1.Lõpetada A.T. (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist.
2.Vabastada pankrotihaldur Urmas Tross pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest A.T. (pankrotis) pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses.
3.A.T. (pankrotis) pankrotimenetluses iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk Võlausaldaja nimi, isiku/registrikood Nõude suurus (€) nr 1 Aktiva Finance Group OÜ (10746479) 3501,6 2 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (70000349) 2699,92 3 Kohtutäitur Rita Lohu (46107116016) 36,60 4 Kohtutäitur Aive Kolsar (47506036523) 73,20 5 Telia Eesti AS (10234957) 111,87 Kokku: 6 423,19
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
4.Määrata pankrotihaldur Urmas Trossi tasuks 990 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, ja mõista tasu välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Konkurss.
5.Pankrotihalduri tasust 104 eurot, millele ei lisandu käibemaks, jätta võlgniku kanda.
6.Anda A.T.-le (pankrotis) hüvitamiskohustusega menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 886 eurot, millele ei lisandu käibemaksu.
7.Mõista A.T.-lt (pankrotis) riigi kasuks välja menetluskulu 1706 eurot, sh usaldusisiku tasu 820 eurot ja pankrotihalduri tasu 886 eurot.
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Urmas Trossi pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 886 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, OÜ Konkurss (registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE462200001120023445.
9.Lõpetada A.T. (isikukood XXX) suhtes 9. aprillil 2024. a algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda A.T.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
10.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ([email protected]).
11.Avaldada teade pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamisest keeldumise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite (PankrS § 164 lg 1, 2). Võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise osas võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul. Pankrotihaldur võib esitada määruse peale määruskaebuse pankrotihalduri tasu määramise osas. Võlgnik võib esitada menetluskulude kohta tehtud määruse peale määruskaebuse. Asjaolud
1.Tartu Maakohus kuulutas 09.04.2024. a määrusega välja A.T. pankroti, algatas kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Urmas Trossi.
2.Pankrotihaldur esitas 04.12.2024. a kohtule taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks.
3.Tartu Maakohtu 18.12.2024. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
4.03.06.2025. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1. Lõpetada A.T. (XXX) pankrotimenetlus, kuna menetluse läbiviimisel ei ole rikutud võlgniku ega võlausaldajate õigusi;
2.Määrata haldur, Urmas Trossi (36402042734), tasu ja kulude katteks summas 990 eurot käibemaksuta A.T.-le (XXX) antava riigiabi arvelt, välja maksmisega OÜ-le Konkurss (10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr EE462200001120023445; 3. Kui kohus otsustab jätkata kohustustest vabastamise menetlusega siis palun arvestada asjaolu, et Urmas Tross ei ole usaldusisikute nimekirjas. Käesolevaga palun pärast pankrotimenetluse lõpetamist vabastada haldur Urmas Tross (36402042734) usaldusisiku ülesannete täimisest ja määrata uus usaldusisik kohustustest vabastamise menetluse lõpuni.
5.Kohus avaldas 29.08.2025. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus A.T. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 06.10.2025. a maksta kohtu deposiiti 1100 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
6.02.09.2025. a korraldas kohus võlgniku ja pankrotihalduri ärakuulamise. Ärakuulamisel avaldas võlgnik, et kasutab jätkuvalt välimaist pangakonto ja keeldus selle väljavõtte esitamsest. Samuti teatas, et tööle ta ei lähe. Võlgnik väitis, et tal on tuvastatud osaline töövõime. Võlgnik avaldas 2
istungil, et menetluse võib ära lõpetada, kuid istungi lõpus oli valmis siiski täitma teatud kohistus: kasutama sissetulekuks Eesti panga kontot, võtma end töötuna arvele ja otsima tööd ning esitama töövõime tuvastamise otsuse.
7.Asja menetluse käigus on kohtu koosseis vahetunud ja asja arutab Tartu Maakohtu esimehe 07.10.2025 käskkirja nr 7-1/25-76 alusel kohtunik Mari Schihalejev-Parresti asemel kohtunik Maimu Laumets.
