Tsiviilasi nr 2-09-27328
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.11.2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-27328
Tsiviilasi
Korteriühistu „Adavere Kuuse 8“ hagi Txxxxx Txxxxxx vastu võlgnevuse 19347,4 krooni ja viivise 3873,66 krooni nõudes
Hagihind
19347,4 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu „Axxxxxx Kxxxxxx“ (registrikood 80224558; asukoht KxxxxxxxAxxxxxx alevik Pxxxxxxxx vald 48001); esindaja: juhatuse liige AxxxSxxxxxx; Kostja: Txxxxx Txxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 17.11.2009.a
Kohtuistungi aeg
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Txxxxx Txxxxxxxx KÜ Axxxxxx Kxxxxxx kasuks võlgnevus 19347,4 (üheksateist tuhat kolmsada nelikümmend seitse krooni ja nelikümmend senti) krooni. Jätta rahuldamata KÜ Axxxxxx Kxxxxxx nõue Txxxxx Txxxxxx vastu viivise summas 3873,66 krooni nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud 83,3 % ulatuses kostja kanda ja 16,7 % ulatuses hageja kanda.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluse käik Korteriühistu „Axxxxxe Kxxxxxxx esitas 10.06.2009.a kohtule hagiavalduse Txxxxx Txxxxxxvastu võlgnevuse üldhaldus-, prügiveo-, üldelektri-, üldremondi-, vee- ja kanalisatsiooni eest ning vee abonementtasu eest summas 19347,4 krooni ja viivise summas 3873,66 krooni nõudes. Kostja 02.07.2009.a kirjalikus vastuses leidis, et hagi poleks vaja olnud esitada, kuna igal aastal on sama probleem. Kostja pakkus kompromissiks, et kütteperioodiks on võlad tasutud, see on igal aastal niimoodi olnud. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi. 07.10.2009.a kohtuistung lükati kostja taotlusel edasi seoses tema haigusega. 17.11.2009.a kohtuistungile kostja samuti ei ilmunud. Kostja avalduses teatas, et on nõus asja arutamisega tema osaluseta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 410 alusel lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt kostja osaluseta. Hageja esindaja kohtuistungil seletas, et kostja ei ole võlga tasuma asunud. Kostja põletas korteri ära, tema elukoht on teadmata, kostja pere elab valla antud sotsiaalelamispinnal. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatud on hageja nõue kostjalt majandamiskulude saamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on xxxxxxx alevikus xxxxe tn x asuva elamu korteri nr xx omanik ja Korteriühistu „Axxxxxx Kxxxxxx“ liige. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,2 % võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Viivisemäär on kehtestatud korteriühistu kodukorra punktis 2.15, mis näeb ette, et maksete mittetähtaegsel tasumisel tuleb maksta iga viivitatud päeva eest viivist ja viivise suuruseks on 0,2 % maksmata summalt iga viivitatud ööpäeva eest. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna korteriühistu kodukord sätestab suurema viivise määra, kui on seadusega lubatud, siis on nimetatud säte tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole hageja viivisenõue kostjalt majandamiskulude tasumisega viivitamise eest viivise määras 0,2 % tasumata summalt päevas põhjendatud. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hageja viivisenõue rahuldamata, olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud nõudele tähtaegselt vastuväiteid. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetlus kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega jaotab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 83,3 % ulatuses, seega jätab kohus poolte menetluskulud 83,3 % ulatuses kostja kanda ja 16,7 % ulatuses hageja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.