduri kohustustest.
13.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku usaldusisikuna jätkab Sirje Tael.
14.Usaldusisikul tuleb järgida oma ülesannete täitmisel seaduses ettenähtud korda ja nõudeid, sh täidab usaldusisik oma ülesandeid korralikule ja ausale usaldusisikule omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve (FIMS § 53 lg 5). FIMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas 3
võlausaldajatele välja maksma. FIMS § 46 lg 3 alusel esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Järgmine aruanne tuleb kohtule esitada kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
15.Juhindudes FIMS § 53 lg 4 kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik: o teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; o hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; o esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta; o täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel
16.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1-2).
17.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).
18.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg 1-3). Menetluskulud
19.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
20.Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 65 lg 1). Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi (PankrS § 65 lg 2 teise lause).
21.PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike
4
kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
22.Pankrotihaldur on 28.01.2025 esitanud kohtule pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni, mille kohaselt kavatseb haldur taotleda tasu toimingutasuna ühe kuupalga alammääras.
23.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui TsMS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
24.Kohus kuulutas käesoleval juhul võlgniku pankroti välja FIMS § 45 lg 2 alusel, s.o sõltumata raugemise olukorrast koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks (vt ülal). Halduri tasu tuleb seega PankrS § 65 lg 11 kohaselt määrata PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel.
25.Pankrotihaldur palub käesoleval juhul enda tasuks määrata 1098,64 eurot (käibemaksuga). Kohus peab hindama halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi samaväärselt sõltumata sellest, kas tasu määratakse toimingutasuna või tunnitasuna (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2023 määrus asjas 2-21-7742, p 10). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, s.o summas 886 eurot, koos käibemaksuga 1098,64 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega.
26.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihaldur Sirje Taela tasuks 1098,64 eurot (käibemaksuga). Vastavalt pankrotihalduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise koos käibemaksuga büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb (PankrS § 65 lg 1 viimane lause, PankrS § 65 lg 11).
27.Haldur palus määrata halduri tasu väljamaksmise menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt summas 728,75 eurot (sh käibemaks). Kuna võlgnikul puudub vara halduri tasu maksmiseks ning haldur on vastava taotluse esitanud, määrab kohus halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest (PankrS § 65 lg 11 teine lause). Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (TsMS § 183 lg 2).
28.Arvestades eelnimetatut määrab kohus pankrotihaldurile riigi vahenditest hüvitamisele 587,70 eurot, koos käibemaksuga 728,75 eurot.
29.Ülejäänud osa pankrotihalduri tasust (369,89 eurot, käibemaksuga) kuulub välja maksmisele pankrotivarast.
30.Vastavalt PankrS § 65 lõikele 11 mõistab kohus pankrotihalduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et pankrotihalduri tasust 728,75 eurot hüvitatakse pankrotihaldurile riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.