Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, loetakse, et ta ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada toimetada hagejale ja kostjale. kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 04.09.2009 esitas OÜ Investhaus Pluss Viru Maakohtusse hagi M J ja A K vastu solidaarselt võlgnevuse 26 223 krooni ja menetluskulu hüvitamise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja M J vahel 22.03.2008 laenuleping, mille kohaselt kostja võttis hagejalt laenu summas 10 000 krooni aastase intressiga 72% aastas. Kogu laenusumma koos intressiga kohustus kostja maksma tagasi vastavalt laenulepingu lisa nr 1 maksegraafiku alusel igakuiste fikseeritud maksetena summas 1435 krooni ja seda 12 kuu jooksul ( 12 x 1435 krooni = 17 200 krooni, sellest 7 200 krooni oli laenusummalt tasutav intress). Kostja ei ole lepingut korrektselt täitnud. 22.03.2008 sõlmiti kostja A K`ga käendusleping nr 266. A K kohustus käenduslepinguga vastutama hageja ees koos laenusaaja M J kui solidaarvõlgnik. Laenusaaja on tasunud kokku 5740 krooni ( 22.04.2008 – 1435 krooni; 26.05.2008 – 1435 krooni; 12.07.2008 – 2870 krooni. Tasumata on laenu 10 000 krooni, intresse – 1460 krooni. Vastavalt laenulepingule oli hagejal õigus nõuda kostjatelt juhul, kui laenumakseid õigeks tähtajaks ei tasuta, leppetrahvi 1000 krooni kuus (tasumata on 8 kuud, ehk 8000 krooni). Arvestades kohtupraktikas kujunenud seisukohti, on hageja leppetrahvi nõudest loobunud. Laenusumma ja intresside lõpliku tasumise tähtaeg oli 22.03.2009. Hageja on üritanud kostjatega kontakti võtta, kuid lepingus märgitud aadressidel väljastatud pretensioonidele kostjad vastust esitanud ei ole. 22.03.2009 saatis hageja kostjatele kirjalikult hoiatused koos võla arvestusega. Lepingu tingimuste punkti 1.5.1 alusel tasub laenusaaja hagejale viivist 1 % tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt kujunenud kohtupraktikale ja lähtudes heast tavast nõuab hageja kostjatelt solidaarselt viivisvõla tasumist vastavalt seadusega etteantud viivisemääras 0,33% tasumata põhivõlast päevas (0,33% 10000 –st = 33 krooni). Seisuga 03.09.2009 on kostjad viivituses olnud 371 päeva, s.o. kokku 371 x 33 krooni = 12 243 krooni. Lisaks nimetatud võlgnevusele taotleb hageja kostjatelt võlanõudega seotud kulu kokku 2520 krooni hüvitamist (arvestusega 1 tund = 900 krooni vastavalt: hagiavalduse koostamine 2 tundi, pretensiooni ja kirjade koostamine 0,8 tundi, kokku 2,8 x 900 = 2520 krooni). Hageja tugineb nõudes VÕS § 65 lg 1 ja 4, 76 , 82 lg 1, 101 lg 1, 108 lg 1 ja 113 sätetele ning tuginedes TsMS § 407 lg 1 ja 162 lg 1 ning 174 lg 3, taotleb ka juhul, kui kostjad tähtaegselt hagile vastust ei esita, solidaarselt kostjatelt tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud võlasumma väljamõistmisega ka menetluskulude väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – laenu- ja käenduslepingu ärakirjad, pretensioonide ärakirjad, kassa väljamineku order, väljavõte pangast tehtud ülekande kohta, võla arvestus, riigilõivu tasumise kviitung. II Kostjate Kostjate vastuväited

Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx) ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjatele väljastatud hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Kostja M Jle on väljastatud kohtu poolt hagimaterjalid kätteandmiseks veel rahvastikuregistris märgitud aadressile – xxxx. Nimetatud aadressil on M J hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 30.10.2009. Kostja A Kle on väljastatud hagimaterjalid veel kohtu poolt tuvastatud aadressile - xxxx. Hagimaterjalid on vastu võetud 16.10.2009 kostja ema poolt edasiandmiseks kostjale. Seega oli kostjal M Jl vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 14.11.2009 ja A K`l vastavalt – 30.10.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostjad hagile vastust esitanud ei ole, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud, mistõttu kõigi osundatud sätete kordamist kohus enam vajalikuks ei pea. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses kostjate vastu solidaarselt.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostjate tehtud menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjatelt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus riigilõivu tasumisest summas 4000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 3. veebruaril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.