8.17.11.2025. a saatis kohus võlgnikule kohtunõude, milles palus ülevaadet istungil arutatud tegevuste kohta. Võlgnik vastas 22.01.2026, et ei soovi midagi selgeks teha ega esitada ja asju ainult telefoniga ajada ei saa. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta
9.Menetluses pankrotivara puudub ja müügist midagi laekunud ei ole. Menetluse kestel võlgnik selgitas, et hakkab saama pensioni summas ca 600 eurot, et ajab pensioni asju. 2024 aasta lõpus võlgnik teavitas telefoni teel, et pension hakkab laekuma uuest aastast. Samuti teavitas, et otsib võimete kohast tööd aga raske leida. Lõpparuande esitamise seisuga pension Swedbank kontole laekunud ei ole. Kuhu võimalik pension üle kantakse, pole haldurile teada.
10.Haldurina puudub arusaam, kas määratud pension on TMS § 131 lg 1 p 3 kohane sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, millele sissenõuet pöörata ei saa või on TMS § 131 lg 1 p 61 lg 2 kohaselt töövõimetoetus, millele saab sissenõude pöörata, kui muid laekumisi ei ole.
11.Kokkuvõtvalt pankrotimenetluses vara puudub nõuete rahuldamiseks ja menetluse läbiviimiseks. Võlgniku sissetulekud on eeldatavalt suuruses ca 640 eurot pensioni vormis, millest pankrotivara moodustunud ei ole. Võlgniku laekumistele sissenõude esitamisel on oht rikkuda võlgniku õigusi, kuid objektiivselt TMS ja FiMS järgi võlgniku kohustust silmas pidades oleks mõeldav kokkuleppel hinnata kuu makseks keskmiselt 30 eurot kuus ja kohustuste vabastamise menetluse jätkumisel oleks eeldatav laekumine aastas ca 360 eurot (30x12). Kui võlgnik läheb tööle on olukord võlausaldajate jaoks paranemas. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta
12.Pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt midagi saada ka ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel
13.06.05.2024 esitas haldur menetluse lõpetamise puhuks taotluse saada PankrS § 65 lg 113 kohast toimingutasu, mitte rohkem kui 1640 eurot. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine kuni lõpetamise aruandeni. Toimingute läbiviimine seisnes alljärgnevas: Menetlustoiming
Läbiviimise aeg (tunnid) Võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, ca 4,0 dokumentide projektide koostamine ja saatmine ning läbiviimine Võlgniku vara olemasolu ja tagasivõitmise järelkontroll Ca 1,0 Nõuete menetlemine (vastuvõtt, kontroll, esialgase ja ca 10 lõpliku nimekirja koostamine ning esitamine kohtule) Raugemise aruande koostamine ja esitamine ca 3 Kokku
ca 18
Periood aastal 01.05 06.05
2023 kuni
06.05 kuni 15.06 09.04 kuni 09.08 15.09 kuni 30.09.2024 ca 5 kuud
14.Menetluse kestus kuni ca 5 kuud, tunde hinnanguliselt kokku ca 18 tundi. Rahalises suuruses ca 2952 (18x164) ja minimaalne ca 1188 (18x66). Haldur palus määrata PankrS § 65 lg 113 alusel toimingu tasuna summas kuni 1640 eurot, millest siis summas kuni 1640 eurot oleks võlgnikule riigiabina. 3
15.Käesolevaga on haldur esitanud lõpparuande, mis sisaldab PankrS-s § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Lõpparuande on projekt oli valmis novembri lõpus detsembri alguses, kuid võlgniku pensioni küsimuse ja tööle minemise ootuses jäi esitamata. Kuna võlgnik jätkuvalt eelduslikult ei tööta ja pensioni laekumisi ka pole siis puudub põhjus oodata tingimuste saabumist, sest ajaliselt on pankrotimenetluse läbiviimine veninud planeeritust niigi kauemaks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud ja jaotis kohustustest vabastamise menetluses väljamaksete jaoks
16.II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr
Võlausaldaja (isiku- või registrikood)
1
Aktiva Finance Group OÜ (10746479)
2 3 4 5
Nõude suurus
(EUR)
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (70000349) Kohtutäitur Rita Lohu (isikukood 46107116016) Kohtutäitur Aive Kolsar (isikukood 47506036523) Telia Eesti AS (10234957) Kokku
Rahuldamata nõue (EUR)
Jaotis
Kontonumber
3501,6
3501,6
Julianus Inkasso OÜ 54,52% EE147700771000526428 vn 248403142
2699,92
2699,92
42,03%
EE522200221013264447 vn 02256959
36,60
36,60
0,57%
EE451010010124061015
73,20
73,20
1,14%
EE911010010124098017
111,87
111,87
1,74%
EE632200221001126348 vn 99100012089182
6423,19
6423,19
100%
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada
17.Haldur ei kavatse hagisid menetluses esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused
18.PankrS § 146 (1) kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 2) võlgnikule makstav elatis – võib olla pension ca 640 eurot, mille võlgnik kätte saab (vt p 1.2) 3) massikohustused – pole tehtud; 4) pankrotimenetluse kulud – PankrS § 150 (1) kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad: 4.1 kohtukulud- puuduvad; 4.2 halduri tasu- toimingutasu 990 eurot võlgnikule antava riigiabi arvelt; 4.4 halduri kulu – määratav halduri tasu katab ära ka halduri menetluskulud Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud
19.Kohustustest vabastamise menetlus. Kohus kuulutas 09.04.2024 välja A.T. pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikul sissetulekud võivad olla pensionina summas ca 640 eurot aga kuhu laekuvad pole teada. Esinevad alused pankrotimenetlus lõpetada ja kui võlgnik oma pensioni laseb kanda Swedbanga kontole, eraldades kokkuleppel ca 30 eurot võlausaldajatele ja ka tööle läheb siis on täidetud kohustustest vabastamise menetluse eeldused. Kui võlgnik peidab oma sissetulekuid siis tuleks kaaluda koos pankrotimenetluse lõpetamisega lõpetada ka kohustustest vabastamise menetlus. See on isiku suhtes ebameeldiv aga kui võimalikke sissetulekuid varjatakse ja tööle ka ei soovi minna või sissetulekuid näidata siis mis alustel peaks võlgnikul jätkuma kohustustest vabastamise menetlus? 4
20.Kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kaalutlemata kohustuste võtmine üle oma finantsvõimaluste ja karistatud tegudega kulude tekitamine riigile.
21.Halduri tasu ja kulude taotlus PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis ei ole suurem kui kaks alampalka ehk siis 2x886 eurot 2025 aastal. Nagu juba märgitud 06.05.2024 esitas haldur kohtule ja võlausaldajatele toimingutasu taotluse kogu pankrotimenetluse läbiviimine kuni menetluse lõpetamiseni aruandeni PankrS 162 alusel. Kuid menetluse läbiviimisel ei läinud päris nii nagu 06.05.2024 kavandatud. Menetlustoiming
Läbiviimise aeg (tunnid) Võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, ca 4,0 dokumentide projektide koostamine ja saatmine ning läbiviimine Võlgniku vara olemasolu ja tagasivõitmise järelkontroll Ca 1,0 Nõuete menetlemine (vastuvõtt, kontroll, esialgase ja ca 10 lõpliku nimekirja koostamine ning esitamine kohtule) Raugemise aruande koostamine ja esitamine ca 3 Kokku
ca 15 (18)
Periood 2024/2025 aastal 01.05 kuni 06.05 06.05 kuni 15.06 09.04 kuni 04.12 29.04 kuni 03.06.2025 ca 7 kuud (2025 aastat arvestamata)
Plaanitud oli menetluse kestus kuni ca 5 kuud, kuid pikenes 7 kuule ja tunde kokku ca 18 aga kujunes 15 tundi. Rahalises suuruses ca 990 eurot (15x66). Haldur palus määrata PankrS § 65 lg 113 alusel toimingu tasuna summas 1640 eurot, käesolevaga taotleb 990 eurot, millest summas 990 eurot oleks võlgnikule riigiabina. Käesolevaga on haldur esitanud lõpparuande, mis sisaldab PankrS-s § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Võlgnik on teavitanud, et otsib tööd aga see jätkuvalt küsitav ning märgitult pensioni laekumine pole teada. Seega on mõistlik lõpetada pankrotimenetlus ja jätkata kohustustest vabastamise menetlusega, kuid võlgnik peab hakkama tegema makseid toetuste arvelt. Haldur palub anda võlgnikule menetlusabi ja määrata tasu suuruseks 990 eurot riigi vahendite arvelt, mis katab ära ka menetluskulud, makse ei lisandu. Tulenevalt eeltoodust palun määrata 990 eurot halduri tasuks riigi vahendite arvelt, võlgnikule antava abina. Määratavale tasule summas 990 eurot ei lisandu käibemaksu ja katab ära ka usaldusisiku menetluskulud kogu pankroti perioodi jooksul. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine ja kohustusest vabastamise menetluse jätkumine
22.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku 5
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Urmas Trossiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A.T. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
23.Kohus avaldas 29.08.2025. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus A.T. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 06.10.2025. a kohtu deposiiti 1100 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et A.T. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
24.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
25.Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid PankrS § 163 lg 5 tähenduses muu asjaolu.
26.Tartu Maakohus algatas 09.04.2024. a määrusega A.T. kohustustest vabastamise menetluse.
27.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
28.FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus.
29.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
30.FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
31.Haldur on kohtu ette toonud selle, et ei ole teada, kuhu laekub võlgniku pension.
32.Lähtudes FIMS § 49 lg 6 korraldas kohus 02.09.2025. a A.T. ja halduri ärakuulamise. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et kasutab Leedu kontot, kuid ta ei ole nõus avaldama, millises pangas; samuti ei ole võlgnik nõus esitama kohtule konto väljavõtteid; võlgnik ei käi tööl, tal on osaline töövõime, pensioni saab ta alates 25.04.2024; võlgnikul on tervisega probleemid; võlgnik on tööd otsinud tuttavate kaudu ja ei ole Töötukassas arvel. Võlgnik tunnistas, et ei ole täitnud seadusjärgseid kohustusi. Haldur selgitas, et nad leppisid võlgnikuga kokku, et võlgnik toob oma arveldused Eestisse; konto muutmiseks, kuhu laekub pension peaks võlgnik tegema avalduse Sotsiaalkindlustusametisse. Võlgnik avaldas ärakuulamisel seejärel, et soovib kohustustest vabastamise menetluse ära lõpetada. Kohus selgitas, et pankrotimenetlus lõpeb ära ja tuleb otsustada kohustustest vabastamise menetluse jätkamise üle. Kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamises menetlusaegseid kohustusi ning menetluse lõpetamise tagajärgi. Haldur märkis, et peaks silmas pidama seda, et kui lõpetab menetluse ära, on võlgniku konto täiturite poolt arestitud; peaks jätkama kohustustest vabastamist; võlgnik peaks tooma pensioni Swedbanki kontole ja jätma paarkümmend eurot võlausaldajate jaoks; võlgnikul on kohustusi 6000 eurot ja on võimalik sellest lahti saada. Seejärel selgitas kohus veelkord võlgnikule kohustustest vabastamises menetlusaegseid kohustusi ning menetluse lõpetamise tagajärgi. Võlgnik avaldas soovi üritada edasi minna menetlusega. Kohus selgitas võlgnikule, et kohus määrab võlgnikule tähtaja, et võlgniku pension laekuks Eesti krediidiasutusse, võlgnik võtaks end Töötukassas töötuna arvele ning otsiks aktiivselt tööd. Kohus hoiatas võlgnikku, et 6
kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegselt lõpetada. Võlgnik kinnitas, et sai oma kohustustest aru.
33.Pankrotimenetluses teostas järelevalvet Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtunik MariSchihalejev-Parrest. Seoses kohtunik Mari Schihalejev-Parresti pikaajalise eemalolekuga on tsiviilasi jagatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuniku Maimu Laumetsa menetlusse. Kohus leidis 17.11.2025. a kohtunõudes võlgnikule, et võlgnikul tuleb esitada kohtule kirjalik kinnitus ja tõendid selle kohta, et tema pension laekub Eesti krediidiasutusse, võlgnik on võtnud end Töötukassas töötuna arvele ning otsib aktiivselt tööd. Kohus märkis, et pensioni laekumise koha kohta piisab tõendina võlgniku arvelduskonto väljavõte, Töötukassas arvel oleku kohta Töötukassa kinnitus, samuti tuleb võlgnikul esitada töövõimetuse määramise kohta tõend. Võlgnik on kohtunõude saanud kätte, kuid on keeldunud kohtule kirjalikku kinnitust ja tõendeid esitamast. Võlgnik on kohtule 22.01.2026. a teatanud, et miks peab tema kohtule selgeks tegema oma sissetuleku kuna kohtul on kõik võlgniku sissetulekud näha; kuidas saab võlgnik sissetuleku laekumist tõendada, kui võlgnik ei saa asju ajada telefoni teel; võlgnikule jääb arusaamatuks, et mis sissetulekuid kohus arvab võlgnikul veel olevat kuna hetkel toetab võlgnik ka oma tütart rahaliselt.
34.Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud pankrotimenetluses PankrS 4. peatükis ja FIMS § 47 lg 1, 2, § 49 lg 7 ettenähtud võlgniku kohustusi, st teabe andmise ja pankrotimenetlusest ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest osavõtu kohustust ning mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja vara mittevarjamise kohustust. Võlgnikul on osaline töövõime ja tema sissetulekuks on olnud väidetavalt pension, kuid mis ei ole laekunud halduri kontrolli all olevale arvelduskontole. Võlgnik on keeldunud kohtule teavet andmast. Võlgnik on ka ise ärakuulamisel avaldanud, et ei soovi seda menetlust kui peab teatud reegleid järgima: sissetulekute läbinähtavus ja töövõime osas tehtavad tegevused- nt töö aktiivne otsimine. Ka pärast selgitusi istungil ei ole võlgnik on suhtumist ja käitumist muutnud. Võlgniku kohustuste rikkumise tõttu ei ole põhjendatud A.T. kohustustest vabastamise menetlust jätkata. A.T. kohustustest vabastamise menetlus tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel lõpetada ja keelduda A.T.-d kohustustest vabastamast.
35.Pankrotihaldur Urmas Tross on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Urmas Tross vabastada pankrotihalduri kohustustest A.T. pankrotimenetluses ja usaldusisiku kohustustest A.T. kohustustest vabastamise menetluses. Pankrotihalduri tasu
36.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
37.PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2025. aastal 2658 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
38.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
39.Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 990 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Konkurss. 7
40.Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 990 eurot, millele lisandub käibemaks.
41.PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).
42.Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri taotletud tasu 990 eurot vastab arvestuslikult 15 töötunnile (990/66). Käesolevas asjas on haldur esitanud vastuväite ühe võlausaldaja nõudele. Halduri tegevuse tulemusena on vähenenud võlausaldajate nõuded 406,87 euro ulatuses. Arvestades pankrotihalduri taotlust, pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Urmas Trossi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 15 töötunni eest 990 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Konkurss.
43.Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu täies ulatuses katmiseks ja pankrot kuulutati välja FIMS § 45 lõike 2 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest.
44.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Alates 2025. aastast on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot, kolmekordne alammäär 2658 eurot.
45.FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta.
46.Seega kui võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest ei vabastata, on ta vastavalt FIMS § 8 lg 5 ja TsMS § 179 kohustatud riigile menetlusabikulud hüvitama. Kohus 8
on otsustanud, et A.T. kohustustest vabastamise menetlus tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel lõpetada ja keelduda A.T. kohustustest vabastamast.
47.Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning A.T.-le tuleb anda hüvitamiskohustusega menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 886 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Konkurss. Menetlusabi kulu tuleb välja mõista A.T.-lt (pankrotis) riigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel. Pankrotihalduri tasust 104 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, tuleb välja mõista võlgnikult.
48.Võlgniku 09.04.2024. a pankrotimääruses on võlgnikule antud menetlusabi usaldusisiku tasu summas 820 eurot (millele ei lisanud käibemaksu) tasumiseks riigi vahenditest. Kohus leiab, et kuna võlgnikku kohustustest ei vabastata, siis on võlgnikul ka selle kulu osas hüvitamiskohustus ja ka see menetlusabi kulu tuleb välja mõista A.T.-lt (pankrotis) riigi kasuks TsMS § 179 lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.